[MeelisV]

Ohhh. Ja ahhhh.

[raulex]

Kütusekulu on väga varieeruv sõidustiilist olenevalt.
2 liitrine 103 KW diisel Octavia.
Ekstra ökonoomitades pikad otsad (min 200 km max kiirusel 93 km/h) isegi nati alla 4 liitri.
Mõnuga sõites 5,5,lühemad otsad 6-6,5.
Talvel alla 7 naljalt ei saa, hullates 10+ liitrit sajale.
Elektrikas 160 KW proovisõidul, kõik kiirendused põhjagaasiga ja kiirus kogu aeg max lubatud+3. 
Umbes pool teest 113 km/h tuli 18,5 KWH keskmiselt sajale, rohkem ei tulnud.

[13piisab]

Teemaga mitteseotud postitused (mis diisel kui palju kütust võtab jne) kustutatud.

Plyval - müts kirjaga "kõige targem mees" on Sulle liiga suur. Vajub üle silmade ja kinnisilmi nähtav maailm on väga puudulik.

Kas elektri-kaubik on vajalik sõitmiseks kohtadesse, kuhu fossiilipõletaja ei tohi (kesk- või vanalinnad), bussiridade nn fast-lanedena kasutamiseks, ettevõtte tegevusala ja kuvandi tõttu või mingil muul põhjusel - küllap soetajad teavad paremini.
Puid on mõistlik lõhkuda kirvega, naela seina lüüa haamriga. Rumal pole mitte haamri soetaja vaid see, kes asub tausta ja vajadust teadmata tõestama, et kirves on haamrist parem

[Daff]

Pisikese OT lisaks, et elektril on plaanis tulla jõulisemalt kui arvata võib.
Väike kopp ehk nn. "telefoniputka" on ka üle viidud elektrile. Esimest pääsukest nägin hollandis.

[v6sa]

Avant müüb oma elektrilist väikelaadurit ka väga edukalt:
https://www.avanttecno.com/ee/laadurid/e-seeria

Just ruumidesse, loomakasvatusse, haljastusse - sinna, kus pidevalt lämisev ja tossav diisel hästi ei sobi.

[Etsike]

Pisikese OT lisaks, et elektril on plaanis tulla jõulisemalt kui arvata võib.
Väike kopp ehk nn. "telefoniputka" on ka üle viidud elektrile. Esimest pääsukest nägin hollandis.

Oslo kesklinna piirkonnas suisa suured ekskavaatorid elektrijõul tööd tegemas. Tõsi, need on juhtme otsas. Lihtsalt töö tellija on sisse kirjutanud nõuded töö teostamisel tekkiva müra/saaste osas ja nii ongi. Keegi ei väida, et nii odavam on.
Ise töötan ühes firmas, mis osaleb ka hangetes, kus võib klient analoogse tingimuse sisse kirjutada. Seni pole seda veel juhtunud, aga see on vaid aja küsimus. Mentaalne valmisolek oma eritehnika elektriauto baasile üle viia on olemas kui klient ja firma imidž seda nõuavad.
Aga mingeid teemakohaseid kogemusi ka, nüüdseks 4k km seljataga Leafiga. Linnas ja kodust edasi-tagasi sõitudel, mis jäävad sõiduulatuse piiresse on elu lill. Perega risti üle kodumaa sõites vahelaadimistega ikka jebi ja ajakulu on rohkem kui lihtsalt tanklasse keerates, seda ei salga. Vähemasti minu silmis on see väike jebi ja ajakulu küünlaid väärt, sellised sõitmised moodustavad ikka väikese vähemuse.

[v6sa]

...
Aga mingeid teemakohaseid kogemusi ka, nüüdseks 4k km seljataga Leafiga. Linnas ja kodust edasi-tagasi sõitudel, mis jäävad sõiduulatuse piiresse on elu lill. Perega risti üle kodumaa sõites vahelaadimistega ikka jebi ja ajakulu on rohkem kui lihtsalt tanklasse keerates, seda ei salga. Vähemasti minu silmis on see väike jebi ja ajakulu küünlaid väärt, sellised sõitmised moodustavad ikka väikese vähemuse.

Nii ilmselt enamusel. ja seepärast elekter tulebki, et enamusele sobib.

[raulex]

Minu senise kasutuskogemuse põhjal tuleb elektrilisele sõiduautole keskmiselt üks sõit kuus, mis eeldab avaliku laadija kasutamist. Enamus neist soojal ajal.
Keskmiselt tuleb kolm sõitu aastas, mis eeldaks mitut avalikku kiirlaadimist, neist kaks suvel. Kallima elektriautoga jääkski ainult need kolm sõitu.
Talviseks pikaks sõiduks külma ja kõrvuni lumega kasutan ilmselt maasturit elektriauto mitmekordse avaliku laadimise asemel.
Käruvedu (mul vaja 3500 kg) on ja jääb esialgu diiselmaasturile, täna pole siinmaal veel eriti midagi elektrilist selleks otstarbeks pakkuda.

[Kult]

Tõstuki võrdlusele lisaks, vaatasin ostumõttega ühte Berlingot ja vaatasin mis wiki räägib selle kohta ja seal leidsin et alates 1999 hakati tootma elektri berlingot, mis sõidab kuni 95km. Kui nii vaadata siis on see areng jah küsitav.

[PlyVal64]

Tõstuki võrdlusele lisaks, vaatasin ostumõttega ühte Berlingot ja vaatasin mis wiki räägib selle kohta ja seal leidsin et alates 1999 hakati tootma elektri berlingot, mis sõidab kuni 95km. Kui nii vaadata siis on see areng jah küsitav.

Mul oli kunagi hirmus tahtmine oma Saxo kõrvale Citroën Saxo Èlectrique osta sest need ei maksnud toona Euroopas mitte midagi! Neid hakati ehitama 1997. Et kas VTS või elektriline pill. 11kW mootor ja 12kWh Ni-Cad akupakk. Parematel hetkedel sai neid pisut 1000 eurot ja peale aga siis olid akud otsas. Aga 90 kilti on ikka liig mis liig ka tuliterale. Konkreetse 44kW bensusaxoga sai 43 liitriga käia tööl 8 nädalat. Talvel! 7 suve tagasi pikemalt La Rochellis konnates sattusin isegi ühele otseselt müügis peale, see maksis küll üle 2K€ aga ikkagi odav. Sel lubati veel 50 kilti sõitu. Ma sõitma ei läinud sest mõistuse hääl sai võitu kuigi ostmine olesk oligarhilt pisikese avansi küsimise vaev olnud! Selle siia toomine olnuks aga arutult kallis. Samal kevadel oli läinud meie vanake pensionile. Olles läbinud veerand milli+ ja teinud 10 Talveralli rada. Kulutades kogu elu keskmiseks 6 toopi. Ma ei suutnud siis ja ega ei suuda ka täna iseendale maha müüa halba asja  

Ainus, mille ma peaaegu suutsin iseendale nõmmekast eramajaelaniku ja kilulinna tarbijana maha müüa, ongi olnud Spring. Sest ta on elektriSaxost MITU sammu edasi autonoomsuses ja ka turvalisuses aga muus osas seesama lihtne, kerge ja odav linna-autoke! Kaduv nähtus autonduses. Aga elektriautod on olnud olemas meie ümber alati. Prantslased o nka selels olndu eesrindlikud, neid (kesk)linnas kasutamsieks asju on elektriga alati toodetud. Aga ka ameeriklased, kes on neile oma nimegi välja mõelnud: Neighborhood Electric Vehicle ehk NEV. Siia alla mahub kõik golfikärudest Twizyni. Tegelikult on ka Rootsis neid täis olnud ja neid on siiani pärsi tihti müügil. Igasuguseid lahedaid elektri-mikrokallureid jms. Ligier, Mega jms on siiani levinud, lisaks ehitasid nad ise ka igasugu imekraami kaubarolleritest kolmerattaliste krusadeni. Blocketist ja Klaravikust ikka näeb igasugust imet  Aga mis on olnud siiani kõigi ühine joon: madal kiirus ja linnavahel tarbimine. Kiirotsing Rootsis Ligierile. Töörisitadena absoluutselt omal kohal ja ka niisama võib olla tore linnas tarbida. Mida üha enam valhjuhäälselt räägitakse, on 45km/h on ajale jalgu jäänud aga kui jälle võtta rohe-uuskommunistide ideid linnades üldse 30 km/h kehtestada, siis on seal ju isegi möödasõiduks varu  Siis tundub ka sõiduproovil käidud ja Prouaga koos lõbutsetud Citroën Ami täitsa mõistlik linnas - kui nad toota suudaks ja hinan ka inimliku paneks. Opelil ka oma derivaat Rocks-e väljas aga Eestis ei pakuta. 3 kuud seisab, pole talverehvidel mõtet, ok 4 kuud kui on palju lund. 8 kuud aga saab mürada. 8-9K€ eest isegi kannataks mõelda. Ka Ami me suutsime teineteisele natukene "maha müüa", sellise raha eest mis nende eest küsitakse, on ka lubatud 75 kilti linnamobiilsust täitsa piisav. Aga neid ju ei müüda! Ei suudeta toota ega suudeta ka igalpool müüa. Lisaks on Saksas igasugu lahedat samalaadset kraami, needsinased rollerautolaadsed 45km/h linnaautokesed nagu EEMOG jp teisi sarnaseid. Selle neljakohaline Four maksav Saksas käibega 11,5K€. Mobiles pakutavatel on kõigil paneelid katustel ka, Fouril 2 tk  Muud samalaadset on veel aga kui hind on juba 15+K, siis ongi järgmine kohe pärisauto Spring. Twizy on küll kiire aga täiesti ebapraktiline Eestis. Vahepealne on veel elektriga UTVd, mida sai miskise portsu kunagi Naissaarele viia. Ja viimane Poola tuur, terve Zamość oli lahtiseid elektri-turismitrandulette täis! See kõik ju töötab ja päriselt sõidab kaua aega ringi! 

Ja siis tuleb Eestis üks järjekordne päris talv ja kogu see lahe elektriautondus kukub kolinal kokku! Just see odav ja öko linnas kaupu ja tagumente laiali vedav pool. See, millele on Maailmas juba aastakümneid JAH!-öeldud. Kukub kokku ajutiselt koos PV-paneelindusega ja laenumakse muudkui põleb. Osaliselt kukub kokku ka keskmise hinnaklassi elektriautondus, kui käpikutes ja läkiläkides elektri-rõlnikud hingeõhuga esiklaase puhastada püüdes püüavad napilt tööle jõuda... Rootsis on ka see, et kõik lahe elektriga on Kalmar-Halmstad liinist lõunas, mitte Stockist põhja. Isegi Göteborg on meist OLULISLET soojem ja elektriautosõbralikuma kliimaga kuigi on Võruga täpselt sama laiuskraad. 
PS: ootame selle talve ikka ära ja kevadel räägime edasi ka Norra elektriautondusest? Ise räägivad tõsimeeli diisli kriisist ja Euroopas on jõed ära kuivanud...

[raulex]

Misasi on keskmise hinnaklassi elektriautondus? Kas Leaf oma 33 K hinnaga kvalifitseerub? Või hoopis mõni saiaks sõidetud akuga kasutatud pill?
Leafi kohta kirjutatakse kodulehel igatahes nii:
Soojenduse või kliimaseadme kasutamine mõjutab sõiduulatust, kuid saate kasutada intelligentset süsteemi, mis võimaldab teil jahutada või soojendada oma Nissan LEAFI salongi enne sõitu, kui akut veel vooluvõrgust laetakse. Kui olete ühendatud koduse laadimissüsteemiga või avaliku laadimispunktiga, tuleb soojendamiseks/jahutamiseks kasutatav elektrienergia otse võrgust, mitte liitiumakust, ja seega sõiduulatus ei vähene.
Ma saan küll nii aru, et pigem saab naabrimees oma Webastota õlipõletajal klaase kraapida...

[deus]

10 mintsaga on suvaline auto suvel kuumkast ja talvel külmakast, vahet pole, kui palju talle tehasest isolatsiooni juurde topitud on või kui soojaks või külmaks sa ta enne koha peal lased.
Allikas: Lugematud ööd paljudes autodes ööbimine olenemata aastaajast.

[honkomees]

Misasi on keskmise hinnaklassi elektriautondus? Kas Leaf oma 33 K hinnaga kvalifitseerub? 

33 K ei ole ilmselgelt inimsõbraliku auto hinnaklass, sõltumata elektrist ...  Tavaauto, mitte poosetaja luks peaks mahtuma ca 12-15 K€ sisse. Kõik üle selle on tarbija röövimine ...

2009 ostsin omale pikapi Isuzu D-Max, ikka päris auto, mis on mind igal talvel koju suutnud viia sõltumata tee- ja lumeoludest ning lugematu koguse metssigu ja põtru kastis metsast välja toonud, sõidab siiani laitmatult ja on läbinud seni kõik ülevaatused esimese korraga ... selle auto hind oli kopikas alla 300 000 EEK, mis tähendab ca 19 000 €. Selle hinnaga võib veel leppida ehkki tegelikult üle 250 K EEK tundus ka siis liigkasuvõtjalik.
2003 ostsin Daewoo 180 000 EEK, nö Passati suuruses auto ja teenis mind ausalt ilma eriliste probleemideta 16 a ning sõitis omal jalal vanarauda, va heitgaasid ei tahtnud sobida ...
Praegused hinnad on kõigil autodel lihtsalt mõistusevastased ... topitakse juurde mõttetuid lisasid-juhiabisid+ ja kamaluga hinda.

[PlyVal64]

Misasi on keskmise hinnaklassi elektriautondus? Kas Leaf oma 33 K hinnaga kvalifitseerub? 

33 K ei ole ilmselgelt inimsõbraliku auto hinnaklass, sõltumata elektrist ...  Tavaauto, mitte poosetaja luks peaks mahtuma ca 12-15 K€ sisse. Kõik üle selle on tarbija röövimine ...

2009 ostsin omale pikapi Isuzu D-Max, ikka päris auto, mis on mind igal talvel koju suutnud viia sõltumata tee- ja lumeoludest ning lugematu koguse metssigu ja põtru kastis metsast välja toonud, sõidab siiani laitmatult ja on läbinud seni kõik ülevaatused esimese korraga ... selle auto hind oli kopikas alla 300 000 EEK, mis tähendab ca 19 000 €. Selle hinnaga võib veel leppida ehkki tegelikult üle 250 K EEK tundus ka siis liigkasuvõtjalik.
2003 ostsin Daewoo 180 000 EEK, nö Passati suuruses auto ja teenis mind ausalt ilma eriliste probleemideta 16 a ning sõitis omal jalal vanarauda, va heitgaasid ei tahtnud sobida ...
Praegused hinnad on kõigil autodel lihtsalt mõistusevastased ... topitakse juurde mõttetuid lisasid-juhiabisid+ ja kamaluga hinda.

Kohe näha et VanaKool! Ok, see moodne "abi" ei olegi alati halb aga selle eest küsitav raha on ikka "väga halb"! Kõik see "moodne" merel on mul "algusest saati" kaasas olnud. Ma olen ju üks esimesi Internetiga otseselt seotud Tegelasi Eestis üldse! KA mertkaartides, mida püüan sel aasta täiendada. Aga see ei tähedna seda, et "ajaline muutus" peaks minu arusaamu ELUST muutma?  Siin pauguvad  ju esimmesed "lapseohtu" tüübid... saage ükskrrod üle"teadmisest", et Te olite "sügelus" Isade "munakotis", kui  Eestisse tuli INTERNET! Paugutavad...
Priit "ätt" 1992, kui mind ühendati PÜSIVALT WWW'i elik Internetiga! Ma täitsa mõistan "Tomi" ja muid... OK, kõik on väga "koššer" aga luud lihastel ju pole? Te võite ju osta rämeda "orjamisega"  edeva elektriauto aga edasi???

PS!!! Ärge võtke asju "isklikult"!!!  KÕIK kirjeldatud rollid on puht-juhuslikult puhas kirjanduslik fantaasia! Reaalse eluga puudub neil tüpaažidel igasugune side... 

[90Deville]

Tõstuki võrdlusele lisaks, vaatasin ostumõttega ühte Berlingot ja vaatasin mis wiki räägib selle kohta ja seal leidsin et alates 1999 hakati tootma elektri berlingot, mis sõidab kuni 95km. Kui nii vaadata siis on see areng jah küsitav.

Ilmselt olen sellest ennegi jahunud siin kuskil, aga ma olen vast ainus, kes on seda Igen elektriperlingot ise reaalselt kasutanud, Rootsis.
Seal oli paar nüanssi ka, nimelt autot ei saanud osta eraisikud, ja selle hinna sisse ei kuulunud akud. Neid sa nö rentisid Citroenilt, mis tähendas et nende pekkiminekul vahetati neid nö tasuta(no tegelt olid need selleks ajaks juba mitmekordselt kinnimakstud sinupoolt)
Muidu söitis küll, aga Stockholmis, mis teadupärast on umbes 100 km ulatusega, polnud kodurajoonist sellega kaugemale asja. Ikka hoolega sai kalkuleeritud, et kuhu julgeb sellega minna vöi mitte, reaalne ulatus oli kuni 50km, kuna Stock pole just lame maa kah.
Tipp oli mingi 110kmh
Kokku oli meil neid 3tk, üks jäi löpuks pauguga seisma, peale paari kuud esinduses öeldi et mootor oli täiesti kutu-vahetati seegi ilma arvet väljastamata.
Sel ajal tundus lähes kasutuskölbmatu asjandus, praegu siin haapsalu ümbruses oleks täitsa asi vast, kui köik need akurendid jms pask välja arvata.

[raulex]

10 mintsaga on suvaline auto suvel kuumkast ja talvel külmakast, vahet pole, kui palju talle tehasest isolatsiooni juurde topitud on või kui soojaks või külmaks sa ta enne koha peal lased.
Allikas: Lugematud ööd paljudes autodes ööbimine olenemata aastaajast.

Täiesti nõus, hiljemalt 10 min  jooksul peab mõnusaks eluks auto oma kütteseade sekkuma, elektrikal siis akult. Soovitavalt ikka palju varem.
Meenub muldvana pilt Volvo bensiinika reklaamist, kus üks isend istus 220 V laadimisposti otsas, klaasid kenasti sulanud .Teised masinad kõrval olid korralikud iglud.
Leaf 2 oskab sama trikki teha. Vanemate osas kindel pole. Sõiduulatuse kalkulaatorid näitavad salongi temperatuuriks 20 kraadi, külma ma küll ei karda.
Väiksemad diislid samas ei lähegi suure külmaga soojaks, kui Webastot peale pole topitud.
Kõige kurjematel tingimustel -20, täiskoormatud auto ja keskmine kiirus 90 annab 40KWH akuga 117 km. Minu jaoks enam kui kahekordne varu veel kurjema ilma ja vananeva aku vastu. Talveralli ühes jutis sõitmise jaoks on palju kallimad masinad, täna vist veel polegi. Üks peatus on täna ikka vaja teha.

[mossepower]

Misasi on keskmise hinnaklassi elektriautondus? Kas Leaf oma 33 K hinnaga kvalifitseerub? 

33 K ei ole ilmselgelt inimsõbraliku auto hinnaklass, sõltumata elektrist ...  Tavaauto, mitte poosetaja luks peaks mahtuma ca 12-15 K€ sisse. Kõik üle selle on tarbija röövimine ...

2009 ostsin omale pikapi Isuzu D-Max, ikka päris auto, mis on mind igal talvel koju suutnud viia sõltumata tee- ja lumeoludest ning lugematu koguse metssigu ja põtru kastis metsast välja toonud, sõidab siiani laitmatult ja on läbinud seni kõik ülevaatused esimese korraga ... selle auto hind oli kopikas alla 300 000 EEK, mis tähendab ca 19 000 €. Selle hinnaga võib veel leppida ehkki tegelikult üle 250 K EEK tundus ka siis liigkasuvõtjalik.
2003 ostsin Daewoo 180 000 EEK, nö Passati suuruses auto ja teenis mind ausalt ilma eriliste probleemideta 16 a ning sõitis omal jalal vanarauda, va heitgaasid ei tahtnud sobida ...
Praegused hinnad on kõigil autodel lihtsalt mõistusevastased ... topitakse juurde mõttetuid lisasid-juhiabisid+ ja kamaluga hinda.

Kui puhtalt Eesti keskmise inimese ostujõudlust vaadata keskmise palga kasvu järgi, siis on autod hoopis odavamaks läinud. 2009 kuni 2021 on keskmine palk kasvanud ca. 2 korda ning seega nüüdne ekvivalent 2009. aasta 19 000 eurole oleks 38 000 eurot, aga uute D-maxide hinnad algavad 27-32 000 juurest vastavalt töökabineti kujundusele (TOPAUTO).
Daewoo puhul on asi veel kasulikum, 2003. aastast kuni 2021 on keskmine palk kasvanud 3,5 korda ning tollasest 180 000 kroonist on saanud 40 000 eurot, mille eest saab juba päris Passati igasugu lisadega kuna Passati baashind on samuti 30 000 eur (Uus Passat). Autondust muidugi õnneks reguleerib maailmaturu hind ning seetõttu ei saa kunstlikku hinnakasvu väga juurde keevitada ja seega ongi meie jaoks autod odavamaks läinud.

Vastupidi on küll aga nt. Eesti kinnisvaraturuga, mis on omamoodi riik riigis ja selle näitel on nt. Tartu linnas 2009. aastal 25 000 eurot maksnud korter nüüdseks 75 000 eurot väärt, 3-kordne hinnavahe samas kui palgakasv on olnud ainult 2-kordne.

On väga tõenäoline, et aeg pehmendab analoogselt uute tavaliste autodega isegi veel rohkem elektriautode hindu kuna tootmisvõimsused ja mahud viimastel aina suurenevad käsikäes tehnoloogia arendamisega. Eks seda nt. 10 aasta pärast näha ole.

[PlyVal64]

Igaüks saab ju arvutada, kui mitme kuu netopalga eest ta ühe või teise auto osta sai ja praegu saab. Ma õnneks Saxot ostma ei pidanud aga ma mäletab täpselt ,et aastapalga eest saanuks selle kätte. 10000eek oli sel hetkel netopalk ja Saxo letihind oli 119000 ja aasta 2000/01. Ma enne seda olin Opelis ja Alfas/Fiatis ning nende hinnad olid ikka omajagu kõrgemad. Praegu samaväärne autoke maksab 12-13tuhat eurot aga netopalgad on suuremad kui tuhat kuus. Seega autod on tõesti omajagu odavnenud, kui veel nendes olevat tehnoloogiat ka vaadata! Kui võtta et Spring ongi peaaegu et elementaarauto, siis pole küsimus paljudel see samamoodi aastapalga eest osta, see on ju 1700€ netopalk. 

Aga üks huvitav tähelepanek on: meil ei ole ega müüda Smarti ja see elektriauto on täiesti pildist väljas olnud!!! 
Lihtsalt võtsin mobile elektriautod lahti ja vaatasin siis hindasid. Ja siis avastasin, et lõputult on müügil uusi Smarte, mida pole siin isegi näinud! Korra Twingot promoti aga kadus seegi.  ForTwo ja ForFour, vanemate elektrismartide hinnad algavad isegi alla 10K€, uus mudel 11-15K. Üks tähelepanek veel mobile põhjal: Euroopas ei püaü Inimesed elektriautodele külge pookida omadusi, mid aneil pole  Läbisõidud ongi elektriautolikud ehk olematud. Need on pere linnaautod nendel samadel saastenormipõhistel vajadustel. 6-10 tuhat aastas linnas keskmiselt. Auto24 põhjal sama seis: elektriautoliku läbisõiduga on kõik toodud autod. Eestist ostetud on kõik arutult uhatud sest kallis mänguasi on vaja ju kuidagi endale ära põhjendada. Ja muidugi taksod. 
Aga Smart siis. Aku on jah pisike 17kWh ja sõidab pigem kindlapeale 100-120 km aga auto ise on ju ülim kvaliteet. Kõige lahedam, et nii võid omale ka odava Brabuse osta, 2.gen elektriga BrabusSmardid täitsa saadaval  Aga kas Spring või Smart??? Kui tavaSmart oli oma absoluutselt kõlbmatu kastiga ikaldus, siis elektrikal seda ainumast häda ei ole. Ja uusim ehk gen.3 olevat ka omajagu parema veermikuga kui esimesed kaks versiooni. Springi erinevad arvustused ja pildid autokese ehitusest ja just veermiku poolelt väga meeliülendavad ju pole... Samas Smartide lisavarustuse list on ka enamasti muljetavaldav. Ja ForFour on ju täitsa "suur" autoke ka. 

16pool tuhat olematu läbisõiduga kvaliteetse elektriga linnaautokese eest ei tundugi palju, seda veel võrreldes kepikastiga bensiinimudeli hinnaga võrreldes. Sellega omal jalal siia muidugi ei sõida ehk transa juurde. 18,5K saab juba lahtise eriti laheda linnaauto ja vähesõitnud klassika 15K eest. Aga 2018-19 ja rohkem sõitnuid saab veel tuhandetes odavamalt. Aga ikkagi - MIKS Eestis elektriSmarte ei ole? Kas meie  ajuvabalt kõrge enesehinnang ja ego ei mahu nii pisikesse autosse ära? Ei ole püütud müüa ega eriti ka tuua. Üks uus on saada, bensu ja ikalduskastiga.  Järgmine Smart on aga juba hiinlane Geely tehasest ja siis pole enam vahet - praegune prantslane ForTwo ja sloveenlane ForFour jäävadki viimaseks tippkvaliteediks elektriliste linnapunnide seas. Uus Smart #1 on jälle ajuvabaduse supernäide. Milleks ja kellele? 272hj... 

Mulle on Smardi kontsept alati meeldinud, just selliste situatsioonide pärast. Düsseldorfis sattusin peale. Sama kontsept on ju ka Toyota iQ aga seal suisa 4 kohta alla 3-meetrises keres. Kuna enamusel meil on suuremat pärisautot ka vaja, siis 2-kohaline elektriga linnapunn on täpselt see mis vaja. Uuem Smart on 2,74 pikk ehk ka ei raiska linnaruumi. Kuna neid müüdi ka USAs ning Kanadas, siis on ka tõsisemad talvetestid tehtud ja linnas kannatab sõita igal juhul. Tavaline november ja kannatab maanteidki sõita, mis küll ei ole minu arust nende autode pärusmaa.

Hakkasin suisa nina sügama ja kalkuleerima, et "kas ostaksid". Kuna Smart EQ on eestlaste silmanägemisest täiesti väljas olnud, siis veel üks pill, mille peale ütleks et "Jah, ostaksin küll"!!! Kui seda võtta puhtalt linna-autokesena - ja mitte mingil juhul ei eelda et tegu oleks matka-, käruveo- ja turneeautoga - millega saab ka kilulinna piirest välja a'la Keilasse, Raplasse või Loksale minna, siis selle otstarbe ta ju täidaks. Akutäis maksaks praegu 3.60  Ja seda täiesti mõistliku hinnanumbriga kvaliteedi eest. Kõige uuemad täisvarustuses maksavad 23K ja on sellega Springiga otseses konkurentsis. ForTwo'd selle raha eest ei ostaks.  Samasugune on ju ka veel BMW i3 aga nende hinnanumbrid on jaburad ja läbisõidud arutud, vähemalt siin müüdavatel. Aku puhul on siiski laadimiskordade arv näitaja ja läbisõit võiks olla kasutatul alla 20tuhande. Ja auto peab meeldima ka! i3 ja "küürakas kolmik" ja "pardilaadne" on lihtsalt mudakoledad.

[karlarnold]

Ostaks, ei ostaks … kui oleks minu teha, viiks Tallinna prügiveo üle elektrile. F..ck jälle lärmab kodukontori akna taga: urin, paarkümmend meetrit vaja liikuda – sajad diislit hingavad hobused tõmbavad pöörded üles, urin,  paarsada kilo vaja koormasse tõsta - hobustel pöörded üles, urin, paarkümmend meetrit vaja edasi liikuda …
Saaks ju palju vaiksemalt seda asja ajada.
Ja vaatame teist otsa: koorem laaditakse maha elektrijaamas, kus laadimistaristu kõige hingematvama hinnaga osa – ülekandeliini – pole vaja rajada, toru piiraks ainult akude suutlikkus korraga vastu võtta ilma põlema minemata.  Öösel tõmbaks pilgeni täis, iga koorma järel juhil kohvipaus või lõuna ja laeks natuke juurde.
Tehniliselt oleks ülilihtne: vaja ainult hanke tingimustesse saaste ja lärm sisse kirjutada - täna maksan teenuse eest umbes 5.40 kuus, no kaks korda rohkem pappi köhida ka ei tahaks, aga ütleme 9.60 oleks veel okei.
Huvitav, mitme sõiduauto jagu paha haisu üks prügikoll oma pidevas start-stop režiimis  toodab täna?

[Mahno]

Sa näed jälle ainult asja ühte nurka ja seda väga egoistlikust vaatevinklist. Umbes korra või kaks nädalas häirib sind prügiauto - aga elektri peale kolides maksaks kõik topelt, sh ka need, kes ei viibi prügiveo ajal kodus või keda ei koti diisli lagin. Õiglane oleks, kui maksaks see, keda häirib. Vähemalt nii kaua, kuni neid, keda ei häiri, on enamus.

Hetkel euroopa on veidi sellise "nui neljaks vaikseks, roheliseks ja popiks, veits rohkem maksta pole props" probleemi ees, eriti elektri ja gaasi osas. Aga nagu selgub, siis rohkem maksta on probleem, eriti kui hinnakasv kandub muudesse toodetesse ja seeläbi mõju kordistub.

Elektrilise prügiauto kandevõime ja maht väheneb akude võrra. Seetõttu on vaja samade tonnkilomeetrite "kasuliku kauba" vedamiseks rohkem inimesi, rohkem autosid või rohkem aega - või erinevas vahekorras ka kõike kolme. Kui me eeldame, et prügiautod on suhteliselt mõistlikult juba praegu optimeeritud, siis ülearust aega ei ole ja vaja on juurde inimesi ja autosid - mõlemad on püsikulu, mitte ühekordne investeering. Väiksemate koormate ja suuremate sõidukordade arvuga kasvab ka sõidukilomeetrite ja -aja hulk (viimasest peale mahtuvast prügikastist prügijaama ja tagasi esimese laetava prügikastini). Suuremaks prügiautot eriti teha ei saa - nad on juba praegu pragudest läbipugemise meistrid.

Tegelik lahendus ei ole mitte prügiveo elektrifitseerimine, vaid prügi ringlusesse paiskamise vähendamine, kasvõi näiteks pakendi arvelt. Aga kahjuks siin tuleb ette kaks takistust: esiteks on moodne  kodanik harjunud sööma topeltpakendatud ühekordsest pakendist (tegelikult ebatervislikku) toitu ja juba mõte ajalehte keeratud heeringast ajab ta öökima ja teiseks rikuks pakendamise piiramine suurkorporatsioonide ärimudelid ja võtaks ära nende konkurentsieelise. 

Kõike ülalnimetatut tasub võtta lihtsustusena ja mitte sõna-sõnalt.