võrri tuled
#1

Asi siis selline, et kui ma lülitan tule sisse, see põleb veits aga küünlal kaob säde ära. Ja see põleb siis niikaua kuni mootor lõpuni peatub. säde tuleb mul magneetost.
Äkki peavad mul tulede kondensaatorid ehk mähised olema. Aga keneraatoris on ju see juba olemas. Kas voolu saab võtta ka magneetost.

Ettetänades
Vasta
#2

mopihuviline Kirjutas:Asi siis selline, et kui ma lülitan tule sisse, see põleb veits aga küünlal kaob säde ära. Ja see põleb siis niikaua kuni mootor lõpuni peatub. säde tuleb mul magneetost.

Palun täpsusta sõiduki marki ja mudelit, et keegi saaks Sind üldse aidata. Maailmas on toodetud väga palju ning väga erinevate elektrisüsteemidega mopeede erinevate riikide poolt.

mopihuviline Kirjutas:Äkki peavad mul tulede kondensaatorid ehk mähised olema.

Palun loe põhikooli füüsikaõpiku elektriosa puudutavad tekstid uuesti läbi. Minu rumal pea teab senini, et kondensaator ja mähis peaksid olema ikka veidikene erinevad asjad, Sina aga samastad neid.

mopihuviline Kirjutas:Kas voolu saab võtta ka magneetost.

Palun tee mingist elementaarõpikust (nt Palu piiblist) selgeks magneeto- ja patareisüüte aluspõhimõtted. Magneeto on mõeldud süüteks, mitte teiste voolutarvitite (hõõglambid vms) käitamiseks.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Mul on Riga13 D8 mootoriga

Elektrit ma pole veel koolis õppinud. Füüsika on, aga seda osa pole veel võtnud.

Mis vahe siis mähisel ja kondensaatoril on. Vene keeles ongo kondensaator kondensator, aga midagi kusagil siin foorumis mainiti et mähis võib ka tules olla ja ma ka järeldan, et see one üks ja see sama kuna tuledes on ju kondensaatorid olemas, aga mul neid ei ole.

Aga ikkagi aitäh aitamast.
Vasta
#4

mopihuviline Kirjutas:Mis vahe siis mähisel ja kondensaatoril on.

Kondensaatori moodustavad on kaks üksteise lähedal asuvat plaati, millel omavahel galvaanilist ühendust ei ole.  Mähise (induktiivsuse) moodustab suvaline (rulli)mässtitud traat, mis induktiivsuse suurendamiseks on tavaliselt keritud magnetiliseset materjalist (tihti terasest) südamikule.

Kondensaatori ja induktiisvsuse idee on selles, et vahelduvvoolu ning alalisvoolu läbilaskmise omadused on neil väga erinevad. Kondensaator alalisvoolu läbi ei lase, vahelduvvoolu aga küll. Ning mida suurem on vahelduvvoolu sagedus, seda vähem (reaktiiv)takistust ta vahelduvvoolule ostutab ehk seda väiksema takistusega vahelduvvool teda läbib.

Induktiivsusega (pooliga e mähisega) on lood aga just risti vastupidised. Alalisvool läheb sealt täie mühinaga ehk ilma takistuist avaldamata läbi, st jääb ainult traadi enda takistus. Ehk siis alalisvoolu korral ei mängi takistuse juures rolli, kas traat on sirge võion ta "krussis".

Vaheldusvoolu korral rakendab "krussis" traat aga täiendavat (reaktiiv)takistust. Põhjuseks asjaolu, et muutuva voolu poolt tekitatud magnetväli hakkab "krussis" traadi puhul iseennast "takistama". Elektrotehnikud nimetavad seda nähtust elektromotoorjõuks.

Seetõttu - mida kiiremini vahelduvool "ringi kargleb" ehk mida suurem voolu sagedus, seda rohkem "krussis" traat (induktiivsus  ehk pool) vahelduvvoolule takistust osutab. Terassüdamikuga pooli korral on mõnekümne Hz juures induktiivtakistus juba VÄGA PALJU suurem kui traadi passiivtakistus (st takistus avalisvoolu jaoks).

RTFM ehk need põhitõed on igas elektrotehnikaõpikus sees.

mopihuviline Kirjutas:... mähis võib ka tules olla ja ma ka järeldan, et see one üks ja see sama kuna tuledes on ju kondensaatorid olemas, aga mul neid ei ole.

Arvatavasti püüad Sa rääkida tule drosselpoolist, mille idee seisneb järgnevas.

Ilma regulaatorita elementaarsel vahelduvvoolugeneraatoril (püsimagnet lihtsalt miski pooli ligidalt ringiratast läbi vuhisemas või vastupidi) on lihtsalt selline paha ja ebameeldiv  omadus, et lisaks sagedusele kõigub mootori pöörete muutudes hirmsamat moodi ka väljundpinge. Ehk kui sinna taha ühendada tavaline hõõglamp, siis väikestel pööretel helendab see vaevu-vaevu nagu jaaniussikene, vähegi suurema vungi korral aga põleb lihtsalt heleda sähvatusega läbi.

Et seda efekti vähendada, ühendatakse pirniga järjestikku drosselpool ehk induktiivsus. Ehk kui pööred (ja sellega seoses ka voolu sagedus) on väikesed ja elementaar-generaatori väljundpinge sellega seoses kahh, siis enamik pinget langeb pirni peale, kuna drosselpool väikese sageduse korral eriti voolule mingit takistust ei avalda.  Pöörete ja sellega seoses aga ka voolusageduse suurenemisel avaldab drosselpool  järjest suuremat takistust, mistõttu järjest rohkem pingelangu jääb pooli kanda, mitte aga pirni peale. Kuna sagedusega koos tõusis ülespoole ka pinge, siis "võtabki" selline skeem pirni "eest" osa "liigset" pinget ära, lastes pirnikesel üsna rahulikult "stabiilselt elu elada".

Tulemuseks on küllaltki lihtne lahendus, kuidas pirnile langev pinge ei sõltu drastiliselt mootori pööretest ehk siis pirn näitab miskimoodi rahuldavalt valgust nii väikeste kui ka keskmiste ja suurte pöörete korral.

Kui Sa eelnevast jutust midagigi aru said, siis vast taipasid, et kondensaator on sellises rollis täiesti mõttetu, kuna tema (reaktiiv)takistus hoopistükkis väheneb sageduse suurenedes, meil on aga vaja just risti vastupidist...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

See on sul tüüpiline viga et mootor ei suuda tulesid toita.Ega eriti midagi tega annagi kui uus magneeto ja/või süütemäng.Seda vaata ka ,et lühiseid poleks ega pirnid liiga tugevad.
Vasta
#6

Sõbral oli ka sama jama, ka Rigal(tüüpi ei tea), ja ei saanudki tulesid tööle, kaks nädalat uurisime-puurisime, aga ei midagi. Lõpuks kasutasime tavalist Philips taskulampi teibituna esitule külge Big Grin
Vasta
#7

http://www.zone.ee/mootorattad/m%FC%FCa.htp
Vasta
#8

master753 Kirjutas:http://www.zone.ee/mootorattad/m%FC%FCa.htp

Palun kontrolli enne lingi sisestamist foorumisse ta toimimist. Kui Sa linki ei ole 2 päeva jooksul ära parandanud, läheb mittetoimiv link kustutamisele.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Ilmselt on viga sellles, et kodanik Mopihuviline ühendab süüte-ja tulejuhtmed kokku. Tegelikkuses peaks olema süütemängu mägisel kaks kihti, kus üks on mõeldud küünla toitmiseks ja teine tulede jaoks.
Vasta
#10

Muide, see masin ei ole Riga 13, vaid hoopis Riga 7. Sellel on küll uuema riga rattad all(laiema kummiga, väiksemad). Ja ees peaks küll too tule kate pärit olema Riga 13-lt, kindel küll väga ei ole....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne