Imelik mootor (Puch'i otseläbipuhumisega kahekolviline)
#1

Vaatasin sellist netisaiti nagu on seda Autogallery, täpsemalt siis http://www.autogallery.org.ru/puch.htm

Puch mootorrataste juures jäi silma üks huvitav joonis mootorist.

[Pilt: Motor.jpg]

Räägib keegi äkki selle kohta midagi lähemalt.
Vasta
#2

Kahetaktiline otse-läbipuhumisega mootor. Vanemas A.Palu raamatus(Mootorrattajuhi õpik) sellistest lahendustest rohkem kirjutatud.

130km/h @ Jupiter1 - serious s**t
Vasta
#3

Ebaharilik näib sellepärast, et pildil paistab nagu oleks ühes silindris kaks kolbi sees.
Vasta
#4

speedsta Kirjutas:Ebaharilik näib sellepärast, et pildil paistab nagu oleks ühes silindris kaks kolbi sees.

Ja ongi. Ainult et ribistuse sees on üksteise lähedal siiski kaks hülssi nagu kaheraudsel jahipüssil Wink

Vrd - tavalises automootoris on otsakuti neli hülssi ja pole imelik (kuigi jah, seda me ei nimeta ka enam silindriks, vaid juba mootoriplokiks ning ribistuse asemel on veesärk...)

Huvitav oleks teada ainult kahte asja:

1) Kuidas on lahendatud kolbide ja kepsude omavaheline ühendus? Tavaline, ainult pööramist võimaldav kolvisõrm sinna ju ei sobi, sest kolbide vahekaugus on konstantne, kuid kepson silindri teljega paljudel hetkedel aga nurga alla, mistõttu kolb peab saama sõrmeümber veidi "loksuda"?

2) Kas selline konstruktsioon on/oli omane ainult Puch'i tehasele või on seda ka teised kasutanud?


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembri lõpuni avatud L.P 11-18
Vasta
#5

valdo Kirjutas:[quote=speedsta]
Huvitav oleks teada ainult kahte asja:

1) Kuidas on lahendatud kolbide ja kepsude omavaheline ühendus? Tavaline, ainult pööramist võimaldav kolvisõrm sinna ju ei sobi, sest kolbide vahekaugus on konstantne, kuid kepson silindri teljega paljudel hetkedel aga nurga alla, mistõttu kolb peab saama sõrmeümber veidi "loksuda"?

Joonist lähemalt uurides tundub, et mingil ajahetkel on kolvid teineteise suhtes lihtsalt erineval kõrgusel.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#6

korvimees Kirjutas:
valdo Kirjutas:Huvitav oleks teada ainult kahte asja:

1) Kuidas on lahendatud kolbide ja kepsude omavaheline ühendus? Tavaline, ainult pööramist võimaldav kolvisõrm sinna ju ei sobi, sest kolbide vahekaugus on konstantne, kuid kepson silindri teljega paljudel hetkedel aga nurga alla, mistõttu kolb peab saama sõrmeümber veidi "loksuda"?

Joonist lähemalt uurides tundub, et mingil ajahetkel on kolvid teineteise suhtes lihtsalt erineval kõrgusel.

Seda loomulikult, aga kuidas on lahendatud ikkagi kepsu ja kolvi vaheline ühendus?

OK, ÜSS korral on mõlemad kolvid ühel kõrgusel ning jooniselt selgub üheselt, et (tavaliste kolvisõrmühenduste korral) peab kolvisõrmede tsentrite vahe võrduma silindriavade tsentrite vahega. Kui aga väntvõll edasi liigub ning keps ei paikne enam silindriavadega paralleelselt, siis tavaline kolvisõrmeühendus ei laseks sellel kaheharulisel kepsul ju mitte kraadigi end silindri pikitelje suhtes viltu keerata? Kolvid ei saa ju liikuda silindritelje suhtes üksteisele lähemale, samas viltuolev haruline keps lausa nõuab, et silindritelje sihi suhtes oleksid nad üksteisele lähemal kui kaheharulise kolvi kepsusilmade vaheline kaugus...

Niisiis - tavaline kolvisõrmeühendus ei lubaks niisugust mootorit teha, täpsemalt tema osadel üksteise suhtes liikuda. Ehk seal peab olema kasutatud mingit muud konstruktsioonilahendust.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembri lõpuni avatud L.P 11-18
Vasta
#7

to Valdo:
Eesmise silindri puhul on Puch'i mootoril tegemist täiesti hariliku kolvisõrmega, tagumise oma on varustatud kulissiga, s.t kepsusilm on neljakandiline, milles liigub kuliss, kolvisõrm on aga täiesti tavalise konstruktsiooniga.


Mootori enda idee on selles, et saavutada ebasümmeetrilist gaasijaotust - pildilt on ka näha, et kord on eesmine kolb allpool, kord tagumine. Liikumise asümmeetrilisus saavutatakse harukujulise kepsu ja silindri(te) vertikaalteljest kõrval oleva väntvõlli pikitelje abil. Antud lahendus võimaldab oluliselt vähendada läbipuhumisest tekkivaid küttesegu kadusid, sest tagumine kolb avab ülevooluaknad enne kui avaneb väljalase (pikem ülevoolufaas), siis avab eesmine kolb väljalaskeaknad, toimub otsevool-läbipuhumine, tagumine kolb sulgeb ülevooluaknad, viimased heitgaasid lahkuvad silindrist, eesmine kolb sulgeb väljalaskeaknad.
Konstruktsioonil on ka mitmed puudused, millest ka Puch'i mootorid vabad pole. Esiteks, põlemiskamber ei ole kompaktne - sellest tulenev madalam surveaste ja pikkade süttimisteede tõttu silindripea kuumenemine ning detonatsiooni oht. Ülekuumenemise probleem on ka silindrihülsside ühisel seinal...

Spetsiaalselt Puch'i mootoritel samuti pidev ülekuumenemise probleem, eriti just tagumise silindri osas (õhuvool ei jahuta piisavalt) - enamus seismajäänud masinatel ongi tagumine kolb kokkujooksmise tõttu riknenud.
Vasta
#8

argo1974 Kirjutas:Eesmise silindri puhul on Puch'i mootoril tegemist täiesti hariliku kolvisõrmega, tagumise oma on varustatud kulissiga, s.t kepsusilm on neljakandiline, milles liigub kuliss, kolvisõrm on aga täiesti tavalise konstruktsiooniga.

Tänan, küsimus rahuldavalt vastatud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembri lõpuni avatud L.P 11-18
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne