MZMA 426 E \'68
#1

Erinevate õnnelike juhuste kokkulangemise tõttu õnnestus mul eile sellise aparaadi omanikuks saada.
[Pilt: hpim05430xi.th.jpg]
[Pilt: hpim05447kq.th.jpg]

Kunagi pikemas perspektiivis peaks ta taas eestimaa teedel veerema hakkama.
seda kindlasti mitte lähema paari kolme aasta jooksul.

Auto ise viimati omal jõul sõitnud veidi rohkem kui 10 aastat tagasi. Seisis viisakalt ventileeritud garaazis.
Hoitud hoole ja armastusega, kuna oli eelmise omaniku esimene auto. Kes omakorda oli selle auto esimene omanik eestimaal.
seega on ka auto ajalugu suhteliselt heasti teada. Samuti teada võis siis võimalik teada saada, mida ja kui palju autoga tehtud või muudetud.

Oma elu alustas see masin rootsimaa teedel, kus spidomeetrile keris esimesed veerandsadatuhat kilomeetrit.

konditsioon on hetkel talutav. Vasakpoolne külg vajab mingil määral tugevat töömehekätt, parem külg tundub esmavaatlusel täiesti korralik.
Sisu on üle ootuste korras. Kuid plastmass veidi mingit imelikku valget ollust täis, tundub olevat niiskuse poolt tekitatud kahju.
[Pilt: hpim05528ot.th.jpg]

kaasa sain mingisuguse hoomamatu koguse erinevaid kaste varuosadega, mille sisudega ma veel korralikult tutvudagi ei jõudnud.


ja lõpetuseks see osa mis mind selle auto juures kõige enam võlub.
[Pilt: hpim05494tg.th.jpg]
Vasta
#2

Salongi plastik tundub nutune, katuseraam on lühike, sedaani oma. Aga muidu on täitsa uhke masin Smile
Vasta
#3

Väga kena Mosse sul, et seda varsti sõidus näeks.
Eile nägin Kloostri taga metsas Ringrajal ka samasugust Moskvichi, ees oli 4 ümmargust tuld, värv oli punane ja katus must. Universaal ikka, aga tagumised klaasid oli matistatud nagu kiirabil oli kunagi.

Kas sellised klaasid võisid olla originaalid või kodutöö? Varem pole ühtegi Mosset matistatud klaasidega näinud
Vasta
#4

OSSAPOISS! See on küll midagi minu lapsepõlvest. Kui ZAZ965 meie perele väikseks jäi, ostis isa nö Rootsist tagasitulnud 426-e. Samasuguse punase, tagaluuk kaheks jne. Eriti vahva oli see kui isa tankima läks. Ilmeid oli igasuguseid, nähes kuidas meie punane mosse diislikalonka juures peatus ja isa külma rahuga püstoli paaki surus. Tollele autole oli Rootsis Perkinsi diisel aistevahele pistetud. Minu mäletamist mööda sõitsime traktori lõhnaga mõne aasta, kuni tõukuri taldriku purunemise tõttu mootor hingusele läks. Uueks jõuallikaks sai M-412. Meie punane läks müüki vist 75-ndal, kui isa 2103 ostuloa sai. Vahva oleks teada, on see tõesti sama auto.  
Vasta
#5

See konkreetne masin on olnud eelmise omaniku käes terve Eestis veedetud aja.
Eestisse tuli kui ma õigesti mäletan aastal 1972
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne