kardi sild iz´ile
#1

väike mõte jooksis peast läbi,et teha 3 rattaline iz planeta paasil-esiots jääb samaks aga taha lihtsalt panen kaks ratast. otsinguga leidsin et räägitakse kardi tagu silla võllist,pidi tugev materjal olema ,aga kas mitte kiskuma ei akka kui rattad ühel võllil on,kas ei peaks olema midagi difi taolist ka ,või lihtsalt midagi leevendus tolist vahel(kumm või vedru) muidu läheb ju aint otse
kolmekaga oleks kena põristada(mitte krossida) ,käin plju metsavahel ja mere ääres,aga kui vaja seisma jätta siis akka kõva kohta otsima kuhu motika jala või sarve tõetada saab ,ma tean küll et külka on üks võimalus aga külkaga läbivuse probleemid jällegi kui siin veel tagusillast rääkida siis mõtlesin auto oma aga selljuhul peaks mootori ristipidipeale panema -izi veovõll>kardaan>tagusild aga kas kiiruse suhted istuvad .. võibolla keegi teab oma kogemustest ..
Igassugune nõuanne on teretulnud !!!
Vasta
#2

Tegin kunagi ammu valmis sellise riista Jupiterist. Tagasild oli isevalmistatud. Lada poolteljed olid otsteks koos laagriga. Laagripuki lasin treida ja keevitasin sinna külge pooletollised torud. Torud kinnitusid teist otsa pidi amordi kinnituspoltide küge. Poolteljed olid kokku keevitatud toruga. Enne oli toru peale pandud hammasratta flants. Flantsi külge kinnitus tavaline Iž tagahammakas. Hammaka külje peale oli keevitatud piduritrummel (pealtpoolt võtmisega). Piduriks ekskavaatori tüüpi lintpidur.
Tagaratasteks tavalised Lada veljed koos talvekummidega. Veljed olid tagurpidi assi külge kinnitatud. Porilaud sai tehtud plastik pesukausist (naine andestas mulle selle patu).
Sõita saab taolise jäiga sillaga vabalt. Natuke tuleb asjaga harjuda. Pehmes/libedal pole mingit probleemi keeramisega. Asfaldil keerates tuleb külg õhku ajada.
Läbivus oli sellisel riistal meeletu. Ennem saab süütesüsteem märjaks, kui see masin kinni jääb. Ükskord vedasin sellega ERAZ'i käima. Ees oli 15 hammasratas.
Katsun ka mõne pildi sebida sellest. Kvaliteet muidugi vilets. Aasta oli siis kaheksakümmendviis.
Vasta
#3

Kardi silla (kui seda võib nii nimetada) kohta ei oska suurt midagi tarka öelda. Kui sa enamuse ajast lumel/jääl või muda sees veedad siis ei tohiks ka difri puudumine hullu teha.

Mis puudutab aga auto tagasilda siis ei ole sul vaja mootorit kindlasti mitte riste vahele panna. Kaubanduses on müüa kõikvõimalikke reduktoreid ja üleminekuid. Märksõnaks põllumajandustehnika ja traktoripoed. Süsteem lihtne: mootori vedavast hammasrattast tuleb väike kett reduktorisse, kust omakorda väljub kardaan tagasilda. Samuti on lihtne muuta ülekandearvu reduktori küljes oleva hammasratta vahetamisega. Teise plussina saad kohe tagasillale ka korralikud pidurid.

Edu ehitamisel,
Valts

Motamees jõudis ette, tal ka palju konkreetsem jutt.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#4

väga huvitav! pildid oleks head küll mulle ei tuld silme ette see tagu veo värk-ülekanne.. aga ma vist kaldun ikka võlli poole (lihtsam) aga ikkagi see ,et kui mõlemad rattad korraga veavad siis läheb ju otse-võtame näiteks traktori (see ju sama põhimõttega) kui difi luku peale panen siis ei anna ikka üldse keerata-aint otse minek võllidest veel need krdi sõnnikulaotaja võllid -neil ka hirmus jõud seal taga ju põhimõtteliselt peaks need ka aitama juRolleyes
Vasta
#5

No traktoriga keerates sa külge õhku ju ei tõsta.
Ega sa sõnnikulaotajat teha ei taha. Sul ikka traigi ehituse plaan. Siis tuleb ka vastavad jupid aretada. Kardi võll ei aita ju. Mismoodi sa rattad sinna otsa paned? Kardi ratastega saad ainult siledal sõita.

Lisan.
No vabandust. Toungue
Ei saa pildi panemisega hakkama.Rolleyes
Kui poiss koju tuleb, siis saab ka pilte.Wink
Vasta
#6

sõnnikulaotaja puhul ma mõtlesin neid võlle mis seal umbes 30-40mm läbimõõduga-kõva asi iseenesest>ega kardil palju jämeme polegi võlli otstesse kas siis trummlid või lihtsalt aretis et auto rattad külge saaks. aga võlliga jääb vedrustus ka imelik ju kui võll lihtsalt taga kiige küljes tegelt peaks ikka sõltumatu... olema.
Vasta
#7

Eks sa "Geenius" ise tead, mida kokku nikerdad. Pildid panen näitamiseks siiski üles. Loodan, et ikka saad aru, mida söltumatu vedrustus tähendab. Tahaks näha, kuda sa trike'ga söidad, kui taga söltumatu vedrustus on. Vaata korra tänapäeva ATV-sid, neil on ees söltumatu vedrustus, aga taga ikka söltuv ehk kahvel. Muidu kukuks ju juht küljele sadulast maha.

http://www.hot.ee/avatarovs/motad/trike1.jpg

http://www.hot.ee/avatarovs/motad/trike2.jpg

http://www.hot.ee/avatarovs/motad/ovstrike.jpg

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#8

4x4 atv`del on taga sõltumatu -aga arvate et siis trike`le taha sõltumatu ei sõbi...aga siin piltide peal taga vedrustus üldse puudub>(kui silmad ei peta)-kas natuke jäik siis pole-mõte täpselt sama mis piltide peal,aint võll tagu kahvli külge-siis nats pehmem(sisikond võiks omale kohale jääda) aitähh!!
Vasta
#9

..vaatasin oma kuuris kola ja mõte akkas jälle jooksma... aga mis arvate siis kui izhil jätan ketikad samaks-ketika külge emmilise taga reduktor-sealt kardaan auto silda aga mul väike kahtlus kas izhi jõud sinna ära ei kao kuhugi.Izhi ketika suhtes: emmilse reduktor see teeb jälle põrdeid rohkemaks (ei tea aint kui pjlu),aga auto tagasild võtab jälle maha neid-kokkuvõttes ütleb mo loogika järgi et päris 1:1 le pole aga sinna kanti peaks minema küll -
äkki teab keegi emmilsite(kiirete,aeglaste)reduktori suhet ja mosse oma ka näiteks...parandage kui väga mõõda oma jutuga panin...
Vasta
#10

Igal asjal oma plussid ja miinused. Alati tuleb neid kaaluda. Mõni väga hea lahendus võib uppuda finantsilise või kaalulise probleemi sisse.
Loobusin tagasilla vedrustusest töökindluse ja kaalu pärast. Kahvli külge saab ka selle silla võlli aretada. Siis aga saab kahvel meeletuid külgväänamisi. See aga ette nähtud ainult üles-alla liikumiseks ühe ratta peal. Ka tuleb liikuva silla puhul lahendada keti ja piduriühendused hoopis keerulisemalt (kaalukamalt). Piisava pehmuse tagasid pooltühjad kummid.
Veljed olid tagurpidi trike laiuse huvides. Ilma tagaratasteta mahtus ta niivisi läbi jalgvärava välja. Pärast panin rattad alla. Pole ju kasu masinast, mis jääbki töötuppa ilutsema. Tagurpidi veljed andsid sõiduks piisava laiuse.
Ega jõud kusagile eriti ära ei kao (välja arvatud hõõrdekulud). Tuleb lihtsalt arvestada ülekandesuhetega. Ka punnvõrri mootoriga saab sellise monstrumi liikuma, kiirus oleks lihtsalt liiga väike. Näiteks võib tuua 50kuubikulise "auto", mis tänaseks täiesti liikumisvõimeline. Seal sai ülekandeid mitu korda ümber tehtud.
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=9218
Mina jätaks auto tagasilla mõtte sinnapaika. Kujuta ette, kui lai see motikas sul tuleks. Metsas liikudes oleks sa iga puu taga kinni. Ruumi on vaja ka ülekannete ja kardaanide jaoks. See tähendab, et masin läheb ka pikaks. Lisaks silla kinnitused raamiga. Ei kujuta nagu hästi ette, mis "hummer" sealt siis lõpuks välja tuleb.
Diferentsiaali ei saa sellise kolmeka ehitamiseks hästi kasutada. Raskuskese kõigub ühelt rattalt teisele - üks ratas tikub pidevalt ringi käima. Sellega kannataks kõvasti läbivus.
Aga ikkagi saab väga palju mõtetest ellu viia, kui väga tahta. Tuleb lihtsalt pihta hakata. Paljud asjad selguvad töö käigus.
Edu ehitamisel (kuigi eduks selle projektiga on sul liiga palju küsimärke).
Vasta
#11

tänud "motamehele" eks ma vaatan ja mõtlen veel,kui midagi looma akkab siis teen pilte ka ja panen ülesse..
Vasta
#12

lugesin seda teemat ja ka mul hakkas mõte liikumaBig Grin
mul oli kunagi minimopi raamile taha 2 ratast aretatudSmile, algul sel masinal vedas aint 1 ratas kuid hiljem siiski otsustasin "jäiga" võlli kasuks, sest sellega möllamise ajal oli lumi maasBig Grin. Tagavedrustus toimis küll, aga jah miinuseks oli see, et lõpuks see taguosa hakkas lagunema, kuna amortide olemasolul jääb see taguosa nõrgaks(kui just masinat megaraskeks ei taha tehaWink ).

mul on praegu 2 komplektset izhi(ju2k ja ju3k) ja üks doonor ning 1 mootor üleliia. mõtlesin siish, et võiks midagi sarnast valmis teha(loodame, et sünnipäevaks[19. jaan.] isalt keevituse saanSmile ). mõtlen, et teha kah jäigalt(without amordid) ja kummidele väiksem surve sisse lasta.
To: motamees- kuna oled sellise masina valmis teinud, siish küsiks sult nõu(kui tohib muidugi).
kui palju tippkiirus vähenes, selles mõttes et ülekanne autorataste puhul pole ju 1:1le? mina tahaks selle masina võimalikult aeglaseks teha(taha suur hammikas, ette 16) ja oleks hea kui mingid sügavama protektoriga rehvid saaksBig Grin
taha panid orig. izhi tagahammika(vist nimetasid seda eespool)?
Vasta
#13

Ega ma seda tippkiirust mõõtnud pole.
Ei mäleta, et ta nüüd poris liiga kiire oleks olnud. Taha suuremat hammakat ei saa panna, kuna siis hakkaks see vastu mättaid käima. Ees 15 hammakaga (invaliidikäru oma) oli jõudu piisavalt. Tahtmise juures oleks see võimalik tiba väiksemakski teha. Esimese hammaka juures loeb iga hammas päris palju.
Vasta
#14

kuidas sa hammikat ühtlaselt väiksemaks teed?
kas sinna izhi seda piduritrummli süsteemi koos hammasrattaga ei saa panna(hakkab see soppa koguma või on muid probleeme sellega[nt.selle sinna külge kinni aretamise suhtes?])?
Vasta
#15

VDO Kirjutas:kuidas sa hammikat ühtlaselt väiksemaks teed?

Hammaka saab uue teha, kui vaja. Järgnev jutt kehtib kõikide (rullpuks)kettide ketihammasrataste kohta.

Neid saab teha alati lehtterasest uusi. Teraslehele tuleb maha märkida sobiva läbimõõduga suurring, mis tuleb perimeetris jagada võrdseteks osadeks. Sobiva läbimõõdu all tuleb mõelda sellist läbimõõtu, kus võrdseteks osadeks jagamise tulemusena saavutatakse kahe punkti vaheliseks kauguseks (hulknurga küljeks) täpselt ketisamm. Eeltoodud teave võimaldab etteantud ketisammu ja hammaste arvu juures suurringi läbimõõdu välja arvutada.

Edasi tuleb maha märkida kärniga tsentrid (väga täpselt - soovitavalt 0,1-0,2 mm!) ning märkide kohalt rullpuksketi puksi läbimõõdust veidi suurema puuriga augud puurida. Viimase tegevusena tuleb aukude vahed läbi lõigata (ühtlaselt kauguselt). Ja ongi kõik.

Olen omal ajal jalgrattale/mopeedile mitmeid ketihammasrattaid teinud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#16

suur tänu VÄGA asjaliku vastuse eest, aga kui mul selleks vajadus tuleb, siis lasen selle kellegil teadjamal mehel tehaSmile (ise sellega vist väga täpselt ma hakkama küll ei saaksBig Grin)

aga siiski teemasse-
to Geenius: eile vahetasin izhil mootorit ja tuli mõteBig Grin, kui tahad diffriga tagasilda ja et sinna saaks lihtsalt keti vedada siish sobiks selleks ideaalselt muravei tagasildWink (aga ei tea kas ketisamm on sama, peaks vist olema) , millel ju ka vedrustus olemas. aga mina pooldan ka siiski jäika võlli kuna diffriga kannatab läbivus.

edu ehitamisel!
Vasta
#17

Minu vanaemaga ühes külas elavad poisid ehitasid planeta spordi kolmerattaliseks.Taha pandi muravei sild koos vedru kinnitustega,differ keevitati kinni .
Sild kinnitati nii ,et muravei raamilt saeti see pikk toru pooleks mis on kasti all ja siis see keevitati spordi raami sinna kohta kus on jalatoed.
Kahjuks pilte pole ,aga kui maale satu katsun asja üles otsida ja pildile saada.
Vasta
#18

Parandan ennast:
Vaatasin oma muraveid ja reeverskasti poolsest osast läheb mootori poole kolm toru,kaks alt ja üks pealt.Need kaks alumist olid keevitatud sinna kus kinnitub kiik,ülemine oli ää võetud ja alumisi oli tugevdatud.Taha oli veel kaks lisa istet pandud ,nii et viiekesi polnud sõitmine probleem.
Vasta
#19

OT(või siis ka mitte): to motamees- kuidas sa lahendasid keti pingutamise sellel masinal? ja kui pikk see tagumine võll umbes oli?
Vasta
#20

Keti allosas oli tehtud ülejooksu tald. Seda sai reguleerida. Hõõrdematerjaliks oli SDV kartulikombaini transportöörlindi veonaga. See oli üks äärmiselt kulumiskindel kumm/plast.
Võlli laiust ma enam ei mäleta. Ta võis olla kusagil 70-80cm juures. Pidi ju ilma velgedeta jalgväravast/uksest välja mahtuma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne