[oxygen]

Hetkel ei ole see mul küll veel võimalik, aga ma unistan sellest, kuidas ma hakkan neile rullnokkadele närvidele käima, sõites lubatud kiirusega, või isegi natuke aeglasemalt.

[praud]

Aga mida teha nendega kes Ülemiste ristil Sõjamäe reast mulle lihtsalt nahhaalselt ,ilma suunata ette keerawad.12 ja 13 liini bussid tulewad ka sealt reast,ned sab alati ette lastud ja taadid tänawad.Aga ma ei saa aru vendadest kes lihtsalt ette sõidawad, pealegi olen temast Majaka ristis eespool.

Seda sinast ette keeramist tehakse igal pool, Lasnamäe kanalist Gonsiorisse tulles, kesklinna poolt tulles ennem Gonsiori ja pronksi ristmikut, liivalaia ja Kunderi pöörangul jne jne kohtades. Olen üsna veendunud, et nahaalid ja kaasaarvatud ka bussijuhid, teavad väga hästi mida nad teevad. Sõidetakse nii kaugele kui saab ja siis üritatakse kaasliiklejate inimlikkusele rõhuda, pärast tänades, mis pole üldsegi usutav! - kindlasti on ka neid päris eksinuid, kuid enamusel juhtudel siiski nii see pole. Pealegi olles ise sabas ja ausalt oodates liigud sa nende "viisakuste" tõttu paar autopikkust edasi ühe foori tsükliga, kuna 10 autopikkust on trügijaid täis...
Teiseks on mind imestama pannud, et kas tõesti politseinikud on nii vähe oma ametis liikuvad ja oma eraelus üldse liiklusest osa ei võta, et nad ei tea mis, kus ja mismoodi toimub? Et need vähesed oleksid ristmikel, mis pidevalt ära ummistatakse "vara-punasega" sõitjate poolt, kus nahaalid üritavad oma pressinguid ja kus Tallinn-Tartu trassil pidevalt armastatakse 70 alas 110km/h kihutada jne. Tõeliselt on olnud heameel vaadata seoses selle uue Tartu mnt. ümberehitusega, kuidas Falck-i liikluskorraldajad võitlevad nende trügijatega ning sunnivad neid sõitma sinna, kuhu nende valitud sõidurada suundub. Ei ole ma Falck-i viiruse pooldaja, kuid vähemasti need reguleerijad näitasid, et natuke õiglust on siiski kuskil veel alles. Ma saan ka aru, et tiheda liiklusega ristmikel ja liikluses trahvimine ummistab liiklust veel rohkem, kuid see oleks juba politseiametnike töö, kuidas selliseid probleeme lahendada, kasvõi mingis kiirmenetluse korras, trahv tuleb postiga koju vms. Mingil põhjusel seda ei tehta ja nii see kord käest ära läheb, eriti kui veel liikluspolitseinike napib. Mulle tundub, et seda nahaalsust tuleks linnaliiklusest juurima hakata, sest suhtumised kujunevad just seal, liikluskultuuri keskustes, mis edasi kanduvad maanteele, ainult et kiirused on seal suuremad ning vist mõeldakse, et tegemist on mingi virtuaalse arvutimänguga, mitte reaalsete eludega. Ühest küljest siis selline kamikazelik suhtumine maanteedel, mis paneb mind alati vaatama, kuhu ma teelt saaks maha sõita, kui see hull ei peaks oma sooritust jõudma lõpetada ja mingi suurema jama korraldab, teisalt on aga ka küll neid, kes on meedia poolt ära hirmutatud „erakordselt halbade ilmastikuolude” tõttu ja sõidavad liialt aeglaselt, moodustades kolonne ja tehes möödasõite suhteliselt võimatuks. Jää ja lumi on täpselt sama libe kui siis, kui veel talvel suvekummidega sõideti. See panebki mõtlema, et miks korralike talvekummidega uued sõidukid sõidavad 50km/h, järeldan, et inimesed on siiski nii palju meedia poolt mõjutatavad – libedal maanteel ei ole ju probleem 80-90km/h sõita, kui rahulikult sealjuures rooli keerata ja veidi ette vaadata. Samuti neid aeglaselt sõitjaid jagub küllaldaselt ka kaherealistele maanteelõikudele mõlemal sõidureal sõitma, mis ajab ka karvad turri, sest no miks ometi peab teisi takistama niiviisi, kas tõesti puudub niipalju tolerantsi, et näha oma mätta otsast veidigi kaugemale. Mõni ainult sõidabki teises reas, väljaspool linna, näidates teistele ilmselt oma säravat isiksust. Liikluse takistajaid oleks ka mõistlik aeg-ajalt korrale kutsuda ma leian. See on lõputu teema, võiks veel rääkida parkimisest jne. aga üks arrogants kõik. Ja see panebki mõtlema, et kus meie politseiametnikud küll elavad ja mida mõtlevad, et kõik on nii nagu on? Eks roolis ole muidugi inimene ja lõpuks otsustab konkreetne persoon kuidas käituda, aga nagu öeldud, on enamus inimesi mõjutatavad ja see hall mass kujundab iga järgmise mõjutatava endasuguseks, seetõttu saaks siiski politsei üsna palju ära teha, kasvõi autojuhtide käitumisele suunatud kampaaniatega meedias, mida seni ainult jalakäijatele on pühendatud. Seni aga tuleb lihtsalt silmad lahti hoida ja ennetada nende liiklejate käitumist, kes su teel on.

[valdo]

Mida mina politseile soovitan?

Ostke endale paar vana ja päevinäinud rahvaautot (Ford Sierra, Lada, Opel Ascona/Rekord, Nissan Primera vms), mis jätke välimuses endiseks, tehnika osas aga tehke tippkorda. Paigaldage neile mingis töökojas varjatud heli- ja valgustehnika (peidetud sireenid, katusest ja radiaatorivõrest väljavupsavad vilkurid jms) ning tuuleklaasi taha sissepoole liiklust salvestav kaamera. Parem veel, kui teine kaamera veel tagaossa. Ning radarid ette- ja tahaossa. Ning sülearvuti, kuhu kogu see teave kokku jookseb.

Ja sõitke selle autoga ringi LE kohaselt piirkondades, kus on nihverdajaid, kiiruseületajatest möödakihutajaid jms. Kui kohtate "hulle", siis jätke neid jäädvustanud videoklipp oma arvutis alles ning väljastage ühe nupuvajusega katusest töötavad vilkurid, millega "vana sara" muutub sekundiga operatiivautoks! Ja hõigake valjuhääldajatest: "001 AAA (või 999 ÜÜÜ) juht - palun peatuge!"

Tean ise Lada 111 omanikuna, et paljud ülbed juhid just minule (ja teistele vanemate ja rahulikumalt kulgevate autode juhtidele) meelega "ära teevad" - mööda kihutavad, ette keeravad, näitavad rusikat vöötraja ees peatumise pärast jms.

Üks nüanss veel - igal sellisel operatiivautol peaks olema ca 10-20 erinevat numbrimärki, mida regulaarselt vahetataks, et huligaanid neid esmapilgul juba kaugelt ära ei tunneks. Kui julgestuspolitsei riigibossidega tegelev osa seda võtet kasutab (nt minu teada Lennart Meri katafalkauto numbrimärk 003 AAE ei ole amtlikult välja antud), siis saaks seda teha ka vast liikluspolitsei kui eriõigustega ametkond.

Oi, kus 3-4 sellist Eesti liikluses olevat autot aitaks - keegi ülparitest ju siis enam ei tea, milline "vana sara" on varjatud operatiivauto ja igaks juhuks liiklevad igal pool ettevaatlikult ja LE kohaselt.

[Jesper]

See meelega aeglaselt sõitmine, mitte vahele laskmine ja muu sarnane "vastutegevus" ning jäärapäiselt oma õiguse taga nõudmine muudab liikluse veel ohtlikumaks kui ta niigi on. Ma ei saa aru, mis selles nii kohutavat on, kui keegi veoautode vahele kiilub - eks see järjekorrale vahele trügimine on muidugi ebaviisakas, aga selle ajaga kui üks veoauto liikuma saab (eriti veel praeguse ilmaga) jõuab viis normaalset autot ristmiku ületada.

Pole mõtet seda niiväga südamesse võtta, et keegi oma tutikas bemmis 50 asemel 60-ga sõidab, maailmas on suuremaid probleeme. Ehk eristage palun objektiivselt ohtlikku käitumist lihtsalt teie ego ja "õiglustunde" pihta käivast.

[valdo]

See meelega aeglaselt sõitmine, mitte vahele laskmine ja muu sarnane "vastutegevus" ning jäärapäiselt oma õiguse taga nõudmine muudab liikluse veel ohtlikumaks kui ta niigi on. Ma ei saa aru, mis selles nii kohutavat on, kui keegi veoautode vahele kiilub - eks see järjekorrale vahele trügimine on muidugi ebaviisakas, aga selle ajaga kui üks veoauto liikuma saab (eriti veel praeguse ilmaga) jõuab viis normaalset autot ristmiku ületada.

Ma ei usu, et keegi meelega aeglaselt sõidab, et kaasliiklejatele "käru keerata". Täpsemalt - usun, et selliseid sihilikult kaaskodanikke ped...ivaid (sorry ebatsensuurse sõna pärast, aga see avab olukorda kõige paremini) kaasliiklejaid on vast ehk tühine kibestunud osa ühiskonnast ja mitte üle 1%.

Pigem on "aeglaselt" sõidul siiski mingi põhjus. Esiteks on autod erinevad - mõni on kergemini juhitav/teel hoitav, mõni raskemini, eriti ekstreemsetes ilmaoludes. Rääkimata kiirendusomaduste erinevusest. Näiteks kaheksaklapilise Lada ja 7. seeria bemari vahel. Eriti kui Ladal on järel koormat täis haagis, mis kiirendus- ja teelpüsivusomadusi ikka palju muudab.

Teiseks - sama lugu rehvidega: kõik ei osta endale tippmoodsaid superhästi pidavaid rehve, vaid aetakse läbi tavapärasematega ja odavamatega.

Kolmandaks - sõidukogemused ja muud juhiomadused. Kasvõi reageerimisaeg. On ju teada, et mõni juht suudab reageerida ca 0,5 sekundi jooksul, mõnel aeglasema närvikavaga inimesel võib selleks kuluda 2-3 sekundit. Ja see on inimesele kaasasündinud ja seotud ta füüsisega. Jällegi asi, mida saab juht liikusmikiirusega ja pideva varu jätmisega arvestada.

Neljandaks - igasugused muud tegurid ja tingimused. Näiteks mingi väike tehniline rike. Kui ma sõidan nt Viljandist Tallinna ja Tallinnas avastan äkitsi ootamatu löökaugust läbisõidu tõttu äsjatekkinud lõtku rooliotsas, ega ma siis autoga Tallinna jää! Sõidan ikka aeglaselt ja ettevaatlikult koju tagasi - kiirusega, kus väike lõtk suudab autot veel ohutult tee peal hoida.

Loomulikult võib soovitada aeglasema liikuri juhile tagasõitjad mööda lasta, aga kuidas see praktikas nt talvel välja nägema hakkab? Tavaliselt on jääst ja lumest vaba tihti vaid sõiduraja laiuse jagu teed ning selge on see, et igasugused lumisele/jäisele teepeenrale keeramised jms peavad toimuma VEELGI aeglasemalt ja sujuvamalt kui sõit sirgel teel. See äkki takistab liiklust veelgi enam?

Pigem peaks minu arvates muutuma tavaks see, et sirgetel mööduvad kiiremad liikurid aeglasematest, ohtlikel kurvilistel lõikudel aga mitte. Kui aga liiklustihedus on juba selline, et ka sirge peal on enamikel juhtudel raske vastutulijate tõttu möödumisvõimalust leida, on see juba kivi tee-ehitajate laiskuse kapsaaeda, et pole viitsitud (tahetud, suudetud vms) välja ehitada kolme- või neljarajalist teed. Samuti ka juhtum, kus mingi lõik on sedavõrd kurviline, et on vaid mõned üksikud sirged, kus saab ohutult mööda sõita (nt Tallinna-Tartu mnt Kose-Mäo lõik). Siis lihtsalt pole muud teha, kui vahel aeglasema liikuri järel rahulikult sõita ja loota, et EV riigijuhid selle tee rekonstrueerimisse investeerimist kunagi vajalikuks peavad...

[guits112]

loe ikka mida sa kirjutad " veoautode vahele kiilujad"!!! mul täislastis veokas kaalub u 40tonni ja sa oma putukaga ronid küljealla, mul on pimedad nurgad, ma ei näe köikjale auto ymber!! vötame FH12 poolhaagisega!!! lähenen mina tammsaare ja mustamäe ristmikule järvevana poolt ja kui yks nn "kiiluja" äkki mul risti ees oli !!! mis arvad jesper, mis tunne mul oli et see 16m ja 40t pidama saada??

[praud]

Suured asjad saavad alguse väikestest, samamoodi nagu maanteel ohtlikku möödasõitu tegev autojuht kunagi alustas "progressiivsest mõtlemisest" trügida ennast linnaliikluses eri olukordades teiste liiklejate vahele ja olla osav. Väga kergemeelne on suhtumine, et mida see üks väike väärtegu muudab, maailmas on suuremaid probleeme...Samahästi võiks see vahele trügija muuta ennast, on ju? Mitte öelda, et ärge muutke liiklust veel ohtlikumaks, vaid olla juba teadlikult varem õiges reas, õigel ajal. Vastutust tahetakse alati delegeerida kellelegi teisele, aga võiks ju suhtuda nii, et meil kõigil on selles oma osa. Samuti on inimestel komme võtta kergemini omaks halvemat käitumise poolt.
Pealegi pole juttu olnud autode vahele tekkinud tühimikesse reastumisest, kui see on ohutu, vaid teadlikust trügimisest, reastudes ümber näiteks kiirendusrajale, et siis selle kaudu sõita maksimaalselt kaugele ja siis uuesti tagasi samasse ritta pöörata jms olukorrad.

[korvimees]

Njah, aga samas näide elust enesest eelmisel nädalal, kui teed juba libedad olid. Hommikune töölesõitjate kolonn (enamuses sõidukad) liikumas nii 90-95km/h ja siis seal vahel sõelub rekka neist mööda. Vot selline asi ajab küll vererõhu suureks. Olen ise ka veoka peal töötanud mitmeid aastaid kunagi ja siiani neist vendadest ikka lugu pidanud, kuid viimasel ajal tundub nende juhtide tase olevat langenud s.t. ka nende hulka on tekkinud oma rullnokad (võib muidugi olla, et tilk tõrva rikub terve meepoti).
Sõidan iga päev autoga ja tean, et selle sõelumisega ei võida midagi. Juba järgmisel ristmikul võib see sama sõeluja vasakpöördel ees tuterdada nagu poleks järku kuhugi enam kiiret.
Arvan, et natuke rohkem austust teiste inimeste vastu muudaks olukorra hulka paremaks. Kõigil on ühtmoodi kiire.

[PlyVal64]

Samuti pole massil mingit suunda, mass on skalaarne suurus.
Cars don't kill people, people kill people

Ometi kuskil keegi saab aru füüsikast ja püüab läbi loodusteaduse asja selgitada. Thrumbs up! Aga massil on siiski suund, massi suund on maakera sisemusse. Ilma gravitatsioonita pole reaalset massi ja teepeal liigub siiski reaalne mass. Aga see selleks Vee vaidleks vastu, et Eesti teedel on enamus kurge Sinu kirjeldatud kiirustel läbitavad. Ei ole ja ei hakka ka olema. See ongi see pettekujutelm, "minu Bemm püsib teel". Kõige rohkem tekitab seda väärarusaama legaalne autosport tänavatel. Seesama Bemm võib tõesti täisnurkse risti läbida 100 km/h aga seda mitte LE'd järgides. Ükskord tuleks mõni autoralli linnakatse või rahvasprint viia läbi täielikult LE nõudeid järgides. Kurikatega eraldada kogu trassi pikkuses kaks sõidusuunda ja kurvides kurika puudutamine on disklaff. Tallinna Ralli linnakatse näiteks, saaks ka need kõvad ralimehed aru, mis vahe on teeliiklusel ja autospordil. Seda võiks proovida hobisportlaste jaoks Rapla kardirajal ja miks mitte ka Sauga OT'l. Ringiaeg kukuks poole võrra.
Viimane osa on aga see tõeline tõde. Auto ise polek unagi süüdi, inimene on.

[Jansa]

Ma piniseks tolle 'vahelekiilumise' asjus natuke. Ehk siis konkreetsemalt olukorrast, kus kahest sõidureast saab üks (või kolmest kaks vms) ning olukorda on juhatamas märk 537 (as, av, ak, bs, bv, bk), https://www.riigiteataja.ee/ert/get-atta...?id=927351
Tavaks on, et kaduval real sõitja üritab nui neljaks ümberreastuda juba tükk maad enne oma rea lõppu, ka siis, kui tegemist ummiku ja 5kmh venimisega. Jääb kasvõi seisma, mitukümmend meetrit vaba rada endal ees.
Teine teema on see, et olukorraga kursis olevad vennad (kas siis ajutise olukorraga, nagu oli sossi mäelt allasõit, või alalisega, nagu on pööre Tartu mnt-lt Järvevanasse), reastuvad juba kilomeeter varem 'õigesse' ritta, venivad seal, siunavad kiiremini liikuvas, kuid varsti kaduvas reas sõitjaid ja 'kriitilise koha' saabudes mingi hinna eest rida vahetajaid vahele ei lase. Kuna peavad neid ülbeteks trügijateks (mul üks töökaaslane on selline, ma tean, mida nad mõtlevad ;)
Mina pean seda aga ressursi (vaba teepind) raiskamiseks ja, nagu moodne väljend ütleb, 'seaduse mõttest mitte aru saamiseks'. 'Seaduse mõte' on siinkohal siis see, et ristmikele suubuvad ja sealt väljuvad 'lisarajad' ongi selleks, et ristmikult pääseks ühe tsükliga rohkem sõidukeid läbi.

Ma loodan, et väljendusin arusaadavalt.

[Jesper]

PlyVal64, mass eksisteerib ka ilma gravitatsioonita Ja ma ei rääkinud täisnurksetest linnatänavatest, vaid maanteekurvisdest - enamik Eestis leiduvaid maanteekurve on nii lauged, et 90-100km/h sisenedes ei kisu autot veel kuhugi.

Mis puudutab vahele trügimist linnakiirustel, siis ma ei tahtnud üldse öelda et see poleks ebameeldiv, nõme jms, aga üks asi on nõme ja ebaviisakas liiklemine, teine asi ohtlik liiklemine. Mina isiklikult ei peaks mingit linnas vahele trügimist eriti ohtlikuks tegevuseks, kuigi nõme on ta tõesti.

FH12, LKW-dest ja MTZ-whateveritest nii palju, et noh mul isiklikult on lihtsalt kõrini sellest rekkajuhtide halast iga nurga peal, kuidas neile muudkui liiga tehakse. Eriti kui nad Tallinn-Tartu maanteel lörtsisajus oma poolhaagiste ja kahekordsete bussidega minust mööda uhavad nagu postist. Reaalselt ähvardab kinnitatud turvavööga rekkajuhti suvalise õnnetuse puhul kõigist teistest liiklejatest väiksem oht, nii et liiklusmõrtsukate kartmise teemal poleks nagu põhjust väga seletada

[praud]

...noh, need sõidurajad pole just eriline probleem, kus üks rida suubub teisse, see on mõistetav...probleemsemad on just olukorrad, kus ristmikule välja tuleb kaks sõidurida, üks läeb otse ja teine paremale näiteks. Kuna otse sõidurida on pikalt täis, siis üritatakse paremale keeravast reast siiski süstida otse sõitvatele ette või siis viimasel momendil teha vasakpööret, vahest leebemalt, vahest suht brutaalselt. Ja on ristmikke, kus selline tegevus toimub igapäevaselt, ja seda teevad lausa linnaliinibussid.
Kõigil on jube kiire. Kord tuli minuga Statoili tualetti ootamatult kaasa üks noormees, kes minu taga järjekorras rahulikult ennist seisis, keda ma märkasin tualetis alles siis, kui ust hakkasin kinni tõmbama, jäi kuidagi selja taha, ei märganud, tal oli enda väitel väga kiire ja küll siis seletas. Ma olin siiralt üllatunud, omal oli ka nagu kiire keha kergendamisega, aga selline käitumine - kaks meest tualetis - üllatas mind niivõrd, et lasin vaese noormehe siis asju ajama. Igatahes suutsin ma muiates oma "kiiret" niipalju kinni hoida kuni ta sealt välja tuli. Võite nüüd mõelda, et tal äkki oligi kiirem kui mul, aga miks mitte siis tulla ja seda kohe öelda, pole ju mõtet tormata tualetti kaasa ja siis seal oma tundeid väljendama hakata, sama kehtib ka vales reas ristmike peale välja sõitmisega. Reastuma võib nõksa varem ka asuda ja keegi ei pane pahaks

[guits112]

potensiaalne liiklusmörtsuk siis automotos ka olemas!!! teooria on aus, aga kardan, praktikaga on natuke hullem lugu

[PlyVal64]

Jesper, mass ongi gravitasioon. Aga jätame selle vaidluse, kumb oli enne, kas muna või kana Massina maakeral mõistame siiski väga konkreetset suurust, mis tuleneb maa külgetõmbejõust. Gramm on gramm ja kogu teeliikluse vahendite teelpüsivus arvutatakse välja läbi selle suuruse. Lisaks muidugi ka kiirus. Need on kaks ainsat asja, mis mõjutavad. Punktmassi paigalseis absoluutses vaakumis ei ole teema.
Kui nüüd seda teemat veel arendada, siis jah, kesmiste teeolude puhul ei kisu need kurvid autot kuhugipoole. Teekattele on antud mingi keskmine karedus ja sealtkaudu arvutatud kiirus, millega lubatud mõõtkavasse mahtuvad autod kummisegust rehvidel seda läbida suudavad. See võib olla tõesti suurusjärk 150 km/h. Kuid niipea, kui algandmed muutuvad, muutub reaalsus palju julmemaks. Piisab tugevamast tuulepuhangust (näiteks 20 m/s küljelt), et sama kurvi läbimise kiirus samade teekatteolude ja sama auto puhul väheneks kümneid kilomeetreid tunnis. Teeme veel tee vihmalibedaks ja saame veel väiksema numbri. Lisame autosse veel ka kaalu, hakkb juba sinna 70-80 kanti max kiskuma.
Maanteel ei saa sõita teadmisega, et ma igal juhul saan selle kiirusega kurvist läbi. Tuleb SUlle kurvis vastu halva aerodünaamikaga rekka ja selle lööklaine võib Su teepealt pühkida. Eks see 90-100 km/h on selline 90% kindluse kiirus. AUtode kaal on kesmiselt tonn ja pisut rohkem, külgpind väike, rööbe suur jne. AGa kui oled elus kasvõi korra sõitnud maanteel näiteks sellise kuudiga, kui Suzuki Carry, oskad igasuguseid imeasju tähele panna. Vastutulev rekka on nightmare, tormiga ei aja üldse autot koduõuelt välja jne. Seal autos kõik need faktorid võimenduvad ja eriti julmal moel. Aga need samad faktorid on IGAL autol olemas, isegi F1 masinal. Neil on kaal, külgpind, kiirus ja ühes suunas liikumisele projekteeritud aerodünamika.
Ma olen Sinuga nõus: kui võtta keskmiseks autoks maailma kõige keskmisem auto VW Golf, siis sellega peaks suutma kuiva tuuletu ilmaga üksinda autos ja teel olles 90% ohumärgiga märgistamata maantekurvidest läbida 150 km/h. 10% on selliseid salakavalaid kurve, kus võib reaalne läbimiskiirus olla isegi 100 või veelgi vähem. Me räägime OMAS sõidureas püsimisest ehk rattad ei lähe üle telg- ja külgjoone. Lõigates saab vast kiireminigi.

[Jesper]

Oeh... guits112, ma ei tea mis keeles seda seletada, aga sa ei saa absoluutselt aru. Mina ei keera kellelegi ette, aga minu arust ei ole linnas ette keerajad ja muidu nõmetsejad liiklusmõrtsukad. Ehk kui on piiratud arv politseinikke, siis esmajoones ei peaks nad jahtima linnas ettekeerajaid, vaid ikka tiba ohtlikumaid tegelasi. Ette keeramine pole eluohtlik, vaid lihtsalt tüütu.

[oxygen]

Ei meeldi mulle see mõtteviis, et "minu auto läbib kõik kurvid". Jah loomulikut su auto läbib need kurvid. Me keegi ei kahtle selles. Ja kui sa sõidad 100-110km/h, võibolla salaja 120km/h, siis sina või selle kurvi välja võtta küll. Aga sa ei tea mitte kunagi kindlalt mis asi ja mismoodi sulle sealt teiselt poolt vastu tuleb. Kui me siin maailma parandada ei saa, siis vähemalt püüdkem tagada enda eksistentsi. Kui sina lähed kurvi 110km/h ja sulle tuleb vastu veel keegi 110km/h, siis kokkupõrke hetkel on autode omavaheline kiirus 220km/h. Kui nüüd võtta arvesse ka autode massid, siis peaks vist pilt enam vähem selge olema.

[guits112]

oma 10aastase kiirabi staasi juures olen nii möndagi näinud,nii ette keeramisi ,tagant otsasöitusi, kui ka ülekäigul allaaetuid!!

[praud]

Mina pean seda aga ressursi (vaba teepind) raiskamiseks ja, nagu moodne väljend ütleb, 'seaduse mõttest mitte aru saamiseks'. 'Seaduse mõte' on siinkohal siis see, et ristmikele suubuvad ja sealt väljuvad 'lisarajad' ongi selleks, et ristmikult pääseks ühe tsükliga rohkem sõidukeid läbi.

Jah, "juriidiliselt on kõik korrektne". Tore on ju seaduse aukudest läbi mahtuda ja seda õigeks ka pidada, sedasi meil need asjad siin riigis käivadki.
Aga üldiselt, sellised "võimaluste ärakasutajad" paistavad oma stiiliga juba kaugelt silma, üldjuhul siis lennatakse ka 60+ kiirusega mööda neid lisaradu. Pealegi, kui neid taskutes sõitjaid rohkem näiteks on, siis võib juhtuda ka järgmine olukord, kus kõik nad tahavad peale ristmikku jätkuvale sõidureale ümber reastuda, selles aga sõidukite liikumine on nüüd takerdunud ning nende saba jääb toppama ristmikule välja, kus ehk juba põleb roheline tuli teistele. Sellises olukorras ilma seaduslike manööverdajateta poleks probleemi. Loomulikult ei pea sõitma siis ristmikule, kui roheline juba vilgub ja autod eest ei liigu. Võib aga juhtub ka nii, et autod liiguvad sujuvalt ja korraga leiad sa ennast keset ristmikku seismast, kuna autode vool äkki peatus. Olukordi on erinevaid, vahest võib ka inimlikult asjadesse suhtuda, mida peab tunnistama, pole palju.

[praud]

Jesper. Linnas tõesti ei kujuta need seiklejad mingit ohtu kellegi elule, kiirused on liialt väikesed. Aga üks viib teiseni ja suhtumine kujuneb arusaam arusaama järel. Selline seikleja satub vahest linnast ka maanteele, kus kiirused on paar korda suuremad ja sama suhtumise jätkudes saab laugkokkupõrkes surma küll, suhtumise ajendil, et mul on tubli bmw ja igast olukorrast tulen välja, linnakogemused ju on neid teadmisi eelnevalt kinnitanud.

[valdo]

10% on selliseid salakavalaid kurve, kus võib reaalne läbimiskiirus olla isegi 100 või veelgi vähem.

Eriti salakavalad on kurvid, mis on n.-ö. "kaheosalised". Et keerab üsna järsult, vahepeal läheb raadius nagu väiksemaks ning siis keerab veelkord järsult.

Üks selline on Tallinna-Tartu maanteel Sõmeru mõisa teeotsa lähedal, veidi Tallinna pool seda kohta, kus Voose ja Vetla tee vasakule maha keerab. Mina nimetan seda Sõmeru-Kiisa kurviks, sest pikk osaliselt sissevajunud katusega kivihoone paremal pool teest eemal ajaloolise ristmiku juures on ajalooline Kiisa kõrts-postijaam, mis oli kunagisest tähtsas teeristis.

Sõmeru-Kiisa kurv näiteks sai aasta tagasi Muinsuskaitseameti direktrissi kabelimatsu kohaks, veelgi aasta tagasi lömastas sealsamas (teistpidi sõites ja seega Sõmeru poolses otsas) tsemendiveok kaks naisterahvast põllumajanduskonsulenti.

Teine selline nn kaksikkurv ehk kaheosaline kurv on Paide-Väätsa teel Röa küla lähedal. Aastat poolteist tagasi ühe ralli ajal sõitis seal surnuks Vene rallimeeskonna mehaanik. Röa kurvi tegi varem hullemaks veel sisekurvis olev kuusehekk, kuid nüüd on see jalgrattatee ehitusega seoses maha võetud.