Postitused: 50
Teemad: 1
Liitus: May 2005
Maine:
0
Tegelikult on tegemist minu arvates ülikõvade tehnikasaavutustega : nn vezdehodidega , päästetöödel jääl vist paremat pole , tooted ei upu ja tänu neliveole läbivad ka nn. teedeta maastiku. Kas üks kolmerattaline oli lausa elektromobiil? Asjad "karakatid " väärt säilitamist huvitava tehnikasaavutusena kindlasti vähemalt fotodel.
Postitused: 412
Teemad: 10
Liitus: Mar 2005
Maine:
2
Kas kummide näol on tegu lennukite õhukummidega?
Maamees linnast.
Postitused: 371
Teemad: 184
Liitus: Feb 2003
Maine:
0
19-02-2006, 21:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-02-2006, 21:58 PM ja muutjaks oli
ala310.)
Tegu pole varajase M´ga pigem üsna hilisega. Kui ei eksi peaks olema tootmisaasta 1956-1960(1959) ja täpsem mark M72M.
Vale mootor(käigukast) ja relee. Pead ei anna aga minuarust M72 ei olnud originaalis ka peeglit, k750 pandi peeglid, aga võin eksida.
Tootma hakati M72 1941 ja lõppes tootmine 1960(59). Peale M72 oli K750, K750M.
Minul on käsil 1941 ja 1946.a M72 taastamine.
Ala310
Otsin eboniidist Iž-350 signaali ja M72 signaali cm-01 cm-02, militaar M72 kuuluvaid kanistreid, kanistri raame, kohvreid ja nende raame. dektarjovi relvakinnitus jalgasid ...
Postitused: 22
Teemad: 4
Liitus: Jan 2006
Maine:
0
Nii palju kui mina aru sain, on kummid mingid pommitaja kummid. Kahekambriliste õhukummidega - nii et kui üks pool toss on, kannab teine ikka. Välimine kumm lõigutakse lihtsalt niimoodi ribadeks nagu piltidel näha - kergem ja kannab paremini. Poldid keeratakse sisse, et pidamist parandada, nagu tamar99 märkis.
Põhiliselt on doonorid olnud vanad head Datsun 100A-d. Ühes keres tundsin ära aga Opel Rekordi, samuti olen näinud Audit. Sildu on kasutatud igasuguseid - sapaka, mosse jne...
Ujuvus pidada olema hea, kergemad pidada vajuma ainult poole rattani sisse. Näiteks see 9. pildil olev riistapuu kaaluvat ainult 550 kilo.
Postitused: 248
Teemad: 18
Liitus: Oct 2001
Maine:
2
Minult osteti ca 4a tagasi Uaz kastika sildadel raam koos vahekastiga 2500kr eest just karakatitsa ehitamiseks,arvatavalt liikus see siis ka seal.
Postitused: 1,331
Teemad: 23
Liitus: Dec 2003
Maine:
3
Karakatitsakonstruktorite lemmikdoonoriks pole siiski mitte Datsun 100A, vaid pisut hilisem, 1978-82 valmistatud Datsun Cherry.
Mõned sõidukid tulevad tuttavad ette kümnekonna aasta tagusest ajast, kui ise sagedamini Peipsi ääres käisin. Tollal olid Cherry kerega sõidukid kõige vingemad, tava-karakat oli mootorrattaraami ja kolme rattaga. Muidugi on masinad tollest ajast üle elanud mitmeid ümberehitusi. Tihti lammutatakse karakat juba kevadise jäälagunemise ajal laiali, et kulunud juppe vahetada ja konstruktsiooni täiustada.
Piltidel on mitmel sõidukil näha pealevärvitud numbrimärk: tähed KK ja number. Numbrimärk on piirivalve nõudel järvele sõitmiseks kohustuslik, numbrite järgi peetakse järvele läinud ja tagasi tulnud sõidukite üle arvet. KK tähendab karakatitsat, mootorsaanide numbrimärk algab tähega B (Buran). Kunagi kirjutati Tehnikamaailmas, et KK tähendab Kallaste Kalurit, kuid see ei vasta tõele, KK-numbrid on kasutusel ka Varnjas ja Kolkjas.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Postitused: 1,331
Teemad: 23
Liitus: Dec 2003
Maine:
3
Karakatitsaüritusest oli ka eelmises Autolehes juttu. Tolle Lanceri kerega sõiduki rattad ja kummid olevat eritellimisel saadud, nende hind võib küll olla pea pool kogu sõiduki hinnast.
Paistab, et on tekkimas uus liik: luksuskarakatitsa, nagu see Lanceri kerega või Honda Accordi kerega isend. Nende ehitamisel raha eriti kokku ei hoita, lisatakse ka igasugu mugavusvarustust.
Natuke ka karakatitsate ajaloost. Kallaste mehed väidavad, et Eesti esimene karakatitsa ehitati just seal, Kolkja mehed jällegi, et nende kandis. Olgu kuidas on, algallikates on mehed ühel meelel: idee saadi millalgi 70-ndatel ühest vene tehnikaajakirjast, kus oli siberlaste leiutatud jää- ja lumesõiduki fotod ja joonised. Sõidukil oli mootorratta raam ja mootor, taga kaks suurt ratast ja ees suusk. Karakatitsa pole siis Eesti leiutis, nagu mõnel pool kirjutatud. Peagi leiti, et mugavam on, kui ka ees on suusa asemel ratas. Kalapüügivarustuse ja saagi veoks pruugiti sõiduki taha haagitud kelku. Algul kasutati ratastel mingeid traktori või kombaini õhukumme, kuid need polnud kuigi vastupidavad. Siis pakkusid Peipsil kalal käivad Tartu sõjaväelennuvälja mehed lennuki õhukumme, mis palju tugevamad. Lennuki kummid vahetatakse (nagu paljud muudki jupid) teatud lennutundide järel olenemata nende seisukorrast, nii et kõlvulikke kumme oli neil külluses. Neljarattalised karakatitsad sündisid 90-ndatel, kui pruugitud autosid ja nende juppe hakkas külluses ja odavalt saada olema. Tartu lennuvälja kummiallikad on tänaseks ära kuivanud ja kumme hangitakse Venemaalt, kuid ka seal olevat nende hinnad tõusuteel. Siberi sõidukite edasisest arengust ei tea kahjuks midagi, ei oska ka otsida, kuna ei tea sõiduki sealset nimetust. Nimi "karakatitsa" olevat Peipsi ääres välja mõeldud ja kõige täpsem tõlge võiks olla "kakerdaja".
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Postitused: 412
Teemad: 10
Liitus: Mar 2005
Maine:
2
Hummeritele teevad läbivuselt ja väljanägemiselt küll silmad ette. Nii, et Eesti ärimehed, kes te tahate hea läbivusega uhket sõidukit, ehitage karakat!
Aga kas nendega ikka teedel/tänavatel tohib sõita?
Maamees linnast.
Postitused: 3,013
Teemad: 68
Liitus: Sep 2002
Maine:
50
01-03-2006, 14:49 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-03-2006, 14:50 PM ja muutjaks oli
Jesper.)
Ei tohi tänaval sõita.
Mis puudutab piirivalvet jms asutusi, siis sinna tehnika hankimisel on oluline, et tegemist oleks seeriatoodanguga ning varuosad ning hooldus oleks igapäevane asi. Mõne külamehe poolt kuuris kokku klopsitud imepill võib küll lahe tunduda, aga kui see keset metsa katki peaks minema, siis kes vastutab? Kes remondib? Millega piirivalvurid vahepeal sõidavad?
Rääkimata sellest, et tehnikat hangitakse paarikümnekaupa, nende meistrimeeste tootlikkus on aga heal juhul üks liikur kuus.
Postitused: 1,331
Teemad: 23
Liitus: Dec 2003
Maine:
3
Tänaval jah nendega sõita ei tohi. Ega nendega eriti avalikele teedele ei kiputa, sest paljas asfalt ja sool rikuvad kumme. Külavahel sõidetakse küll.
Muidugi on karakatitsa läbivusel omad piirid, nii et hõljukit ta ei asenda. Päris lagunenud jääl kalamehed nendga ei käi, sest kala siis püüda nagunii ei saa. Räägitakse küll nende ujuvusest, kuid kahtlustan, et raskemate isendite jaoks jääb suurtest kummidest väheks, vaja oleks paadikujulist põhja. Muidugi takistavad suured rattad läbi jää vajumist ja kevadisel ajal Peipsil hättasattunud lätlasi ja muidu linnamehi olevat nendega üksjagu ära päästetud. Korraliku jääga oleks karakat piirivalvele vähemasti Peipsil igati sobiv sõiduvahend ning ekspluatatsioonikulud hõljuki omadest kordade väiksemad.
Vähemasti Venemaal toodetakse (või on üritatud toota) sedalaadi sõidukeid ka seeriaviisiliselt, näiteks
Arktika,
Bronto Marsh, Trekoli tooted
3929 ja
39041, kolmerattaline
IŽ Samson ning ehk kõige "karakatilisem" neist,
IŽ SBH-4, plastkere ja mootorrattamootoriga vaid 400 kg kaaluv sõiduk. Trekoli sõidukeid on ilmselt ka praegu võimalik osta, kuid vaevalt nad väga odavad on. Trekol pakub ka kumme sellistele sõidukitele, hinnaga ligi 10 000 rubla tükk. Nii et hea tahtmise korral oleks võimalik tööstuslikke "karakatilisi" hankida.
Huvitav, et karakatindus oli levinud vaid Peipsi rannikul Kallaste ja Varnja vahel. Karakatitsaid ei pruugitud ei lõuna pool Emajõge ega ka Kallastelt põhja pool. Mustvee mehed käisid ja küllap käivad praegugi jääl põhiliselt Buranidega.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Postitused: 3,013
Teemad: 68
Liitus: Sep 2002
Maine:
50
Jah, aga kes neid vene imesid Eestis maale toob? Kes hooldab? Garantiiremondi jaoks saadad kuhugi Venemaale tagasi?
Ametisõidukite puhul on toimiv hooldus ja garantii vähemalt sama tähtsad kui hind. Odavat hinda suudab iga ärikas-spekulant-maalemüüja-hulgitooja pakkuda, aga toimiv hooldus nõuab ka müüjalt teatavaid investeeringuid. See ei loe, et "vene tehnika on ju lihtne ja töökindel", ega piirivalvur või päästetöötaja ei hakka ju mutrivõtit kätte võtma.
Postitused: 1,331
Teemad: 23
Liitus: Dec 2003
Maine:
3
Jah, eks selles häda ongi. Et maaletoojal tasuks hooldust ja remonti korraldada, on vaja turgu. Aga turgu pole. Viie-kuue masina jaoks ei tasu ära...
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.