25-11-2005, 10:40 AM
Kunagi saatsin ühele asutusele sellise kirja:
Eesti Vabariigi kodanikuna otsustasin härra Tuve Kärner’it esitada taotluse kodanikupäeva aumärgi saamiseks mitmel põhjusel. Olles võtmeisikuks mitmes erinevas valdkonnas vääriks härra Kärner õigupoolest mitut kodanikupäeva aumärki.
Tuve Kärnerit kui tuletõrjujat peaks teadma iga eestlane. Eestimaa ainus eraalgatuslik tuletõrjemuuseum asub Järva-Jaanis, millele ta on üheks asutajaliikmeks. Tuve Kärner on ka Tuletõrje Seltsi esimees. Samuti ei pea härra Kärner paljuks vabatahtlikuna osaleda Järva-Jaani tuletõrjekomando töös. Lisaks näitab tema ühiskondliku aktiivsust tõik, et on olnud Järva-Jaani vallavolikogu esimees ning on Järva-Jaani esimese piirkondliku naabrivalve sektori eestvedaja. Nii mõnigi viimastest laulupidudest ja Meestelaulu seltsi tuleteekondadest on teoks saanud Tuve Kärneri abiga. Ta on juhtinud pulmapidusid ja saatnud auväärseid inimesi viimsele teekonnnale.
Eespool kirjeldatud ühiskondlik aktiivsus on piisavaks aluseks saada kodanikupäeva aumärki. Tuve Kärner on nagu münt, millel on kaks kirkalt helendavat poolt.
Eesti on väheseid riike, kus puudub oma tehnikamuuseum. Loodus tühja kohta ei salli ja Tuve Kärneri loodud vanatehnika varjupaik (varjupaik.jjts.ee) vääriks auga juba Tehnikamuuseumi nime. Ta on ohverdanud oma kogu koduõue ja –aiamaa autode varjupaigale, kusjuures varjupaik eksisteerib ainult tänu annetustele, korjandustele ning suurepärasele lobitööle. Varjupaigas olevate masinate täpset arvu välja tuues peab alati juurde lisama ka ajalise mõõtme, tehnikapark täieneb pidevalt. 14.10.2005. a seisuga on varjupaigas 144 masinat, nii mõnigi neist Eesti mõistes haruldane eksemplar. Entusiasmi toel kogutud masinate väärtus metallina läheneb miljonile kroonile, emotsionaalne väärtus on hindamatu.
Tuve Kärneri kodanikualgatuse tulemusel realiseeriti alguses ulmelisena paistnud plaan, kus Järva-Jaani saab omale trammi. Tegemist on taas uunikumiks muutunud trammiga, mida alates käesolevast aastast ei ole võimalik enam sõitmas näha. “Tramm Järva-Jaani” aktsioon näitas ilmekalt, et Eestis on palju kodanikke, kellele läheb korda vanatehnika saatus ja kellel on suur soov säilitada võimalikult palju meie teedel vuranud masinaid tulevastele põlvedele vaatamiseks. Kuna munitsipaalasutusena ei saanud Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis metallina kallist trammi tasuta ära kinkida, siis Tuve Kärner koos mõttekaaslastega korraldas korjanduse, mille abil tramm soetati. Julgen väita, et eraalgatuslik annetamine oli edukam kui Punase Risti poolt organiseeritud korjandus orkaan Katrina ohvrite heaks. Sellisele järeldusele jõudsin lugedes BNS 15.09.2005. a pressiteadet. Nimelt tolleks hetkeks oli Punane Rist kogunud annetustega veidi üle 12000 krooni orkaaniohvrite abistamiseks, annetajaid oli kokku 54. Orkaan toimus 29.08. ja Punane rist tegi esimese üleskutse 5. septembril kasutades kõikvõimalike meediavahendite abi. Trammiaktsioon algas 31.08 ja lõppes 24.09, kui kogutud oli veidi üle 12 000 krooni (loe: 12000,14), annetajaid kokku 52 inimest. Trammiaktsioonil oli meediast kasutada ainult üks foorumi postitus (http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13115).
Võrreldes ajavahemikku, summat, annetajaid ning kasutada olnud meediavahendeid, julgeksin isegi väita, et kodanikualgatus töötab kolmandast sektorist paremini ja siin on Tuve Kärneri teened vaieldamatud.
Vähetähtis pole ka fakt, et Tuve Kärneri tegemistest tuletõrjemuuseumi rajamisel ja vanatehnika säilitamisel on antud ülevaade Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriigi kohalikus TV programmis BBC (6. septembril käesoleval aastal). Eesti meediakanalitest on vanatehnika varjupaiga temaatikat kajastanud telesaated Pealtnägija, Stopp, Seitsmesed uudised, kirjutavast pressist Postimees ja Järva Teataja.
Talle on omistatud 2002. aastal Vabariigi presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk tuletõrjeajaloo uurimise eest ning 2004. aastal Päästeteenistuse hõberist.
Arvan, et Eestis on vähe kodanikke, kes oleks niipalju aidanud edendada kultuuri – olgu selleks kas kultuuriloo jäädvustamine tuletõrje seltsis, vanaautode päästmine metallikokkuostust tehnikaajaloo säilimise eesmärgil või pasunapoiste pundis muusika tegemine. Talle taotletav kodanikupäeva aumärk aitaks väärtustada avalikkuse silmis tehnikaajaloo säilitamise tähtsust. Kui Eestis mõni kodanik väärib kodanikupäeva aumärki, siis on see Tuve Kärner.
Tulemus kirjale oli selline:
http://www.kodanik.ee/est/aumark/
PALJU ÕNNE!
Eesti Vabariigi kodanikuna otsustasin härra Tuve Kärner’it esitada taotluse kodanikupäeva aumärgi saamiseks mitmel põhjusel. Olles võtmeisikuks mitmes erinevas valdkonnas vääriks härra Kärner õigupoolest mitut kodanikupäeva aumärki.
Tuve Kärnerit kui tuletõrjujat peaks teadma iga eestlane. Eestimaa ainus eraalgatuslik tuletõrjemuuseum asub Järva-Jaanis, millele ta on üheks asutajaliikmeks. Tuve Kärner on ka Tuletõrje Seltsi esimees. Samuti ei pea härra Kärner paljuks vabatahtlikuna osaleda Järva-Jaani tuletõrjekomando töös. Lisaks näitab tema ühiskondliku aktiivsust tõik, et on olnud Järva-Jaani vallavolikogu esimees ning on Järva-Jaani esimese piirkondliku naabrivalve sektori eestvedaja. Nii mõnigi viimastest laulupidudest ja Meestelaulu seltsi tuleteekondadest on teoks saanud Tuve Kärneri abiga. Ta on juhtinud pulmapidusid ja saatnud auväärseid inimesi viimsele teekonnnale.
Eespool kirjeldatud ühiskondlik aktiivsus on piisavaks aluseks saada kodanikupäeva aumärki. Tuve Kärner on nagu münt, millel on kaks kirkalt helendavat poolt.
Eesti on väheseid riike, kus puudub oma tehnikamuuseum. Loodus tühja kohta ei salli ja Tuve Kärneri loodud vanatehnika varjupaik (varjupaik.jjts.ee) vääriks auga juba Tehnikamuuseumi nime. Ta on ohverdanud oma kogu koduõue ja –aiamaa autode varjupaigale, kusjuures varjupaik eksisteerib ainult tänu annetustele, korjandustele ning suurepärasele lobitööle. Varjupaigas olevate masinate täpset arvu välja tuues peab alati juurde lisama ka ajalise mõõtme, tehnikapark täieneb pidevalt. 14.10.2005. a seisuga on varjupaigas 144 masinat, nii mõnigi neist Eesti mõistes haruldane eksemplar. Entusiasmi toel kogutud masinate väärtus metallina läheneb miljonile kroonile, emotsionaalne väärtus on hindamatu.
Tuve Kärneri kodanikualgatuse tulemusel realiseeriti alguses ulmelisena paistnud plaan, kus Järva-Jaani saab omale trammi. Tegemist on taas uunikumiks muutunud trammiga, mida alates käesolevast aastast ei ole võimalik enam sõitmas näha. “Tramm Järva-Jaani” aktsioon näitas ilmekalt, et Eestis on palju kodanikke, kellele läheb korda vanatehnika saatus ja kellel on suur soov säilitada võimalikult palju meie teedel vuranud masinaid tulevastele põlvedele vaatamiseks. Kuna munitsipaalasutusena ei saanud Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis metallina kallist trammi tasuta ära kinkida, siis Tuve Kärner koos mõttekaaslastega korraldas korjanduse, mille abil tramm soetati. Julgen väita, et eraalgatuslik annetamine oli edukam kui Punase Risti poolt organiseeritud korjandus orkaan Katrina ohvrite heaks. Sellisele järeldusele jõudsin lugedes BNS 15.09.2005. a pressiteadet. Nimelt tolleks hetkeks oli Punane Rist kogunud annetustega veidi üle 12000 krooni orkaaniohvrite abistamiseks, annetajaid oli kokku 54. Orkaan toimus 29.08. ja Punane rist tegi esimese üleskutse 5. septembril kasutades kõikvõimalike meediavahendite abi. Trammiaktsioon algas 31.08 ja lõppes 24.09, kui kogutud oli veidi üle 12 000 krooni (loe: 12000,14), annetajaid kokku 52 inimest. Trammiaktsioonil oli meediast kasutada ainult üks foorumi postitus (http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13115).
Võrreldes ajavahemikku, summat, annetajaid ning kasutada olnud meediavahendeid, julgeksin isegi väita, et kodanikualgatus töötab kolmandast sektorist paremini ja siin on Tuve Kärneri teened vaieldamatud.
Vähetähtis pole ka fakt, et Tuve Kärneri tegemistest tuletõrjemuuseumi rajamisel ja vanatehnika säilitamisel on antud ülevaade Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriigi kohalikus TV programmis BBC (6. septembril käesoleval aastal). Eesti meediakanalitest on vanatehnika varjupaiga temaatikat kajastanud telesaated Pealtnägija, Stopp, Seitsmesed uudised, kirjutavast pressist Postimees ja Järva Teataja.
Talle on omistatud 2002. aastal Vabariigi presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk tuletõrjeajaloo uurimise eest ning 2004. aastal Päästeteenistuse hõberist.
Arvan, et Eestis on vähe kodanikke, kes oleks niipalju aidanud edendada kultuuri – olgu selleks kas kultuuriloo jäädvustamine tuletõrje seltsis, vanaautode päästmine metallikokkuostust tehnikaajaloo säilimise eesmärgil või pasunapoiste pundis muusika tegemine. Talle taotletav kodanikupäeva aumärk aitaks väärtustada avalikkuse silmis tehnikaajaloo säilitamise tähtsust. Kui Eestis mõni kodanik väärib kodanikupäeva aumärki, siis on see Tuve Kärner.
Tulemus kirjale oli selline:
http://www.kodanik.ee/est/aumark/
PALJU ÕNNE!
Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
![[Pilt: 18631449554387192fae85a.jpg]](http://ff02.photofile.ru/photo/04a/eca/1073378/large/18631449554387192fae85a.jpg)
