[overspeed]

Esmalt tuli siis vanad keevitused ja torujäägid eemaldada/kätte saada.
Kitsastes kohtades töötamiseks kasutan head mugavat tööriista DREMEL millel köik vajalikud otsikud olemas: löikekettas, lihvkettad, käiad, freesid, jne.
Pisut kannatust ja nikerdamist ning vanad jäägid käes olidki, pinnad puhastatud:

           

[overspeed]

Poest on ka saada uusi aukudega sumbutite sisetorusid. Kuid kohe neid vötta pole ja tellimisega läeb liialt palju aega.

   


Proovin säästa alles originaaltoru (niipalju kui vöimalik) ja lisada puuduolev siis leitud roostevaba omatehtuga, millel augud küll väiksemad.
5cm oli vaja originaali pikemaks saada:

       


       

[Marko]

Mis Sa jamad nende piltidega, pane parem veebikaamera üles ja saame protsessi online vaadata!

[overspeed]

Ennem kui toru paika panen, tuli uued mutrid kinni joota.
Sellel sumbutil käib lahti sama ots kuhu on ka sisetoru kinnitatud, et sumbutit lahti vöttes eralduks korpusest toru koos villaga (originaalil on see teisipidi aka väga tüütu lahtist villriiet vahetada, kuna möeldud ettepakitud originaali vahetuseks).
Mutritel, nagu nad tänapäeval on, eemaldasin galvaniseeringu nad ennem keemia sisse paariks tunniks pannes. Siis on neid oluliselt lihtsam joota (ka keevitada).

Sumbuti otsal keevituspinnad puhtaks lihvitud:

   


Mutrid poltidega paika fikseeritud:

   


Ning höbejoodisega kinni joodetud:

   

[overspeed]

Sellele järgnes "ülitäpsete seadmetega" toru tsentri ajamine otsakaane suhtes.
Ehk siis kui otsakaan kinni polditud korpuse külge, peab toru ju olema teise otse keskosas sees.

   


Olles öige koha kätte saanud, jootsin toru kinni.
Eelnevalt oli puhastatud nii otsakaane jootepind kui ka pind torul, kuhu joode pidi minema:

   

[overspeed]

Pikendusvörk on mul plaanitud joota originaaltoru peale, seega sai selle mööt sisediameetrilt sama mis originaalil välisdiameeter. Et ta aga mahuks otsakaane sisse, kuhu ta suht kergesti liuglema peaks, pidin ma vörgu eelnevalt otsast kokku pisut koonusesse jootma:

   


Vörktoru teine pool jäi siis möötu, et ta kenasti originaaltoru peale mahtus.
Ennem tööde algust, olin ära möötnud kogutoru pikkuse, et köik kenasti klapiks. Rihtisin toru pikkuseks taas 242 mm ja jootsin kinni:

       

[overspeed]

Liigsed lisa-augud otsakaanes, mis eelmine omanik puurind oli, needki sai kinni joodetud.
Pisike roostevabast plekk augu alla ning joode sisse.
Jootes roostevaba metalli, tuleb eelnevalt testida (vöi siis pakendilt lugeda), kas höbejoodis sellele ka kinni hakkab. Mitte köik höbejoodised ei ole möeldud roostevaba metalli jootmiseks.

       


Olin pea-aegu sumbutit kokku panemas, kui ikkagit otsustasin ka liigsed augud korpusel kinni panna.
Alumiiniumi kallale ma aga gaasipitsiga minna ei julge. Need proovin TIG-ga ära täita.

   

[motamees]

... Et ta aga mahuks otsakaane sisse, kuhu ta suht kergesti liuglema peaks, pidin ma vörgu ...

Lisan, igaks juhuks, mistahes sumbuti/resonaatori ehitajatele, et auktoru teist otsa ei tohi kinni joota/keevitada/tinutada/misiganes. Ta peab teise poole toruga ühenduma liugistuga.

[overspeed]

Et keevitada korpuse plekil liigseid auke kinni, valmistasin paraja diameetriga aluse pleki alla, et alumiinium niivördkergelt sisse ei sulaks.
Alus aitab alumiiniumi tilka paigas hoida ja samas imeb endasse liigse kuumuse:

       


Keevitasin augud täis. Natukse läksin hoogu, kuid selle lahendas liigse kuhja madalamaks käiamine/lihvimine:

       


Kuna seesolnud villal öli ei paistnud veel olevat, lihtsalt pisut tahmane, panin selle tagasi sisse.

   


Otsad hermetiseerisin silikooniga. Musta värvi oleks kövasti paremini sobinud ... kahjuks oli mul aint punast. Söitu ja sumbuti tööd see aga ei möjuta

       

[overspeed]

Mis Sa jamad nende piltidega, pane parem veebikaamera üles ja saame protsessi online vaadata!

... nej

[overspeed]

RM250-le tehtud kolmnurk, kodo proovides, hästi ei tulnud välja. Tuleb natukse ringi teha.

Poja RM85-e kolmnurgaga hoiab tsiklit siledal pinnal kenasti püsti, kuid natukse liialt püsti mo arust:

   


RM250 kolmnurga aga tegin 1 cm lühemate jalgadega, kuid sama nurgaga. Seetöttu läks toestus maapinnal jalgadel ka tsiklile lähemale ja üleköikumise raskuskese on suht liialt lähedal.
Plaan on natukse jalga modifitseerida (0-st uut tegema ei hakka). Eks ma siis kirjuta, kui tööks läheb:

   

[Marko]

Mis takistab krossikale normaalset joodikujalga paigaldamast?

[overspeed]

Mis takistab krossikale normaalset joodikujalga paigaldamast?

"joodikujalg" ?

Kui selle all mötled seda, mis endurodel on:

   


- kuna originaalis teda pole ette nähtud, siis minu jaoks on lihtsam teha toestuskolmnurk kui nuputada ise öige nurk/asukoht toestusjalale, et ta oma tööd korralikult teeks ja et ta söitmisel segama ei hakkaks.
Olen oma IZ-le selle kord meisterdanud, kuid vajalik oli ta vaid endurotamiseks. Niipea, kui krossirajal söitma hakkasin, oli ta segav ja löikasin küljest.
- Tsiklil pole nii pika jala hoidmiseks ruumiga arvestatud. Arvestades hüppeid ja kukkumisi, siis peab ta korralikult pakitud olema ja fikseeritud.

   


- rajal mul teda vaja pole, boksis on kolmnurk mugav küll.
- Raami keevitan vaid siis kui selleks töesti vajadus on (kinnitus tuleks raamikülga vast keevitada, klamber aga samas on ka vöimalik).

Jään siisk töstepuki ja toestuskolmnurga juurde !

[overspeed]

Nöela läbimööt (Jet Needle O.D.) on hetkel see piirkond, mis mul probleemiks on. Seetöttu jämedamaid plaanin proovida. Slow Jet nagu ei tahaks väiksemaks panna, kuna tühikäik on öhukruvi reguleerimisel öiges vahemikus.
Pilt on küll 2003 masina nöeltest, kuid 2002 masinal lihtsalt valikus 2 nöela vähem (kaks köige jämedamat puuduvad) ja tähistus teistsugune:




Siiani arvasin ka, et tase ei muuda midagi. Lugedes aga netist ja kuulates teiste kogenud meeste jutte, kes asjaga palju pöhjalikult tegelenud, siis ikkagit pidi möjuma (väiksel koormusel (low throttle) söitmisega), kuna 1mm taset madalamalt tömmata mootorile pidi muutma läbilaskekiirust (vaakum suurem ju kui gaasi siibrit ei tösta palju).
Taseme muutmine on köige lihtsam ja odavam asi, mida proovida.
Netist lugedes: eks seal laskutakse eriti peensusteni, kus mehed muudavad isegi siibri kuju ja servakallet ... ma siiski tahaks lihtsamalt hakkama saada. Et masin täis ei tiksuks, kui vaikselt söidan.

Kütuse taseme langetamine karba ujukikambris aitas natukse asja paremaks, kuid mitte piisavalt.
aka parem kui varem, kuid saab veelgi paremustada.
Ootan ää, kui paksem nöel kohale jöuab, siis timmin edasi.

Niipalju tuleb demonteerida, et karba kätte saada vöi muutusi teha:

   

[overspeed]

RM250-le tehtud kolmnurk, kodo proovides, hästi ei tulnud välja. Tuleb natukse ringi teha.
Plaan on natukse jalga modifitseerida (0-st uut tegema ei hakka). Eks ma siis kirjuta, kui tööks läheb:

Valestiläinud jala modifitseerimisest RM250 tarvis loobusin, parem teen otsa natukse ringi et ta RM85-le sobiks.
RM250-le aga on lihtsam ikkagit nullist uus teha, ja tööisu on ka just öige peal.
Egas kedagit, materjal välja ja teen samasuguse ehitusega uue kus siis polt pea sees völliks.


       

Eelmise jala kaldenurk oli 22 kraadi, proovin siis seekord 35 kraadi (niiumbes valisin). Tsiklit körval proovimiseks ei ole, seega "tulistan puusalt" taas. 35 kraadiga paistis parajalt palju eemale minema.

   

[overspeed]

Jätkasin siis samamoodi nagu eelmisega, esimese hargi keevitus lihtsalt paika:

   


Seekord aga tegin alumiiniumile eelsoojendust, kuna tegu suht paksu materjaliga ... lisaks imeb metallist keevituslaud ka palju soojust alumiiniumilt enda sisse.

   


Ilma eelsoojenduseta pidin eelmisel korral pihta hakkama 145 ampriga, et normaalselt vötma hakkaks, ning siis tasapisi al soojenedes maha kuni 75 A-ni.
Seekord aga sain alustada kohe 90 A-ga.

   


Olles esimese hargi kinni saanud, kasutades multi-toestus-vahendeid, paigutasin teise hargi sobiva nurga alla ja "täristasin" ka selle kinni.

   

Harkidevahelise toestuse tegin taas löikega kahe nurga all, et täispinnaga vasta jalgasid keevitada. Ühtepidi 21 kraadi ja teisipidi 12 kraadi.

   


Jalad vajaliku pikkuseni, taas mahalöikamismärgistused 5mm kaupa, pinnad puhtaks ning keevitatud. Vajadusel reaalselt tsikliga proovides saan jalgu lühemaks löigata. Saanud öige körguse, keevitan risti ka toestuse alla.

       

[overspeed]

Piltidena siis esialgne vördlus, reaalselt saan alles kodo proovida. Loodan et sobib:

Ennem:

   


Nüüd:

   

[Marko]

Ikka nokitsed neid naljakaid asju juurde teha. Mu küsimus joodikujala kohta oli tegelikult tagamõttega - tahtsin oskustega meest provotseerida raamist välja mõtlema
Ei läinud liimile, kahju.

[overspeed]

Ikka nokitsed neid naljakaid asju juurde teha. Mu küsimus joodikujala kohta oli tegelikult tagamõttega - tahtsin oskustega meest provotseerida raamist välja mõtlema
Ei läinud liimile, kahju.

Natukse sain aru tagamöttest ... kuid ei läind "liimile" jah.
Mo omad kogemused IZ-i joodikujala ja praktikas vajalikkusega hoidsid seekord mind raamis sees
Pöhjendused töin muidugit ausalt ja kainelt välja.
Ah jaa ... üks pöhjus jäi mainimata tol korral: vajan rohkem meetreid alumiiniumi keevitamise kogemuseks, et kord, kui taas vaja kriitiline detail korrektselt keevitada, siis pole aega kogemusi enam korjata. Aga eks ma seda vist mainisin esimese kolmnurga ehitusel.

[overspeed]

Arvutis ringi sobrades leidsin 7-aasta taguse nokitsemise.
Oli mul kord Niva 2121. Selle tagaistme seljatoe seinakinnitusklambrite käepidemed kippusid talvel külmaga kergelt katki minema, nagu "kuke-tinast".
Sain küll uued originaalid, kuid ka need tegid käreda külmaga "kröps".
Tegin siis tookord omale uued rauast:

Originaalidest oli üks veel terve ... näidiseks:

   

Esimese kinnituse jaoks leidsin 5mm paksu pajooli plaadi, tüütu oli natukse küll neid "mummusid" sealt maha lihvida:

   

Teise kinnituse jaoks leidsin juba puhta metall-plaadi: