[kolka28]

ehitan endale väikest moodi jäärajamasinat, millega võiks natuke julgemalt painutada. küsimus selles et sooviks väljalaskeks jätta ainult torud sest ruumiga pole eriti hiilata. samas võib see rumal idee olla sest tean et peab olema mingi tagasisurve ka. milline oleks siis kõige litsam ja samas võimsust mitte mahavõttev lahendus. mida jämedamad hääled seda parem.

[Jesper]

Kõige parem on tühi toru, mis on täpselt õige häälestuspikkusega. Nullist häälestuspikkuse välja arvutamine on väga keeruline ülesanne, aga kui originaaltorustik on alles, siis on optimaalne torustiku pikkus enamasti pikkus esimese "pütini" (kas katalüsaator, resonaator või summuti, olenevalt, mis esimesena tuleb). Piltlikult öeldes lõikad esimese püti eest toru läbi ja ongi õige pikkusega asi olemas.

Hääl on muidugi maitseasi.

Tagasisurve on natuke valesti kasutatav termin, see ei tähenda mitte seda, et torustiku kinni toppimisest võimsuselisa tuleks, vaid justnimelt õiget häälestuspikkust. Mida vabamalt gaasid torust välja voolata saavad, seda parem.

[kolka28]

kui see jutt nüüd õige on siis suured tänud.

[Jesper]

Ma ei ole isiklikult selle teooria testimiseni veel jõudnud

[13piisab]

Jesper, kas see "häälestuspikkus" on ikka toimiv asi? On kusagil hääd (ja elementaarse füüsika+TTÜ sidetehnika instituudis õpituga kooskõlas olevat) juttu sellest, kuidas saab toru pikkus pärast kollesid/pükse (kõigil pööretel?) moto rammu mõjutada?
puhta maamehe loogikaga lähenedes ei tohiks tavalise toru puhul ju vahet olla, kus ta lõpeb. Samas püttide puhul võib ju miski vahe olla, aga siis peaks ta ju rangelt pööretega seotud olema (a la et N*1000rpm puhul on hää, samas kui N*999rpm ning N*1001rpm puhul jälle halb)?

teet,
uudishimutseb teadmata tagamaadest midagi (kui asi on resonantsiga seotud, siis sellest sai miskitel loengutel kuuldud asju - ning see on lihtne vaid lihtsa kujuga ruumide puhul; seda tead aga juba isegi...)

[Jesper]

Mul on jutt selle kohta paberil, umbes aasta vanuses Popular Hotroddingus. Ega see ka teabmis häid teoreetilisi teadmisi ei anna, paar valemit on antud ja kõik.

Kuidagi nii see asi käib, et kui väljalaskeklapi avanemisel "pauk" helikiirusega minema hakkab, siis kena oleks, kui järgmise paugu ajaks oleks esimene just äsja resonaatorisse jõudnud. Muideks sirge toru puhul on küll vahet, kui pikk ta on, vaata kasvõi trombooni või muid puhkpille. Ma saan asjast nii aru, et summuti peab töötama vastupidiselt tromboonile - kui tromboonis muudetakse toru pikkuse muutmise kaudu heli sagedust, siis mootoris peaks toru (summuti) olema sobitatud heli sagedusega (mootori rpm).

Aston Martin Vanquishil, Ferrari 550-l ja 360-l on muutuva pikkusega (kaks võimalikku pikkust) väljalasketrakt, ideeks on kasutada madalatel pööretel üht ja kõrgetel teist pikkust. F1-s on selline väljalase jällegi keelatud, seega töötab hästi

Kui ma endal mootori tööle saan, siis proovin selle häälestamise ära. Praktikas peaks see umbes nii välja nägema, et selle "magusa" koha peal läheb toru oluliselt kuumemaks kui mujalt. Toru tehakse rasvakriidi või muu sarnase kraamiga kokku, paarutatakse mõnda aega selles pööretevahemikus ringi, mille jaoks väljalase hea peab olema, ning siis peaks see kuum koht kuidagi kriidi sulamise järgi näha jääma. Sealt kuuma koha keskelt siis saega pooleks ja resokas otsa.

Ma ei tea tõesti, kui efektiivne see meetod on, aga noh sellest vastusurve-teooriast tundub kõhutunde järgi õigem olevat

Täiendus: veidi praktikat kah - http://tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=8...1404#91404

[vjatka]

kui tegu turbomootoriga, siis mida lühem summuti seda parem

[ants11]

Aga küsimus siit suurele ringile, et Gaz veokal on summuti pütt üsna kabiini all. Aga kui nüüd tõsta seda püti natuke tahapoole(nii umbes meetri võrra), kas sellest midagi muutub või mitte?

[Jesper]

Suure tõenäosusega ei ole juura-aegse põllumajandustehnika puhul sellise peenhäälestusega keegi tegeleda viitsinud.

[ants11]

Jah ega vist ole küll, kuid küsimus on selles, kas see mootori tööle mingitki mõju avaldab või mitte?

[Jesper]

No see mõju on suure tõenäosusega juhuslik, peale selle tuleb arvestada et madalatel pööretel ei oma väljalaske häälestamine erilist efekti - lainepikkused on nii pikad, et resonaator peaks teooria järgi voolikuga autol järel lohisema. Kõrgeid pöördeid see mootor jällegi ei arenda. Mina oma hetketeadmiste baasil eriti ei muretseks, aga eks praktika näitab paremini.

[urks]

Gazi koha pealt võin öelda et sellel torupikendusel ei ole mõtet kohe kindlasti, esiteks nagu Jesper mainis on tegu madalatel pööretel töötava mootoriga (välja arvatud siis võidusõidu omad), teiseks, võta ära väljalaskekollektor, ja vaata missuguste väljalaskeaukude erinevustega istub kollektor kaane küljes, olen näinud ka 1-2 mm seda erinevust, enne eemalda need takistused ja muud valuvead seal kollektoris, kuna ikkagi on esmatähtis et gaasidel väljudes oleks minimaalne takistus.
aga no kui muidugi isu ja soovi on siis me elame vabal maal, nii et proovi järgi

[hassek]

selline küsimus ,et kas mõni mees on kodus kah torukollektori valmis teind või tehakse neid ainult tehastes vms.Ise endal oli mõte teha aga toru painutamine käiks vist üle jõu,või mis arvate, teadjad mehed saavad äkki kogemusi jagada..

[N2O]

Siin 1 vana oli teinud, toru tina täis valanud peale pikka katsetamist ja painutama hakanud. Välimus oli selline olnud, nagu tehasest tulnud, aga ega see ise tehtud asi ikka palju juurde ei anna ma arvan. Profi töö on ikka teine asi...

[Jesper]

NB! Väljalaskekollektor ei pea kaane portidega sobitatud olema. Täpsemini öeldes on sobitamine lausa kahjulik. Kui runner on pordist suurem, siis tekkiv serv toimib "anti-reverse" peeglina, mis ei lase rõhulainetel silindrisse tagasi minna. Perfektsionistid kasutavad isegi sellist süsteemi, kus pordi otsa on kollektori alla käiva vaheplaadi abil kinnitatud pordiga ühes mõõdus õhuke toru, umbes 5cm pikkune, ning selle toru peale käib siis kollektor ise. Ehk sisemise ja välimise toru vahele tekib rõngakujuline tupik.

Custom torukollektoreid ei painutata, vaid keevitatakse valmis painutatud juppidest kokku. Painutatakse ainult tööstuslikke. Kuna mõnikord on kuulda kahtlusi umbes stiilis "ei tea kas juppidest keevitatu ikka on nii hea ja õige", siis lisan väikse illustreeriva pildi:


Täiendus: siin ka väike video, mis illustreerib hästi, miks selle ilusa kollektori elu just meelakkumine pole.

[hassek]

Aga kui palju nt jäärajal annaks torukollektor juurde,kas oleks üldse mõtet teha??

[Jesper]

Mis auto/mootor sul on? Annab küll juurde, mõttekuse üle pead ise otsustama. Vabalthingava mootori tuunimine on nagu hoiupõrsasse raha kogumine - iga modifikatsioon annab paar-kolm hobujõudu, käid muudkui ümber mootori, viilid-puurid-modid, lõpuks oled mäel kui saad kokku paarkümmend hp juurde

Väljalaskekollektor ei ole enamike mootorite puhul eriti hea krooni/hp suhtega mod, kõigepealt tegele ikka põhiasjadega nagu töömaht, surveaste, nukkvõll ja plokikaas, seejärel alles külge kruvitavate lisaseadmetega.

[hassek]

Autoks on honda civic ja kaane , hoorata ja surveastmega töö käib, aga
nukkvõlile ei võta hammas peale,väga kallis!!
Aga eks näeb kas kollektorini või mitte!

[Jesper]

Nojah, aga kulutatud krooni ja lisandunud võimsuse suhte poolest on sobivale nukkvõllile vähe vastaseid. Sul võivad olla inglite poolt freesitud pordid, aga neist on vähe kasu kui klapid kinni on.

Hooratta muutmine lisavõimsust ei anna.