Olen endale ka juba tükk aega CO-keevitust otsinud ja sellega seonduvaid küsimusi püüdnud lahendada. Svensonile jääb juba seegi väheseks, mis tal on. Ma olen vaadanud ka sama firma omi, kuid ressursid tagasihoidlikud. Seetõttu luurasin ka isikupäraseid (ise tehtud) aparaate. Nende suhtes sain vastakaid arvamusi. Ühed kiidavad, teised kõhklevad. Otseselt ei laida keegi. Kuid tundub, et kõige suurem probleem selle juures on etteande sujuv- ja pinge astmete reguleerimine. Näiteks masinal BIMAX 4.195 (230V)
http://www.telwin.com/webtelwin/prodotti...enDocument
on 6 erinevat pinge positsiooni ning käpa polaarsuse muutmise võimalus, mida üks elektrik mulle tegema ei soostunud ja teine ei teadnud sellest midagi, kuigi probleem ei tohiks olla. Käpa polaarsust on vaja muuta kui soovid keevitada gaasita traadiga (mõni laitis maha, aga see pidavat olema leemikuks sumbutaja keevitamisel). Täidistraat pole vist õige sõna, kuna seda kasutatakse ka koos spets gaasiga.
Mõned suurusjärgud: etteveo mootor u. 400 EEK, elektroonika sinna juurde u. 800 EEK, kõri 1,2-1,5 kEEK, siis veel trafo ja ongi valmis. Aparaat BIMAX 4.195 u. 5kEEK. Mina arvan sellest alguseks küll olevat, sest olen seda oma silmaga töös näinud nii tavalise kui gaasita traadiga. Hinnang on igati positiivne.
Üldiselt on kõige suurem probleem selles asjas trafo. CO-keevitusel peab trafo tunnusjoon olema tõusev. S.t. maakeeli, et keevitamisel voolu suurenedes pinge tõuseb, vastupidiselt elektrood keevitusele, kus toiteallika ehk trafo tunnusjoon peab olema järsult langev, siis voolutugevuse suurenedes pinge langeb. Miks nii?`.....ära küsi. Seetõttu määrabki aparaadi kvaliteedi trafo. Kas see on ikka nii keritud nagu vaja?
