krister Kirjutas:zazik Kirjutas:škoda oli N ajal meie teedel kõige parem "tavakodaniku" auto. Ja vähemalt 80-date lõpul oli Tallinnas neid küll täitsa omajagu.
Škodad, nagu ka teisedki sots. maade autod, ei olnud siin väga levinud sügaval vene ajal, vahest üksikud. Perestroika ajal (lõpus) hakkas neid kasutatult imbuma.
Julgen isegi öelda, et sügaval N. ajal mitte üksikud, vaid
üliväga üksikud. Üks tüüpiline nõukogude inimene ei saanud välismaa autot kusagilt kätte. Ka meremeestel ja diplomaatidel oli selle toomisel siia palju takistusi. Eestis olid (jäid siia) sõjaaegsed ja enne sõda valmistatud. Pluss reparatsiooni B(E)MWd. Praktiliselt joon alla.
Mina uudistasin 1980. aasta laulupeo ajal sealses parklas üht lömmis Ford Taunust kui seitsmendat ilmaimet (ju siis keegi Läänest oli siia juhuslikult sattunud ja paugu teinuna auto hüljanud).
Minu jaoks lõppes traditsiooniline nõukogude aeg siinmail 1985, kui Gorbatšov hakkas võimule saanuna senisest palju enam "semmima" Reaganiga. Ja tasapisi mõne aastaga võis hakata eraettevõtjaks (kooperatiivid), ilma KGB range selektsioonita/instruktsioonita välismaale sõita, raadios Lääne muusikat lasta, ilma KGB vahendajateta/sabadeta läänekatega suhelda, poliitvange hakati tasapisi välja laskma, lõdvenes range mereäärne piiritsoon jne jne... Kuni 1987-88 lubati vargsi ka sinimustvalge välja tuua ja MRP aastapäeval augustis 1988 Linnahallis rahvarinde massiüritus korraldada (võimas tunne oli seal, käisin).
1989 oli igatahes hoopis teine pilt kui nt raudse käega Andropovi ajal 1982-83, kus tänaval püüti inimesi, et miks Sa siin kolad, miks Sa tööl ei ole...
Sorry, veidi OT (mälestused sattusid valesse teemasse), kuid selle tausta teadmine on tollase tehnika klassifitseerimisel väga vajalik.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel