[IIIFFFAR]

Mati Talviku uus sari p.eesse läind asjadest. Esimene saade tegemata jäänud ringrajast.

[valdo]

Sorry et OT, aga tulevikus võiks mingi ringrada Eestisse ju ikkagi kerkida? Esiteks oleks see tohutu turismimagnet (ja raha sissetoomise allikas), teiseks arendaks see tehnikakultuuri, mis praegu vaeslapse ossa jäänud! Kallis ta on aga... veel rohkem hakkab ta raha sisse tooma. Ning väärt projektide jaoks ei ole raha maailmas senini kadunud, oleks ainult pealehakkamist ja eestvedajaid.

Lätlased, näe, said mõnikümmend aastat tagasi Bikerniekis selle tehtud, sel ajal kui eestlased aga jahusid ja targutasid, jahusid ja targutasid... Et müriseb ja saastab ja segab ja ei tohi ja ikkagi aedlinn ja... Mäletan ülihästi seda Muuga raja tantsu ja tralli ja meeletut EI-kisakoori...

Ja nii nad läkitasidki suurprojekti tagusmenti...

[IIIFFFAR]

Õige muidugi aga kes kurat selle raha sinna alla paneb. Jõle kurb siiski, et see suure Nõuka rahadega tegemata jäi. Oleks selle hiljem siis erastand või ärastand kestahes aga oleks olemas. Aga nu, "oleks" on igavene vastik tegelane...

[Jesper]

Tegelikult oleks üsna hea, kui täisfunktsionaalse ringraja asemel kasvõi autodroomgi rajataks. Kuskil 3-5km looklevat liikluseks suletud asfaltteed ja suur sile plats oleks juba väga hea algus. Seal saaks huvitatud harjutada talvel libedasõitu ja suvel lihtsalt kurvide võtmist, niisama platsi peal driftida või huvi korral kasvõi kummi suitsetada. Oleks võimalus kasutada koonuseid, samuti võiks olla "algajate päev", mil rajal saavad juhilubadeta juhid rahulikult sõitmist harjutada, kartmata et "sportlikult meelestatud dzhentelmenid" neil peeglid küljest ära sõidavad.

Sisse pääseks piletiga, hind kuskil 50-100 krooni tund.

Ehk siis põhimõtteliselt see, mis hetkel on linlaste jaoks Tabasalu kardirada. Viimase põhiprobleem on tema miniatuursus ja halb seisukord.

[WWW]

Kahju jah ,et seda ei õnnestunud N-liidu rahadega teostada !
Paljud muud ehitised muidugi said tehtud !
v

[Jansa]

Kusjuures, selle tegemata jäänud rinka asukoht on iseenesest geograafiliselt üsna mõnus- sealt jookseb selline Iru-Kallavere suunaline seljak, mitu kilomeetrit pikk, nõlva peal on Vana-Narva mnt tööstusrajoon, nõlva all aedlinna piir, Altmetsa tee.
Nõlv ise oleks pealtvaatamiseks äraarvamata sobilik olnud ning vast oleks rada joonistades kõrguste vahega ka tsipa mängida saanud, kuigi laiupidi seda ruumi seal väga üleliia ei ole, kolm-nelisada meetrit vast.
Aga nojah, mis läind see läind.

[korvimees]

kirjutasin omal ajal keskkooli lõpukirjandi Muuga ringraja kaitseks. 6 A4 lehte. Siiani paneb vere kiiremini käima, et eestlased oma väiklusega suutsid hea asja p****e keerata. Moskva oli ju valmis seda projekti rahastama, aga näe eestlane oskas sellest abist ära öelda. Nüüd pole sellist pappi enam lihtne leida. Enne võib maailmast nafta otsa saada, kui kuskilt rajaehituseks raha leiaks.
Või mis siin vormelirajast rääkida, kui ka mitmed omaaegsed kardirajad on käest lastud. Näiteks Vasalemma rada oli veel 80-ndatel üks eesti paremaid ja ka looduslikult ilusas kohas. Nüüd ei sõideta seal minu teada enam aastaid.

[valdo]

Kahju jah ,et seda (ringrada- Valdo kommentaar) ei õnnestunud N-liidu rahadega teostada !
Paljud muud ehitised muidugi said tehtud !

Tegelikult jäi palju tegemata. N.Liidu aegadele 1940-80ndad tagasi vaadates võiks rahule jääda vaid kolme perioodi/asjaga:

1. Sõjas purustatud linnade taastamine monumentaalsete (tihti neoklassitsistlike) majadega koos nimetet linnaosade korraliku ja tihti ka teadusliku planeerimisega. Tallinn sai 1950. aasta kandi kinnitatud generaalplaani (üldplaneeringu tollane nimetus) kohaselt nii laiendatud Liivalaia-Paberi-Suur-Ameerika sihi kui ka ka teise sihi algusosa Rävala (tollal Lenini) pst alguse näol.

Enne Teist Ilmasõda olid nimetet piirkondades keerukate labürinti meenutavate tänavate võrgud, mis oleks autode arvu kasvule nagunii jalgu jäänud. Ehk kui 1944. aasta märtsipommitamine oleks olemata olnud, siis oleks nagunii need kaks läbimurret liikluse pärast teha tulnud, nii nagu 1935. aasta paiku pikendati Pärnu maantee sakala tn algusest Vabaduse väljakule (enne seda oli seal ca 3 korda kitsam Väike-Roosikrantsi tänav).

2. Linnasüdame korralik planeerimine/korrastamine/väljaehitamine enne 1980.a. olümpiamänge. Tollal tehti uus Pirita tee, uus Pärnu maantee linna läheduses, linnahall, peapostkontor, hotell Olümpia, Pirita TOP, lennujaam jne. Ja "sama soojaga" valmisid ka rekonstrueeritud Järvevana tee ja uus Pärnu mnt viadukt endise kitsaks jäänud viadukti ehk nn "Hendriksoni küüru" asemele. Need objektid valmisid peale olümpiat, kuid tõukejõud oli ikka sealt.

See kõik toimus tegelikult tänu ENSV ja Tallinna linna võimalikult oskuslikule juhtimisele (Arnold Green, Albert Norak jt). Loomulikult N.Liidu rahade eest, mis siia täiendavalt eraldati.

3. Eesti põhi- ja tugimaanteedevõrgu rekonstrueerimine 1940-80tel. Ikka väga palju tehti tollal täiesti uusi teid, täpsemini totaalselt rekonstrueeritud teid! Kui nüüd jahutakse Tallinn-Tartu maantee juttu juba aastaid, siis tollal tehti ilma suurema kärata valmis Tallinn-Narva kuni Valgejõeni. Ja arvukalt väiksemaid teid, nt Anija-Kehra-Kose (ca 1968-74), Anija-Raasiku (ca 1974-76) jt.

Samas jäi palju ka tegemata. Hulk asju oli plaanis ning ma usun, et parema tegutsemise ja väiksema kemplemise korral oleks need ka N.Liidu keskrahadega valmis saanud.

1. Rävala pst jäi lõpetamata ja on seda tänini - ja seda ühe hõlmikpuu pärast! Usun, et kui oleks asju osatud ajada, oleks 1980tel suudetud sinnakanti uus ooperiteatergi ehitada N.Liidu rahade eest! Igatahes detailplaneeringud olid olemas ja rahade osas ka põhimõtteline nõusolek aga asi lõppes kemplemise/vaidlemisega.

2. Tartu mnt jäi Tallinna piires rekonstrueerimata (mida muide plaaniti teha juba 1937!). Taastatud EVs lasti kellegi lauslolluse ja/või äraostetavuse tõttu sinna lausa krunte erastada

3. Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimistööd jäid venima ja vinduma ning osa plaanitut realiseeriti alles 1990te lõpul taastatud EV ajal. Viitna ümbersõit on praeguseni poolik. 1970tel oli reaalne võimalus töid kiirendada, kuid see magati maha.

4. Tallinna teise generaalplaani 1971 valminud liiklusskeem jäi enamikus realiseerimata. Seal olid muide edukalt lahendatud nii Ülemiste sõlm kui ka nn "teine ringtee" praeguse bussijaama ja trammipargi kohalt. Ehk needsamad asjad, mida nüüd hädavajalikena hilinenuna taas plaanitakse. Tühine osa liiklusskeemist realiseeriti 1980.a. olümpiamängudeks.

5. Lasnamäe teed/kommunikatsioonid jäid lõpuni ehitamata. Esiteks loomulikult (kiir)tramm - see oleks palju aidanud seal liiklust korraldada! Nüüd ollakse taas veendumusel, et Lasnamäe vajab ikka hädasti rööbastransporti! Loomulikult on tollal kiirtrammi trassiks/peatusteks plaanitud krundid praeguseks juba paljus erastatud ja täis ehitatud...

Ja loomulikult Laagna tee (Lasnamäe kanal, tollase ametliku nime järgi Oktoobri prospekt) ise! Väga sobiv ja teravmeelne idee oli viia liikusmagistraal paepinnase sisse, võimaldades luua mugavad mitmetasandilised ristimikud ning vähendades liiklusmüra elamute juures. Alguspoolel nii tehti aga... lõpupoole hoog rauges ja "kanal" tuleb maapinnale välja koos vägagi ebamugavate ristmike, vöötradade jms-ga. Igaüks, kes kanali algusest lõpuni on läbi sõitnud, näeb ju selgelt, et pooleliolev ehitis on näruste hädapäraste vahenditega kuidagi ligadi-logadi ära lõpetatud.

[Regardman]

Viitna ümbersõit on praeguseni poolik. 1970tel oli reaalne võimalus töid kiirendada, kuid see magati maha.

Seda ümbersõitu enam ei tule ka, sest lihtsalt selle tee tammile kasvab juba noor mets ning ajaks kui plaanitakse seda ehitama hakata leitakse mingine muu variant.
Samuti on ka Järva-Jaaniga, plaaniti ju suurt ümbersõitu asulast mööda, kuid asi jäi plaani tasandile.


PS, millal saate kordus on, magasin maha ?

[valdo]

[Seda ümbersõitu enam ei tule ka, sest lihtsalt selle tee tammile kasvab juba noor mets ning ajaks kui plaanitakse seda ehitama hakata leitakse mingine muu variant.
Sammuti on ka Järva-Jaaniga, plaaniti ju suurt ümbersõitu asulast mööda, kuid asi jäi plaani tasandile.

Viitna ümbersõit tuleb kindlasti. Suurimad tööd (muldkeha) on ju tehtud, sh Palmse tee viadukt ja maha-pealesõitude muldkehad! Iseasi aga on, kas lähiaastatel ja esimeses järjekorras, sest Tartu trass on tähtsam ja prioriteetsem ju. Aga ma ei usu, et kokkuvõtteks jäetakse Tallinn-Haljala trassil üks vahepealne lõik eraldusribaga variandile ümber ehitamata.

Suured tee-ehitused on varemgi pikka aega seisnud. Mäletan nt Tamsalu ümbersõitu koos viaduktiga üle raudtee, mis seisis vähemalt 15 aastat (1970-80ndatel) mullatööd-tehtud ooteseisundis, puud juba osalt peal kasvamas. Kusagil 1985-87 paiku tehti see aga lõplikult valmis.

Mis Järva-Jaanisse puutub, siis sealgi on väga palju tehtud ehk üks osa ümbersõiduteest täitsa olemas. Kogu see tee on ju uus, mis Roosna-Alliku poolt Järva-Jaanist mööda läheb ja siis lääne poolt Orina mõisat Aravete peale keerab. Vana teetrass läks siiski ju läbi Järva-Jaani keskuse ja Orina mõisa... Seda nüüd jah, et Piibe maantee jätk Koeru suunas käib senini läbi Järva-Jaani asula.

[IIIFFFAR]

Viitna ümbersõit on praeguseni poolik. 1970tel oli reaalne võimalus töid kiirendada, kuid see magati maha.

Seda ümbersõitu enam ei tule ka, sest lihtsalt selle tee tammile kasvab juba noor mets ning ajaks kui plaanitakse seda ehitama hakata leitakse mingine muu variant.

Ma säälkandis eelmine sügis esimest korda omapäi ringi sõitsin ja Võsult tulles imestasin, et mis kuradi sild keset metsa. Arvasin, et ehk raudtee või midagi aga ei keskit, läks terake aega enne kui välja mõtlesin, mis seis tegelikult oli.

PS. Samas Viitna bensukas elasin ataki üle, ostes esimest korda 16 krooni eest benssu 03.09.2005

[mrali]

Viitna ümbersõit on plaanis 2007 või 8 valmis ehitada.Ilmselt pikendatakse neljarealist trassi miski ajahetk ka Haljalani välja.
Aga kui ringrajateemale minna,siis tol ajal mõned praegu väga lugupeetud poliitikud (mh üks endine peaminister ja praegune Europarlamendi saadik) ajasid oma joru a la "...selle võidusõitmiseks kuluva bensiiniga paneks kiirabiautosid sõitma".Otsiti välja ka mõned Muuga suvilapidajaist penskarid,kes asjast muidugi ööd ega ilma ei jaganud,kuid VÄIDETAVA müra pärast jaurama olid varmad.
Selle tegemata jäänud raja plaane võib leida 1980-te teise poole mitmest "Tehnika ja Tootmisest".
Kahjuks leidub sarnaseid idioote ka mujal (alles hiljaaegu käis meediast läbi Itaalia kohtu otsus paari viriseja protesti alusel keelata Monzas võidusõitmine...)

[Aspelund]

Üldiselt paistis mainitud saatest välja kaks erinevat maailma. On hulk inimesi, kelle maailmaks on kodu. Ja kodus peab valitsema rahu.

Teine grupp on neid, kes vaatavad asja laiemalt ja mõtlevad teemadele, millest võib üldisemalt kasu olla. Olgu siis ringrada, ERM-i muuseumihoone, Tallinn-Tartu kiirte jne. Kuigi sellega kaasnevalt võib mõne kodu ümbrus mürasemaks muutuda, mõni elamu maapinnalt kaduda, mõni puu raiutud saada.

Mu suu pani muigama too volikogu papi, kes kinnitas, et seal kõik see radioaktiivne diktoneemakilt jne. Et inimestele ohtlik. Viis minutit hiljem oli ta veendunud, et elamute rajamine antud piirkonda pole mingi probleem, kõik ok. Pool päeva ringrajal viibimist on ohtlikum kui seal elamine? See kilt pole ju kuhugi kadunud.

Kahju on, et see projekt metsa läks. Sest korralikku ringrada meil jätkuvalt pole. Olemasolevad ei kvalifitseeru muuks kui hobiradadeks. Seega on viimane aeg midagi laiemalt ette võtta.

Asp

[Jansa]

Millest võiks üle saada, on too veike rehepaplus, mis kumab läbi nii siit teemast kui Talviku saatest, see 'kahju, et võõra rahaga rohkemat ei jõudnud, aga noh, üht-teist ikka saime kah.'
Ega need tulemata jäänud/ tulnud/ tulevad rajatised ei küsi eriti riigikorra järgi (meie laiuskraadidel ehk mingit eriti hullu padudiktatuuri a'la P-Korea ei teki ka). Eks tuleb see ringrada, kui soodsad tegurid kokku langevad, 80ndatel ei langenud- pappi oli, mootorispordihuvilisi oli, aga revolutsioon ja rohelised tulid vahele :) Praegu pole ei revolutsiooni ega rohelisi, aga kahjuks ka mitte pappi. Mootorispordihuvilised võib vast konstandiks lugeda, neid on kogu aeg :)
Mootorispordiliidu vms tegelane tundus seevastu noor ja optimistlik olema, see annab usku.

[smolin]

Mäletan ka seda omaaegset ringrajavaidlust, mis kohati hinge väga täis ajas. Samal ajal peab ütlema, et lollust ja jäärapäisust esines mõlemal poolel. Ühed leiutasid igasugu rumalaid ja vähem rumalaid argumente ringraja vastu, teised aga raiusid, et ringrada peab tulema just nimelt Muugale ja ei kuskile mujale. Ilmselt sellepärast, et projekt oli juba tehtud ja rahasid kulutatud. Krt, kui leiti, et Muugal on nii ja naasugused probleemid, tulnuks kiiresti uus koht otsida, kus neid probleeme (suvilad, radioaktiivne kilt) pole. Kindlasti oleks sellise koha leidnud, kuigi ehk mitte nii Tallinna lähedal. Lausa linnaservas asumine pole ju nii oluline. Hungaroringi vahetus läheduses pole suuri linnu, soomlaste Alastaro on ka linnadest eemal. Kiiresti oleks tulnud tegutseda, aastatepikkune jobutamine jahutab välisinvestorite huvi väga kiiresti.
Too volikogu papi ei saa veel praegugi aru, mida üldse taheti ehitada, sest ta rääkis kord motoringrajast, kord krossirajast. Võib-olla polegi tema jaoks vahet. Mahajäetud karjääri, mille tema välja pakkus, oleks ehk hea krossiraja saanud.

[Jesper]

No üldiselt on selle ringrajaehitusega (nagu ka lennuväljade ehitusega) umbes järgmised lood.

Kümme aastat enne ehitust vaieldakse ringraja võimaliku asukoha üle.

Null-aastal pannakse ringrada keset laia lagedat püsti - näiteks keset karjamaad, vaba ruumi igas suunas 50km. Rajatakse korralik juurdepääs, kanalisatsioon, elekter. Piiratakse ala aiaga.

Esimesel aastal on kõik korras. Võidusõitjad sõidavad, linnaelanikud sõidavad vaatama, ärimehed müüvad telkidest vorste.

Teisel aastal on kõik samamoodi, aga ärimehed on telkide asemel putkad püsti pannud.

Kolmandal aastal rajatakse esimene statsionaarne vorstimüümis-restoran, mille juurde kuulub ka väike pood, baar, videolaenutus. Üks võidusõitja püstitab endale sinna garaazh-suvila, et oleks mugav võistluste vahepeal omas voodis magada.

Neljandal aastal kerkib hotell, poodi laiendatakse, liiguvad kuuldused, et keegi ostvat ümbruses maad kokku.

Viiendal aastal kerkib esimene 25 suvilaga elamurajoon. Hotelli kõrvale rajatakse spaa.

...

Kümnendal aastal pärast ehitust moodustab 28 tuhat vihast suvila- ja majaomanikku koos spaa omanikega komitee, mis nõuab ringrajavõistluste ärakeelamist, kuna nad ei saa oma kalli raha eest ostetud suvilates rahulikult lõõgastuda. Ministrid astuvad edasi, tagasi ja külgsuunas. Toimub üleriigiline ühiskondlik debatt.

Kaksteist aastat pärast ehitust piiratakse kompromissvariandina ringraja kasutamist kolme nädalavahetuseni aastas, algavad vaidlused uue ringraja asukoha üle.

[juku]

Üks olulisemaid Muuga ringraja vastaseid oli sm. Edgar Savisaar

[PETSS]

Muuga elanikele tehti tolle ringraja planeerimise ajal selgeks,et rada tuleb kesk aedlinna,sinna kus praegu 34 buss sõidab.Muidugi oli vastasseis tugev ,arwestades aega kui sai esimest korda 50 aasta jooksul ka oma arwamust välja öelda.Tegelikult pidi ringrada tulema hoopis teise kohta.Sama ka uue Estonia ehitusega.Lihtsalt sai vastu olla ja oldigi.Arvan,et kui praegu see hõlmikpuu maha võtta ei juhtuks suurt midagi.Aga uus Estonia jäi ehitamatta koos tollase Lenini pst pikenduseta.Ja läheb weel hulk aega ,enne kui seal kandis miskit muutuma hakkab.

[IIIFFFAR]

No üldiselt on selle ringrajaehitusega (nagu ka lennuväljade ehitusega) umbes järgmised lood...

Vastikult tõsi. Eluline näide järgmine.. Pärnus kesklinnas üks teatud pubi. Olnd sääl juba...ammu, vist aastat viis-kuus vähemalt. Eelmine-üleelmine aasta tulivad rahamehed "arendajad", arendasid kõrvalkrundile paar maja. Allkorrusel officed, ülal korterid. Nüid vingutakse, et pubimelu häirib elanikke ja vaja kinni panna. Tegelikke vingujaid on küll vaid üks pere ja ega seda melugi väga pole aga küllap "arendajail" himu naaberkrundi järele käib...

[granada]

Muuga ringraja muldkeha oli praktiliselt valmis ja raja tulevased piirjooned praktiliselt näha.Isegi tulevase ülesõidu muldkeha oli juba üleval. Sai ka kohtutud juhuslikult seoses tolleaegse töökohaga nn. ringraja vastaste aktiivgrupiga endise Agro Iru aiandi sööklas. Vabandage väljendust aga see oli lihtsalt üks kamp ärahirmutatud pensionäre, kellele maaliti pilt suurest mürast ja tulevastest rahurikkujatest. Kõige rahulikumalt käitus kodanik , kelle maja jäi täpselt raja kõrvale ja kelle hoovi toodi kõik seal langetatud puud. Kuna tal olid pojad kasvamas , oli ta kahe käega raja poolt. Paraku jäi pooldajate hääl liialt nõrgaks, millest on siiani kahju.