Betoonist laevad
#1

tean et pole just väga sobilk sellesse foorumisse kuid loodan sallivat suhtumist minu küsimuse suhtesRolleyes

tekkis täna sõbraga selline vaidlus et kas suurtel kaubalaevadel on põhjad (vee alla jääv osa) tehtud petoonist, ei mõtle selle all just kõikki laevu aga oma füüsika õpetaja käest kunagi kuulsin seda kui ta oma elutarkusest pajatas ja seda jätkus tal palju Cool
Vasta
#2

Ei ole.

Betoonist on ujuvat asja muidugi võimalik teha küll, näiteks ujuvad naftaplatvormid. Aga pole küll kuulda olnud, et sellest kaubalaevu tehtaks.
Vasta
#3

Kusjuures,(kauba)laevade keresid on tehtud ka betoonist,kuid seda üpris vähe ja praegusel ajal enam sellist ehitusmeetodit ei puugita. Ja neid on ka Eesti vetes sõitnud.
Tsiteerides mälu järgi Ants Pärna raamatut "Meri ja mehed", seal kirjutatakse, et Eesti Merelaevandus sai pärast Teist maailmasõda Saksamaalt reparatsiooniks  ka laeva "Traktoristka",mis oli raudbetoonkere ja dirižaabli mootoriga. Selle laeva elu aga ei kujunenud aga pikaks,1950. aastate hakul sattus see laev Naissaare kandis madalikule ja lahtipäästmisel raudbetoonkere lagunes.
Rohkem on betooni kasutatud jah väheliikuvate ujuvvahendite nagu ujuvdokid ja naftaplatvormid ehitamisel.
Vasta
#4

Mingi betoonist monstrum seisab ka Katariina kai juures . S.t ainult alumine osa.
Vasta
#5

Kusagil siin foorumis on juba juttu olnud, Pärnu jões oleva kohvik/baar/kahtlane lõbustus asutus kohta, mis on kah ehitatud betoon põhjale, vähemalt ca 5 aastat tagasi oli ta täitsa olemas. Esimese ilmasõja ajal ja (vist ka teise ajal) olid betoon laevad trantspordi alustena levinud. Kuna neid on odav toota ja sõja ajal läksid nad nigunii enne põhja kui nende kasutus aeg lõppes. Olen kuulnud et petoon laevade suurimaks mureks on mingid molluskid kes leiavad, et see on neile soodne kasvupinnas, ja hakkavad nende küljes röömuga paljunema, samal ajal luues oma väljaheidetega happelise keskkonna, mis teadagi on betooni surm.
Vasta
#6

Lisaks siis igaks juhuks juurde, et see "levinud" tähendab whooping tosinat laeva mõlemas sõjas.

http://en.wikipedia.org/wiki/Concrete_ship
http://www.concreteships.org/
Vasta
#7

Betoonist ehitatakse tegelikult põris palju laevu. Jah, suurte kaubalaevade puhul on sellest loobutud, sest raudbetoon ei lase teha "mängivat" kere. Pikk laev peab läbi painduma.
Samas sõidab maailmas ringi meeletul hulgal raudbetoonkereha luksusjahtisid. Isegi lätlastel on selline olemas, plaanisid sellega ümbermaailma purjetada. Katamaraan KaupoII käis ära, tolle lustikummuti projekti õnnelikust lõpust mul hetkel andmed puuduvad. Väga paljud üle 15 meetrised lõbusõiduketšid on just sellisest materjalist keredega. Betooni on väga lihtne töödelda ehk siis one-off tüüpi keresid teha. Palju ei puudunud, et mingil hetkel oleks endale sellise soetanud.
Kui huvitab asi, siis googelda ferro-cement yacht building või niisama ferro-cement ships. Kuid alustada võid otse siit:Raudbetoon ujuvvahendite maailm.
Vasta
#8

pvr Kirjutas:...Pärnu jões oleva kohvik/baar/kahtlane lõbustusasutus...vähemalt ca 5 aastat tagasi oli ta täitsa olemas.
On ka praegu olemas, kahjuks ei leia hetkel muud pilti kui 2005 jaanuaritormist (ja ka selle autor pole mina).

[Pilt: 20662753744414325a75e9a.jpg]
Vasta
#9

Betoonist laevu just ei tehta, küll aga kasutatakse seda seal päris palju.Mõned aastad tagasi sõitsin päris palju (umbes 3-4 korda nädalas)laevaga "Kapella" ja selle lava mootori remondi käigus lõhuti sealt välja mõned tonnid betooni. Pärast mootori remondi lõpetamist ootasid sadamas nn. mikserid ja see betoon valati sinna tagasi.
Vasta
#10

Aivarl, betooni, kui rasket, tugevat ja lihtsalt töödeldavat ODAVAT materjali kasutatakse jah väga palju. Praktiliselt võib öelda, et igas vähegi suuremas laevas on tonnide viisi betooni. Ballast on enamasti just betoon, samamoodi mootorite alused. Betooni parimad omadused ongi ju odavus, kättesaadavus, töödeldavus(ehk saab kasvõi vormi valada), tugevus, raskus ja merel eriti oluline, ta "armastab" vett. Peale esmast kuivamist ja kivistumisprotsessi alguses tahab betoon just vett saada. Ja vee vastu pole tal lõpuni midagi.
Ja betoonlaevu tehti II MS ajal palju. Just iglased olid suured meistrid. Milleks ehitada kallist terasest pargast, mis 99% võimalusega põhja lastakse? Niikaua, kuni veel on maailmas lubjakivi ja liiva, pole mõtet ju rauda hukata. Tegelikult oleks raudbetoonist laevad ka täna õigustatud. Siin Läänemerel saaks sellest materjalist rahulikult kuni 100 meetriseid aluseid teha. Ookean on teine asi, seal peab laev "madu" olema, lainepikkus on nii suur. Siin lombis ei ole see oluline. Lihtsalt rauast ehitades saab lihtsamalt(odavamalt, vaevalt!). Ei pea saalungeid ehitama ehk siis vormi.
Vasta
#11

Nüüd siis ka värske pilt Pärnu ujuvehitisest:

[Pilt: 12291640154416ab60d8383.jpg]

Algselt oli see kuulu järgi kasutusel kusagil Venemaa avarustes jõelaevanduse sadamana, pealisehituseks oli ühekordne puumaja. Seisis see alus hulk aega (1980-ndate lõpp???) Vana-Pärnu silla kõrval, kesklinna silla alt läbimahtumiseks pealisehitus lammutati, hiljem ehitati praegusel kohal kolmekorruseline.

Vana-Pärnus samal kohal seisab nüüd teine laev/ujuvkai, see on seal ka hulk aastaid juba olnud:

[Pilt: 5588317394416ab58e07ed.jpg]

Rohkem pilte siin.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne