[onyks]

Neid ahje tehakse ikka bensule ja diislile eraldi. Bensu-ahju diislit sisse kallates ta ilmselt ei sütti, vastupidise variandi kohta ei oska arvata. Olen näinud küll ühte 'universaalset', kuhu kõlbasid enamvähem kõik põlevad vedelikud, aga see oli pärit ühe militaarmasina pealt, kus sama kehtis ka mootori kohta.
Seda olen samuti näinud, et diisliga käivat salongi-ahju kasutatakse garaaži kütmiseks - ilmselt oli seal kütteaineks mitte mootori-diisel vaid nn. kerge kütteõli.
Tahma kipuvad nad aja jooksul tõesti täis minema. Mingil määral aitab see, kui küünla august suruõhku sisse puhuda. Samuti see, kui puhuda suruõhku töötava ahju õhuvõtu torusse - põlemise mühin muutub kurjakuulutavaks ja väljalaskest hakkab põlevad tahmalonte tulema.

ma vaidleks vastu ma kytsin zazi diiselkyttega ja kyttis väga hästi. Ainuke asi mis oli, et kui tahtsid kohe kuuma õhku siis tuli korraks bensiiniga tööle panna aga kui ei pannud siis läks mõni minut aega enne kui hakkas tulist õhku tulema ja spiraal tuleb välja vahetada sest sapaka oma põleb kergelt läbi (ma panin t-25 eelsyyte kyynla mis on sisselaske kolektoris) see läheb lihtsalt kuumemaks

[pen.skar]

Metsamehe idee andiski Maz`i pooli kogu ehituse eraldi detailidest koostatuna ja peaks hästi töötama. Kui sobivat releed käepärast pole, võtke mingi vene masina veetermomeetri andur ja selle keskkruvi ühendage s.pooliga, pooli teise otsa soojenduse lülitist +. ( anduri messingkere muidugi -- või massi ja kondensaator anduriga parelleelselt). Sobivat sädeme tekkimissagedust katsetage erinevate andurite- s.poolide kombineerimisega. Luaz`i soojendusel on 2 rõhutasandustoru otsa viidud parempoolse esiporitiiva alla. Kui pori on need ummistanud, hakkab kütteseade tossama ja paukuma. Luaz`l parim lahendus- kogu kupatus maha, augud kinni ja mootori õliradiaatori kohalt luugiga auk kabiiniseina. Andis jalgadele nii hästi sooja et polnud mingi probleem talvel ilma tendita metsas tööl käia.