Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
Miks see ameeriklaste tehnika kohe vanarauaks/merre läks?
Pakun mõned põhjused:
1)tolleaegse sõjatehnika ressurss ainult 3..5a,
2) NSVL maksis piisavalt hästi renti (hüvitas tootmis-/utiliseerimiskulud ja maksis veel pealegi)
3) masinaid sünnimaale tagasi ei olnud rentaabel tuua ning NSVL ei jõudnud masinaid pärast sõda ära osta
4) kardeti NSVL liiga kiiret majandusarengut
Kas mõnigi pakutud põhjustest on õige, või oli veel mingi mõjuvam?
Postitused: 1,296
Teemad: 69
Liitus: Jan 2004
Maine:
13
Meie, oma vanatehnikahuvist lähtudes, ei saa ilmselt kunagi sellest aru, et peale ohvriterohket sõda ei fänna keegi enam pruugitud sõjatehnikat. Kõigel on vere maik küljes.
Majanduslikult kasulikum oli siiski kõikidel sõjas osalenud riikidel alustada uuel tasemel tehnoloogia valmistamisega, iseasi muidugi kui uus oli see tehnika N Liidus, aga vähemalt said miljonid inimesed mingisugustki tööd teha.
Tõnu Piibur
5116265
Postitused: 1,331
Teemad: 23
Liitus: Dec 2003
Maine:
3
Kunagi avastasin hea vene lehekülje lendliisist, kuid ei suutnud seda enam leida, seetõttu üritan kirja panna, mis meelde jäi. Pealkiri oli hea: \"Lend-liis ehk kuidas meie omad liitlastele lohvi näitasid.\"
Lendliisi ehk sõjatehnika rentimise olid välja mõelnud Roosevelti nõuandjad, kuna sõja algul USA veel sõjas polnud ja seaduse järgi ühele sõdivale poolele ehk Suurbritanniale relvastust müüa ei tohtinud. Rentimise kohta see seadus ei käinud. Hiljem laienes lendliis ka teistele liitlasriikidele.
Tehnika toodi üle ookeani kokkupakitult, kohapeal tuli see pakendist vabastada ja kokku monteerida. Esimesed monteerimistehased rajati Iraaki, sealt veeti sõidukid Briti vägedele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, edaspidi ka N-Liitu. Monteerijateks olid muidugi kohalikud araablased. Iraagi sadamate juurde kerkisid terved tööstuslinnakud. Hiljem rajati raudtee Kesk-Aasiasse ja monteerimine jätkus juba seal. Rohkem tuntud on teine üleveotee üle Põhja-Atlandi.
Üks põhjus, miks pärast sõda tagasinõutud tehnika hävitamisele määrati, oli ka montaaži halb kvaliteet. Kes oleks Ameerikas tahtnud veoautot, mille panid kokku venelased või araablased ja millega sõitsid punaväelased. Muidugi soovisid pruugitud sõjatehnikat osta arengumaad, kuid jänkidel oli küllalt oma vägede kasutuses olnud masinaid, millest osa üle ookeani sõtta ei jõudnudki. Ka neid polnud pärast sõda nii suurtes kogustes vaja. Ka Suurbritannia ja Prantsusmaa kasutuses olnud renditehnikast oli osa vanarauda saadetud või merre lükatud.
Miks aga oli pealkirjas nimetatud lohvi? Kogu nõukogude aja armastati ju liitlaste rolli sõjas vähendada ja ka lendliisi tähtsust pisendada. Räägiti, et lendliis oli kasulik Ameerika kapitalistidele, venelastele toodi vananenud ja kehva tehnikat ja küsiti selle eest ränka raha. Tegelikult poleks venelased ilma jänkide tehnikata kuidagi sõjas hakkama saanud ja Stalin olevat isegi osa inglastele mõeldud tehnikat endale nõudnud, hirmutades ameeriklasi sakslaste võimaliku läbimurdega. Renditasud ei katnud kogu tehnika valmistamise ja transpordi kulusid ning tasu hakati maksma alles pärast sõda. Inglased maksid oma rendi 70-ndate alguseks ära, kuid venelased peatasid maksmise 60-ndate lõpul, põhjendades seda ameeriklaste argessiooniga Vietnamis. Selleks ajaks polevat veel pooltki summat ära makstud. Nii et paras lohv küll: moodne tehnika väikese raha eest ja sedagi ei makstud ära.
Muuseas, igal Studebakeril olevat kaasas olnud hülgenahast kasukas autojuhi tarvis, kütteseadet ju polnud. Vaevalt et ükski juht seda kasukat nägi, küll aga olid mitmed punaarmee varustusteenistuste juhtivtegelased veel pärast sõdagi ameerika kasukatega uhkeldanud.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
01-09-2005, 21:12 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-09-2005, 21:23 PM ja muutjaks oli
künnimees.)
Selline oleks võinud keskkooliaegne ajalooõpik olla, oleks palju parema ettekujutuse saanud tegelikult toimunust. Lisaks sellele, et NSVL renti ära ei maksnud, pidi ta igal aastal pärast Hruštšovi valitsemisaja lõppu (vist oli alates 1968, sm Hruštšov lõpetas 1964) vilja sisse ostma, kuigi kolhoose ja põllupinda jätkus. Omamoodi lend-lease olid ka insenerid, ehitajad,
kes 1937 aastaks Dneprogressi rajasid (kas oli nii, et turbiinid tellitigi USA-st?)
P.S kes selle jaama lõpuks hävitasid (kas oli samuti, nagu Türi raadiomastiga)?
Postitused: 2,327
Teemad: 46
Liitus: Dec 2003
Maine:
16
Selge on aga samas see,et päris palju lendliisituid masinaid jäi ka N.Liitu pärast sõda.Endal on olemas kodus RK \"Pedagoogilne Kirjandus\" poolt anno 1947 välja antud eestikeelne raamat \"Importautod\",kus kajastatakse järgmiseid USA autosid´:Stude US-6,International M-5-6,Ford 6 2G8T,Dodged WF-32 ja WC-51,Chevy G-7107,Willys MB.
Lisaks mäletan ühte 1990-te alguse Za Ruljomi,kus pikk pildiseeria levinumatest armeemasinatest II MS ajal.Minu poolt eelmainit masinad on seal kujutatust vaid väike osa (samas muidugi ka Inglise ja Saksa levinumiad masinad ka).
Postitused: 2,632
Teemad: 263
Liitus: Mar 2004
Maine:
29
Oli mingi laul ja üks salm sellest kõlas umbes nii:
Zisid -Gazid sõja võitsid,
Studebakerid(studebekrid) muidu sõitsid...
Postitused: 1,083
Teemad: 207
Liitus: Sep 2002
Maine:
0
mrali Kirjutas:Selge on aga samas see,et päris palju lendliisituid masinaid jäi ka N.Liitu pärast sõda.Endal on olemas kodus RK \"Pedagoogilne Kirjandus\" poolt anno 1947 välja antud eestikeelne raamat \"Importautod\",kus kajastatakse järgmiseid USA autosid´:Stude US-6,International M-5-6,Ford 6 2G8T,Dodged WF-32 ja WC-51,Chevy G-7107,Willys MB.
Lisaks mäletan ühte 1990-te alguse Za Ruljomi,kus pikk pildiseeria levinumatest armeemasinatest II MS ajal.Minu poolt eelmainit masinad on seal kujutatust vaid väike osa (samas muidugi ka Inglise ja Saksa levinumiad masinad ka).
Kui vaadata näiteks 1948 a Mashgizi kirjastuse suureformaadilist käsiraamatut-väljaannet \"Albom amerikanskih avtomobilei\" (autor prof. Gribov) siis selle tiraaži -5000 eks alusel julgeks küll väita, et lendliisi masinaid võis ja pidi jääma NLiitu maha ikka tuhandeid. Nimetatud album käsitleb Ameerikas 1941-45 toodetud masinatest just samu mida Edmund Rokk oma raamatus \"Importautod\" s.o. lendliisi autosid.
Ei saa muidugi surmkindlalt väita, aga kindlasti sagis nõukogude ümber Armand Hammeri sarnaseid tegelasi, kes tegid nõukogudega diili ja osa masinatest hävitati üksnes n.ö. paberi peal. Mingi osa masinatest võis olla ka täiesti legaalselt ameeriklastelt välja ostetud.
Isiklik (lendliisi) Willys oli muide kindral Lembit Pärnal. Masin on tänapäevani alles ja asub Venemaal N kubermangus.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Postitused: 203
Teemad: 10
Liitus: Oct 2002
Maine:
1
Eks ta oli ka omamoodi psühholoogiline rünnak. Sõnum \"me oleme nii rikkad, et tegelikult ei hooli neist masinaist, aga teile ka ei jäta\" jõudis igaljuhul hästi pärale. Sõjast laastatud N Liidu alamatele oli tuhandete korras Stude-de sadamas laiakspressimine niivõrd arusaamatu ja šokeeriv, et sellest räägiti veel aastakümneid. Ideoloogiasõjas saadud punktivõit oli kindlasti neid masinaid väärt.
Postitused: 1,157
Teemad: 245
Liitus: Jan 2003
Maine:
8
mina arvan järgmist:
- kaugeltki mitte kõik LL sõidukid elasid kuni sõjalõpu. arvan et kõvasti alla poole. Keskmine Willyse elu aeg oli vist kolm kuud näiteks.
- valdav enamus neist jäi NLiitu
- Vladivostoki ja Murmanski sadamates USA laevad tõepooles hävitati teatud koguse autosid. Seda ei transpordinud USA-sse väga lihtsal põhjusel: kokku monteeritud veoauto on võrdlemisi halb transpordida meritsi. Autovedu laevu tol ajal oli väga vähe. Tavalisel kuivlastveolaeval nende transportimine väga väga kallis.
- 1956 aastal, 11 aastat peale sõja lõpu, moodustas Lend-Leasi autode osakaal Nõukogude Armees umbes 40%
- Üldiselt, polnud nendel autodel suurt midagi häda. Need on kajastanud tolleajal kehtinud autotööstuse üldist tasemet.
Dodge WC52 1943; Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960; Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967, Rover P5B Saloon 1973; Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976
Autod ja blogi.
Postitused: 354
Teemad: 23
Liitus: Oct 2004
Maine:
0
Isa teadis rääkida et viiekümmnendatel kui ta veel Kohtla-Järvel
elas siis mingi vene nimetusga trusti õuele olevat veetud koletu
hunnik Studesi,Dodge`sid j.n.e.Seal pärit ka hulk mutrivõtmeid
Gedore kirjetega.Osa masinaid lammutatud ka kohapeal.
1985 Lada 1300 SL
Postitused: 206
Teemad: 101
Liitus: Jan 2006
Maine:
2
Kuskil 4-5 aastat tagasi sattusin kuskil vanaraamatupoes peale Dodge remondi/hooldus -raamatule, kaanepildi järgi öeldes võis see olla WC51 jaoks. Ja mis kõige kummalisem, Eesti keeles. Siiamaani kahetsen, et ära ei ostnud.
Sellise ilmumine annab aimdust, et need masinad ei olnud kõige haruldasemad siinmail.
Postitused: 4,575
Teemad: 58
Liitus: May 2004
Maine:
42
Kui ma 76 aastal Õismäele kolisin siis oli meie majas ühel SA eruohvitseril külgkorwiga Harley.Sõjawäe variant (tulede katted,kuulipildujahoidja).Taat sõitis sellega ikka päris tihti ,sõidutas maja klemmegi.Asi kadus kuskil 81-82 aastal.