[Janka]

Pakutakse vastuteenet küll.

2020. aasta algusest muutub kuutasu esitamise põhimõte. Kuutasu rakendatakse pakettides Võrk 1 ja Võrk 2, kui peakaitsme suurus on 32 – 63 A. 
Kuutasu suurus sõltub peakaitsme suurusest. Teie tarbimiskoha kaitsme suurus on 40 A ning kuutasu suurus alates 1. jaanuarist 2020. a on 5,1 eurot (käibemaksuga). 
Soovitame hinnata, kas tarbimiskoha peakaitse on sobiv või on otstarbekas seda vähendada. Meie kodulehel on peakaitsme kalkulaatoriga võimalik selgitada välja Teile vajalik peakaitsme suurus. 
Peakaitset vähendades palume hinnata ka võimalikku tarbimise kasvu, näiteks kui lisanduvad uued kodumasinad jt elektriseadmed. 
Kuni 2020. aasta märtsi lõpuni on peakaitsme vähendamine tasuta.

Ohhoo! Mulle tasuta teenused meeldivad
Aga edasi...

Peakaitsme suurust saab vajadusel ennistada kolme aasta jooksul alates vähendamisest:
*kui võrk ei vaja tugevdamist (võrguga liitunuid on vähe), siis saab peakaitset ennistada peakaitsme vahetamise hinnaga.
*kui võrk vajab tugevdamist, toimub peakaitsme ennistamise tegelike kulude alusel.

[Walter]

Mul tuttaval paneelid on ühendatud el. boileri tennide külge ning soe tarbevesi olemas. Tennidel see hea omadus et töötavad nii alalis- kui vahelduvvoolu korral. Kuidas ühendada eks pead arvutama mitu V paneel välja annab. Väidetavalt ei olnud tal isegi termostaati vahel kuna tenn parajalt lahja ning see 4...5 tundi peak-i mis suvel tuleb midagi keema seal küll ei aja.
Aga võtmed kätte süsteemi maksumus on jah kuskil ~1000 eur/kw koos paigalduse, muunduri, projektide ja muu kooskõlastusega. Mul 10,... midagi katusel ja suvel on el. arve ikka huvitav. Kuna lõunapoolne külg katusest pole vaba siis paneelid ida-lääne suunaga ning huvitaval kombel tootlus eriti ei kannatagi paigaldaja väitel - graafik on rohkem laiaks venitatud hommiku ja õhtu peale e. nii kui päike nina välja pistab kuni loojumiseni. Samas võrgutasud jäävad ikka alles ning hea et neid veel ei kahekordistata elektri teistpidi võrku liigutamise pärast.

[alfredo]

Kui tahad omal mõned paneelid sooja vett tegema panna, siis pole mingeid projekte ega asju vaja teha. Vaatad paneelid, paar kaablit, mingi alusraam ja vsjoo. Kui aga plaanid elektri müügiga rikastuda või vähemalt üldise võrguga ühenduda, siis kõik jutud jällegi. Projektid-konsultatsioonid, tehnosüsteemi oluline muudatus, valla kadalipp, panga jutule jne. Praegu ise ka mõtlen, et kas läheks siiski täismänu peale välja(10-15kW on-grid) või esialgu toimetaks väikese 3kW hobirojekti sooja vee tegemiseks. Toetust makstakse vist 2020 lõpuni valmis saanud asjadele. Aega veel nagu oleks, aga see lendab teinekord ikka väga kiiresti.

[amatöör1]

Tere

Plaanin ainult küttevälisel perioodil sooja vee saada, ei mingit müüki. Kütteperioodil saan selle energia hakkepuidust. Need Viljandi kasutatud paneelid tunduvad kõige odavamad olema, või on veel odavamaid saada? Plaan siiski mingil ajal reis seal ära teha ja kuus paneeli ära tarida. Kolm paneeli järjestikku ja kaks pakki paralleeli siis peaks enam vähem kõlbama, 700w tenn täitsa olemas. Puitmaterjal omast käest, seega raamistik vast vaid veidi värvi, kruvisid ja oma aega, 30 m kaablit ka. Loodaks mahtuda 400 euro piiridesse. Eks hiljem annab vajadusel juurde panna või vähemaks võtta.

[Matrix75]

Matrix75 pid='359108' dateline='1420629918']

Suvel:            120 liitrine boiler 3 tunniga 70C. (5 tunniga natuke alla 80C) kokku 3m2 paneeli pinda.
Nüüd talvel:   -10C tõuseb paneelis 40-45C (kiudpilvedega madalam). Elektriküte ei lase boileris alla 38C langeda. Süsteem hakkab tööle, kui paneelis on 6C kõrgem temperatuur, kui boileris. Süsteemi tagurpidi tööle pannes saab lume paneelilt ilusti ära sulatada.

Nii: Üle 4 aasta möödas ja väike tagasiside: Kõik toimib suurepäraselt! 

 Vahepeal käis Eesti Energia ekstra maja kontrollimas, et vist varastavad. Põhjus el. arve muutub kahtlaselt. Üks spets ronis tänaval posti otsa ja pani anduri sinna. Teine kilpi ja lülitasid peakaitsme välja. Testisid, kõik ok. Ütlesin, et päikesepaneelid(päikesekollektorid) teevad soojavett ja suurim kulutaja ongi EL. boiler, kui päikest pole. 20-40€ on väiksem el. arve kuus, kui on rohkesti päikest.
Rooste pole midagi läinud, kuid olen üks kord raami üle värvinud. Rahe, tormid, lume on ka kenasti üle elanud. Vaid varesed on torude isolatsiooni peale keritud AL. teipi nokkimas käinud mõni aasta.
   

[hundu615]

Suvel:            120 liitrine boiler 3 tunniga 70C. (5 tunniga natuke alla 80C) kokku 3m2 paneeli pinda.
Nüüd talvel:   -10C tõuseb paneelis 40-45C (kiudpilvedega madalam). Elektriküte ei lase boileris alla 38C langeda. Süsteem hakkab tööle, kui paneelis on 6C kõrgem temperatuur, kui boileris. Süsteemi tagurpidi tööle pannes saab lume paneelilt ilusti ära sulatada.

Nii: Üle 4 aasta möödas ja väike tagasiside: Kõik toimib suurepäraselt! 

 Vahepeal käis Eesti Energia ekstra maja kontrollimas, et vist varastavad. Põhjus el. arve muutub kahtlaselt. Üks spets ronis tänaval posti otsa ja pani anduri sinna. Teine kilpi ja lülitasid peakaitsme välja. Testisid, kõik ok. Ütlesin, et päikesepaneelid(päikesekollektorid) teevad soojavett ja suurim kulutaja ongi EL. boiler, kui päikest pole. 20-40€ on väiksem el. arve kuus, kui on rohkesti päikest.
Rooste pole midagi läinud, kuid olen üks kord raami üle värvinud. Rahe, tormid, lume on ka kenasti üle elanud. Vaid varesed on torude isolatsiooni peale keritud AL. teipi nokkimas käinud mõni aasta.

Vahepeal katust ka vahetunud.

[Daff]

Küsimus targematele. On plaanis panna katla akumulatsiooni paaki tennid sisse ja lülitada küte elektri peale. Kas osaliselt või täielikult  pole hetkel veel selge. Voolu on plaanis hakata tootma päikesepaneelidega. Nüüd on küsimus selles, et kuidas välja arvutada orjenteeruv elektri hulk mis kuluks umbkaudselt maja kütmiseks. Aastas kulub ca 12 ruumi puid. Puude ja kütmisega ei koonerda. 

Hetkeseis: Paisupaak on 1500 liitriline. Katel on 25kW puugaasi Atmos. Praeguste ilmadega kütan ülepäeviti ja puid läheb 1500 liitri kuumutamiseks 95 kraadini umbes 1,5 koldetäit. Talvepoole panen iga päev tule alla ja oleneb sellest kui maha on vesi ja maja jahtunud läheb samuti keskelt läbi 1,5- 2 koldetäit puid.
Majas on hetkel  95 ruutmeetrit köetavat pinda. Plaanis vedada teisele korrusele ka küte mis lisab umbes 70 ruutu köetavat pinda juurde. 

Ise ei oska hetkel kuskilt otsast haarata. Mõtlsin, et ehk saab mõne vihje enne kui paneele tellima minna.

[Walter]

Ise ei oska hetkel kuskilt otsast haarata. Mõtlsin, et ehk saab mõne vihje enne kui paneele tellima minna.

Koolifüüsikast tuleta meelde valem: Q=cmΔt° , cvesi=4200J/kg·C° , m on vee mass kg , Δt° soovit. temp. muut.
Vastus on J, teisendad ringi: 1kW·h=3,6MJ. Paneelide vajaduse oskad ehk ise välja rehkendada.

[olevtoom]

... Nüüd on küsimus selles, et kuidas välja arvutada orienteeruv elektri hulk mis kuluks umbkaudselt maja kütmiseks. Aastas kulub ca 12 ruumi puid. Puude ja kütmisega ei koonerda. ...

Väga jämeda hinnangu peaks saama puude kulu pealt. Võttes ruumimeetri puude kütteväärtuseks 1200 kWh, saame, et keskmiselt kulub kuus seesama 1200 kWh, mis tähendab päevakulu 40 kWh ja tunnikulu 1,67 kWh, ehk küttevõimsust 1,67 kW.
Aga see on keskmine -- talvel läheb pisut rohkem võimsust tarvis. Ja päike öösel eriti ei paista, mis tähendab mingi energiasalvesti vajadust, ning päevaseks tööks veel suuremat võimsust.

[viplala]

Päikeseressurss Eestis. Novembrist märtsini on asi ikka väga nigel.

[indrek1000]

Päikeseressurss Eestis. Novembrist märtsini on asi ikka väga nigel.

Just, sel ajal kui meil vaja kütta on päikest olematult vähe. Tuulega oleksid nagu teised lood.

[Walter]

Päikeseressurss Eestis. Novembrist märtsini on asi ikka väga nigel.

Just, sel ajal kui meil vaja kütta on päikest olematult vähe. Tuulega oleksid nagu teised lood.

Selleks müüd suvel toodetud elektri võrku tagasi ja talvel maksad.

[Daff]

Jah, see plaan mul ongi, et suvi aega toodab võrku ja talvel võtab tagasi. Aasta lõpus teeb rehnungi kes kellele võlgu on ja teeb tasaarvelduse. Kõige kindlam variant tundub. Kuigi viimaste päevade kogemus näitab, et peab natuke mõtlema ka autonoomsuse peale.

[viplala]

Mis seal siis enam mõelda on? Sulle on lubatud mikrotootjana 11kw eest paneele katusele paigaldada ja see maksimum olekski mõttekas ära kasutada. Suvel müüd kwh 5 sendiga, talvel ostad 15 sendiga tagasi.

[motamees]

Kuidas saab arvutada ruumimeetri järgi energia hulka, kui pole teada mis puudega tegu on. Kg järgi oleks veel võmalik. Ka koldetäis pole mingi mõõtühik.
Kõige täpsemini saad "arvutada" voolumõõtjaga. Pane kuuks ajaks maja elektriküttele.

[Daff]

Kuidas saab arvutada ruumimeetri järgi energia hulka, kui pole teada mis puudega tegu on. Kg järgi oleks veel võmalik. Ka koldetäis pole mingi mõõtühik.
Kõige täpsemini saad "arvutada" voolumõõtjaga. Pane kuuks ajaks maja elektriküttele.

Antud juhul on tähtis suurusjärk umbes täpselt. Selle teadasaamiseks need eelpool väljatoodud variandid sobovad täiesti. Ja nagu nüüd siin "teadustöö" käigus on selgunud siis mikrotootja staatusest peaks piisama.

[Basilio]

Nüüd on küsimus selles, et kuidas välja arvutada orjenteeruv elektri hulk mis kuluks umbkaudselt maja kütmiseks. 

Mina teeksin nii:
Kuna sul on olemas mahupaak ja termomeetrid, siis saad maja ligikaudse soojatarbe erinevatel välistemperatuuridel välja rehkendada. 
Valemeid täpseks arvutuseks pakuti juba välja, aga umbkaudselt saab arvutada ka lihtsal kirvemeetodil.
1m3 vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra kulub 1kWh energiat. NB! see ei ole täpne rehnung(ärge näkku lööge!), aga suurusjärk on õige ja ligikaudseks hindamiseks piisav. Niikuinii on tegelikkuses mitmeid lisategureid nagu soojakaod jne mis täpse arvutuse keeruliseks muudavad.
Mahupaagi maksimumtemperatuuriks loetakse 90*C, minimaalseks ametlikult 40*C. Seega mahub 1m3 paaki ligikaudu 50kWh toasooja, 1,5m3 paaki 75kWh.
Mina leidsin et minimaalne temperatuur võiks olla isegi 30*C, sest 40*C vesi kütab veel radikas küll kui päris pakane ei paugu ja põrandakütte puhul seda enam.
Seega pigistab 1m3 paagist välja 60kWh ja 1,5m3 paagist 90kWh toasooja kui on tahtmist tünni 90 kraadi peale ajada.
Kui sul on paak köetud ja katel maha jahtumas, fikseeri aeg ning paagi temperatuur. Enne järgmist kütmist fikseeri jälle aeg ning paagi temperatuur. Nüüd saad välja rehkendada maja ligikaudse soojatarbe antud välistemperatuuril. Korrates seda erinevatel välistemperatuuridel kujuneb pilt maja soojatarbest.
Nüüd tead palju on päevas energiat vaja toota. Päikesepaneelide puhul on tootmisaeg  väga piiratud arv tunde mil tuleb antud energiakogus kätte saada. Siit saad juba vajaliku paneelide koguvõimsuse ideaaltingimustes. Edasi saad rehkendada vajaliku paneelide arvu pilvise päeva puhul kui tootlikkus võib kukkuda ntx 10%-ni.
No umbes nii. Jõudu!

[olli]

Mis seal siis enam mõelda on? Sulle on lubatud mikrotootjana 11kw eest paneele katusele paigaldada ja see maksimum olekski mõttekas ära kasutada. Suvel müüd kwh 5 sendiga, talvel ostad 15 sendiga tagasi.

Enam ei ole eraldi mikrotootja liitumist. On väiketootja ja seejuures kuni 200kW saab liituda ilma tegutsemisloata. Ehk samadel tingimustel nagu vanasti mikrotootja. Madalpingel peaks seejuures olema aga 3x63A lagi.

[olli]

Jah, see plaan mul ongi, et suvi aega toodab võrku ja talvel võtab tagasi. Aasta lõpus teeb rehnungi kes kellele võlgu on ja teeb tasaarvelduse. Kõige kindlam variant tundub. Kuigi viimaste päevade kogemus näitab, et peab natuke mõtlema ka autonoomsuse peale.

Arvesta sellega, et võrgust ostes maksad sa sama elektri eest 2-3 korda rohkem (elekter+aktsiis+võrgutasu+km) kui müües tagasi saad (elekter+taastuvenergia toetus).

Meie laiuskraadil võib väga ümmarguselt arvestada 1kW võimsusega paneelide aastaseks toodanduks 1MWh energiat. Ehk kui ümmarguselt võttes on aastane energiakulu 20MWh, siis oleks vaja 20kW paneele, et toodanguga aasta lõikes enamvähem nulli jõuda. Kui tahta ka rahaliselt enamvähem nulli jõuda, on vaja vähemalt poole rohkem paneele. Aga see hakkab juba sinna 63A peakaitsme kanti kiskuma. Igaühele nii võimast liitumist ei antagi. Ja eks ampritasu tuleb ju ka tasuda kui praegune peakaitse väiksem on.

[viplala]

Mis seal siis enam mõelda on? Sulle on lubatud mikrotootjana 11kw eest paneele katusele paigaldada ja see maksimum olekski mõttekas ära kasutada. Suvel müüd kwh 5 sendiga, talvel ostad 15 sendiga tagasi.

Enam ei ole eraldi mikrotootja liitumist. On väiketootja ja seejuures kuni 200kW saab liituda ilma tegutsemisloata. Ehk samadel tingimustel nagu vanasti mikrotootja. Madalpingel peaks seejuures olema aga 3x63A lagi.

Krt, seda ma vaatasin, et mikrotootja infi on lehtedel vähemaks jäänud, samas erilist pasundamist muutuste kohta ka ei olnud. Aga see on ju üsna hea uudis inimese jaoks. Ei pea enam piirama 11kw juures kui võimalused ja vajadused on suuremad.