[Sten]

Tõepoolest...
Vist 4 päeva jooksul 8 surma liikluses. Kõik autod kaldusid vastassuunavööndisse ja tagajärjeks laupkokkupõrge.
Paraku olen üsna kindel, et see jätkub sellise tempoga terve talve ja riik ei saa sinna suurt midagi teha.

Suunavööndid üksteisest eraldada?

[Jesper]

See "auto kaldus vastassuunavööndisse" on vahva termin, pehmendab nii ilusti tegelikkust, justkui sellised asjad lihtsalt juhuslikult lihtsate pühapäevasel väljasõidul olevate pereinimestega päise päeva ajal juhtuksid...

"Punnitas mitmest autost mööda sõita, aga ülehindas oma auto kiirendust ning ei jõudnud oma sõiduritta tagasi" oleks tunduvalt täpsem termin.

[oxygen]

Mina pakun veel välja variandi, mida füüsikas nimetatakse tsentrifugaaljõuks. Ringjoonelisel liikumisel on keha mass suunatud ringi tsentrist eemale, ja mida suurem on kiirus, seda suurem on keha mass. Ühesõnaga mida kiiremini kurvi siseneda, seda rohkem see va automobiil sinna väliskurvi poole kisub. Ja kui kurv juhtub olema paremale, siis...

[Jesper]

Oeh... füüsikas nüüd küll mingit tsentrifugaaljõudu kuskil ei ole, see on rohkem igasugu praktikute-mutrivellode kujutluses eksisteeriv jõud. Samuti pole massil mingit suunda, mass on skalaarne suurus. Autole mõjub kurvis sisekurvi poole suunatud jõud, mille tekitab hõõrdumine rehvide ja teepinna vahel. Liiga suure kurvikiiruse puhul ei suuda rehvide ja teepinna vaheline maksimaalne hõõrdejõud tagada kurvi läbimiseks vajalikku kiirendust ning liikumistrajektoori moodustatud kujuteldava kõvera raadius kasvab. Mitte miski ei "kisu" autot väliskurvi.

Mis puudutab selle asja sisulist külge, siis kuiva asfaldi ja enam-vähem mõistlikute rehvidega korral on 95% Eesti maanteede kurvidest suhteliselt pingevabalt läbitavad kiirusega 150-160 km/h, ka kiirusepiiranguid "harju keskmisel määral" ehk 10 km/h võrra ületades ei kisu seal veel miski kuhugi.

Cars don't kill people, people kill people

[oxygen]

Siinkohal tuleks siis vist minna minu ca 65 aastase füüsika õpetajaga vaidlema. Selle asja teine nimetus võib olla ka kesktõukejõud.

[Jesper]

Füüsika on õnneks selline vahva teadus, kus pole kohta "maitseasjadele". Kesktõukejõud on puhtalt kõnekäänd, mitte päris jõud. Jõud defineeritakse impulsi muutumise kiirusena, kurvis liikuva auto impulsi muut ei saa kuidagi väliskurvi suunatud olla.

Vaadates su sünniaastat, saan ma aru, et kesktõukejõudu õpetatakse juba ka keskkoolis? Mingis faasis on selle mõiste kasutamine isegi õigustatud, et õpilasi tunnetuslikult "otsa peale" aidata, aga keskkooli ajaks peaks see küll lõppenud olema. Kiita tuleb Eesti vahvat haridussüsteemi, kus ei suudeta peale elementaarse lugemisoskuse varsti midagi õpetada, kaasa arvatud liikluskultuuri.

[oxygen]

Siinkohal võiks vaidlema jäädagi, aga kuna see on selleks väga vale koht siis jätaks selle seekord katki Mis puudutab mind ja kõike liiklusesse puutuvat k.a liikluskultuuri, siis endise trollijuhi ja autokooliõpetaja pojana ei ole arvatavasi mitte ühelgi autokoolil mulle mitte midagi õpetada. Aga füüsika kui teadus, ei ole tegelikult üldse minu ala.

Vedeleb mul siin igasuguseid liiklusteste. Täitsa kogemata sattusin praegu sellise küsimuse peale:
Milline nimetatud teguritest mõjutab auto külili paiskumist kurvis liikumisel?
a) Tekkiva kesktõuke- (tsentrifugaal-) jõu väärtus.
b) Auto massikeskme kõrgus.
c) Auto rööbe (rattavahe).

Tähelepanu A vastusevariandile. Seega jään kindlaks oma arvamusele igasuguste jõudude suhtes.

[Sten]

Minu mõte oli selline, et paljud autod on täna veojõu ja stabiilsuskontrolliga, eksju.
Juht istub siis oma autosse, millega madalatel kiirustel mitte mingil juhul ratast all ringi käima ega külglibisemisse sattuda ei saa.
Tähendab, tal pole õrna aimugi, mis auto teeb, kui ta peaks juhitavuse kaotama.
Aga kui kiirus on 100 kmh ja juht tunneb ennast jube kindlalt, sest siiamaani on ju kõik korras olnud. Kiirus kasvab ja mõnes libedas lauges kurvis autojuhi eksimuse tõttu kaotab auto juhitavuse ja kiirusel 120 kmh igasugused kontrolliabivahendid enam ei päästa ju. Matstik.

[IIIFFFAR]

Oeh... füüsikas nüüd küll mingit tsentrifugaaljõudu kuskil ei ole, see on rohkem igasugu praktikute-mutrivellode kujutluses eksisteeriv jõud.

Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud.

Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist.

Kui füüsikatunnis miskit kõrvust mööda tuhisend, võib siit järele vaadata:
http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti.../fyysika1/

[oxygen]

Siinkohal võiks vaidlema jäädagi, aga kuna see on selleks väga vale koht siis jätaks selle seekord katki Mis puudutab mind ja kõike liiklusesse puutuvat k.a liikluskultuuri, siis endise trollijuhi ja autokooliõpetaja pojana ei ole arvatavasi mitte ühelgi autokoolil mulle mitte midagi õpetada. Aga füüsika kui teadus, ei ole tegelikult üldse minu ala.

Vedeleb mul siin igasuguseid liiklusteste. Täitsa kogemata sattusin praegu sellise küsimuse peale:
Milline nimetatud teguritest mõjutab auto külili paiskumist kurvis liikumisel?
a) Tekkiva kesktõuke- (tsentrifugaal-) jõu väärtus.
b) Auto massikeskme kõrgus.
c) Auto rööbe (rattavahe).

Tähelepanu A vastusevariandile. Seega jään kindlaks oma arvamusele igasuguste jõudude suhtes.

Veel üks
Milline nimetatud teguritest mõjutab auto kurvis liikumisel tekkivat kesktõuke (tsentrifugaal-) jõudu?
a) Auto mass.
b) Auto kiirus.
c) Kurvi raadius.

[Jesper]

Oxygen, ma ei mõelnud liikluskultuuri all sind, ma usun et valdavad enamikul Automoto lugejatel on liikluskultuuriga kõik korras. Ja füüsika üle vaidlevad ikka teadlased, meie saame ainult õppida

Mis ikkagi puudutab seda "juhitavuse kaotust", siis autod üldjuhul ei kaldu ise vastassuunavööndisse ega kaota juhitavust. Isegi minu tagasihoidliku dünaamika, algelise vedrustuse ning odavate rehvidega sõiduvahend suudab 100km/h läbida nii järske kurve, milliseid teedel praktiliselt ei leidu. Ja ma pole oma juhioskustelt tõenäoliselt ka eriti üle keskmise. Vastassuunavööndis togendavad juhid. Auto lennutab põõsastesse juhi poolt sooritatud juhtimisvõte. Libe tee ei suuna autot kraavi, vaid napakas manööver. Auto ainult teeb seda, mida juht tal teha käseb. Lollakate käskude andmise eest vastutab naha ja karvadega inimene rooli taga, sest tänapäeva autode turvamarginaal on selline, et lubatud kiirusega liigeldes iseenesest naljalt midagi ei juhtu.

[IIIFFFAR]

Jah, ma ka selle üle mõtisklend, et mismoodi autol see juhitavus kaob. Mu arusaamist mööda peaks selleks ühel hetkel üles ütlema nii piduri- kui roolisüsteem ja mootor/jõuülekanne. Uskumatu, et tänapäevasel autol nisike asi võimalikuks võiks osutuda....

[guits112]

ülesse vöib öelda ka roolisolnu, elutähtis pump ehk siis süda!! selle eilse önnetuse kohta käiva info järgi pidi küll fordijuhiga midagi toimuma-juhtuma!! eks see tuleb hiljem uurimise käigus ilmavalgele!

[oxygen]

Eks iga roolikeeraja peaks ju ise teadma et, käsitseb suurema ohu allikat.

[PETSS]

Nagu minu kogemused aastate tagant meenuvad ,andis isegi poolakas vastutulevale autole alati teed.Siin maal aga mõnedel ego nii kõrgele aetud(mina olen maantee kunn ,keegi minust mööda sõita ei tohi ja wastutulijale teed ei anna ,sest MINA sõidan)Ja tulemused näha. Paljudel kahjuks autorool ainuke koht kus ennast maksma panna.Ei ole ise ka mingi paipoiss aga teistega püüan ikse arwestada.See küll weits solwav aga mind õpetati sõitma nii ,et karda kõiki teisi.Ja nii seniajani ka sõidetud.OK,busse ja LKW eriti ei karda(need suht sõbralikud)aga kõikide muude liikurite käitumisele tuleb 5 liigutust juba ette mõelda.

[Tsiklimeister]

Kõigil võib juhtuda aga faktidest ei saa kõrvale hiilida.
1.75% õnnetuse põhjustajatest on autojuhtimise õiguse endale ostnud.
2.Rahakad lapsevanemad ostavad võsukestele auto ja ,siis annavad lapsele üllatusmuna jaoks 9 eeki,kust viimane endale autojuhiload leiab.

Igal nädalal hukkub u,10 liiklejat,see on kodusõda!

[oxygen]

See küll weits solwav aga mind õpetati sõitma nii ,et karda kõiki teisi.Ja nii seniajani ka sõidetud.

Aga see ju see kõige hullem asi ongi. Nagu Sm. Jesper ütles, on valdavad enamikul Automoto lugejatel on liikluskultuuriga kõik korras. Ja meie võime kõik sõita ilusti pärisuunavööndis ja lubatud sõidukiirusega. Aga igasuguste "massihävitusrelvade" suhtes, mis teiselt poolt vastu tulevad, oleme me kõik täiesti kaitsetud. Ei oska muud soovitada, kui traksid peale ja silmad ka kuklasse.

[PETSS]

Aga mida teha nendega kes Ülemiste ristil Sõjamäe reast mulle lihtsalt nahhaalselt ,ilma suunata ette keerawad.12 ja 13 liini bussid tulewad ka sealt reast,ned sab alati ette lastud ja taadid tänawad.Aga ma ei saa aru vendadest kes lihtsalt ette sõidawad, pealegi olen temast Majaka ristis eespool.

[hulgus]

Kõigil võib juhtuda aga faktidest ei saa kõrvale hiilida.
1.75% õnnetuse põhjustajatest on autojuhtimise õiguse endale ostnud.
2.Rahakad lapsevanemad ostavad võsukestele auto ja ,siis annavad lapsele üllatusmuna jaoks 9 eeki,kust viimane endale autojuhiload leiab.

Ei julge väita, ei vastu vaielda, aga enamuse (kaine peaga tehtud) õnnetustest põhjustab liigne enesekindlus. Ja see tekib kõrvalt vaadates 1-2 sõiduaasta järel. Oma osa kindlasti ka elektroonilistel abimeestel, järjest "turvalisematel" autodel, mille kiirust ja pidamist hinnata ei suudeta, auto muutumisel luksusesemest, liikur-kontoriks. Hajutame tähelepanu mobiiltelefonile, särav sätendavale stereole-navile ja ...?
Olen näinud õnnetust, millle põhjustas juht, kes otsis põrandale kukkunud sigaretti.

rohkem tähelepanu liiklusele, sallivust, teistega arvestamist ja vähem enesekindlust.

[v6sa]

...
rohkem tähelepanu liiklusele, sallivust, teistega arvestamist ja vähem enesekindlust.

Midagi nii õiget pole tükk aega lugema sattunud...

See kaasaegse auto ohutusmarginaal on tõepoolest kahe otsaga asi. Kogen seda ka ise aeg-ajalt, kui leian end sõitmas kiiremini, kui tunnetuslikult arvestasin... Ja pole mu auto sugugi nii uus ega hea. Aga lihtsalt see "tunne", mis on oi, kui petlik...

Käimasoleva kodusõja kohene lõpetamine pole vist üksikute kasutajate võimuses. Aga ehk aitab seegi, kui meie igaüks katsume käituda hulguse sõnade järgi. Loodetavasti on eeskuju nakkav ka ilma kleepsudeta...