[Shander]

Küsiks nõu targemate käest, et mis juhtub mootoriga mis on harjunud tarbima 76 ja kui mul seda enam kusagilt võtta pole mismoodi siis oma almaga sõita saan, äkki keegi toob kusagilt 76 ja müüb või oskab keegi midagi soovitada mis teha et 95 kõlbaks sisse panna. Üks soovitas kahetaktilise õli sisse panna, aga ise arvan, et see mitte ei aita. ´Mudu ennist sõitis 76 ja selle puudumisel 80 ga aga nüüd läks esimene lonks 95, mis võib juhtuda?




Leidsin kütuselisandi mis justkui oleks mõeldud selleks otstarbeks lisand , mis arvate kas sellest oleks abi, või oskab keegi äkki veel paremat lisandit soovitada?

[Raimond]

Omal ajal almaga sõites vahetasin igal aastal klappe, kuna põlesid 76ga ära ja 72te oli väga harva saada.
Siinsamas foorumis olen seda kurtnud ning olen saanud vastuse et kasuta sedasama sinu poolt näidatud lisandit ja probleemiks pole põhjust. Kahjuks ajapuudusel pole mootorit veel käima lasknud, nii et kogemusi jagada pole.

[omega]

Aga äkki kannatab 95-te segada diiselküttega. Ja segada näiteks selliselt, et 2/3 sellest segust oleks bensiin ja 1/3 diisel.
Ma ei tea...proovige ...

[Raimond]

Aga äkki kannatab 95-te segada diiselküttega. Ja segada näiteks selliselt, et 2/3 sellest segust oleks bensiin ja 1/3 diisel.
Ma ei tea...proovige ...

Probleemi olemus seisneb selles, et kõrgema oktaaniarvuga bensiin vajab "normaalseks" põlemiseks kõrgemat surveastet, madalama oktaaniarvuga bensiin jälle madalamat surveastet ja tehase andmetel vajas M400 ja M401 bensiini A66.
Minu kogemuse põhjal ei põle 76 kasutamise korral kogu kütus silindris ära, vaatamata suht varajasele süütenurgale ning osa leeke väljub kollektorisse, mis ajapikku põletab ära klapi tööpinnad, mistõttu ongi vaja klappe vahetada.
Vastavalt varasematele soovitajatele, elimineerib lisand kõik mainitud probleemid.
Diiselkütus aga vajab bensiinist oluliselt kõrgemat surveastet, mis süvendab nimetatud probleemi veelgi.

[Väravamehaanik]

Armsad sõbrad!

Palun registreeruge keemiaõpetaja juurde konsultatsioonile!!!

Kordan siin veel kord üle, et oktaanarv näitab kütuse detonatsioonikindlust, ehk mida suurem number, seda kvaliteetsem on kütus ja seda vähem tekib mootoris detonatsiooni.
Mina tangin oma vanatehnikasse ainult 98 oktaanarvulist kütust ja imestan kuidas kõrval luksusautode omanikel pole selleks paari lisasenti ja tangivad 95 bensiini. 98 bensiiniga sõites väheneb ka kütusekulu ja kogusummas on rahaline kulu sama, mootor töötab korralikumalt ja säilib puhtana. Kiirendus on märksa etem.
Igapäeva autos sõidan gaasiga. Gaasil küll ei saa oktaanarvu mõõta sarnaselt bensiiniga, kui saaks, siis oleks gaasi oktaanarv üle 100, seega veelgi detonatsioonikindlam.

Kõikidel autodel on määratud, millisest oktaanarvust madalamat kütust ei tohi kasutada. Kui M400 raamatus on öeldud, et sõidab bensiiniga A-66, siis tähendab see seda, et sellest madalamaga ei tohi sõita, küll aga säilib mootor ja loodus puhtamana, kui sõita kütusega 98.

[jurkman]

Piibur viskab ka segast veidi, samuti nagu, et kellelgi põlesid klapid ära, kui kasutas 72 asemel 76. Ei põle need klapid ära ka siis, kui 72 asemel 98-t kasutada.

Selles on Piiburil õigus, et praegused bensiinid , eriti 98, on kvaliteetsemad, kui toonased 66, 72, 76 jne. Seega ei tee nende kasutamine vanades masinates halba. Kavliteet on sellevõrra tõusnud, et põlemine parem.

Samas, kui 95 on saadaval, on mõttetu panna vanatehnikasse 98-t. Kõrgema oktaanarvuga bensiini põlemiskiirus on madalam, lisaks on ka kütteväärtus väiksem, seega on lollus arvata, et mootor töötab paremini, puhtamalt, kiirendus paraneb ja kütust kulub vähem. Tegelikult on kõik vastupidi.
Madalama oktaaniarvuka kütus on ikka "käredam", aga ajab mootori "lõhkuma".
98 ainuke kasu 95 ees on selles, et ta on kvaliteetsem, sest seda kasutavad uuemate kapriissemate autude omanikud ning kütusemüüjad ei julge teda niipalju solkida.
Jutt "panin 98 sisse, kus oli alles minek!", kuulub ikkagi teibituunijate ulmemüütide valdkonda, selliste meeste jaoks oli kunagi mingi Nitro2000 müügil.

Ise kasutan vanades masinates veel Lätis müügil olevat 92-te.

[valdo]

Jutt "panin 98 sisse, kus oli alles minek!", kuulub ikkagi teibituunijate ulmemüütide valdkonda, selliste meeste jaoks oli kunagi mingi Nitro2000 müügil.

Kui tegu on kaasaegsete mootoritega, mis on mõeldud 95se bensiiniga sõitmiseks, siis need liiguvad küll 98ga paremini. St dünaamilised omadused on veidi paremad ning kütust kulub ka sama sõidustiili korral veidi vähem.

Olen oma Lada 111 korral (v.l. 2000) seda ise korduvalt tunnetanud.

[sqirrel]

Kunagi rääkis raadios üks TTK õppejõud samal teemal, meelde jäi sealt õpetlik lause: eks vana hobune tahab ka kaeru.

[jurkman]

Jutt "panin 98 sisse, kus oli alles minek!", kuulub ikkagi teibituunijate ulmemüütide valdkonda, selliste meeste jaoks oli kunagi mingi Nitro2000 müügil.

Kui tegu on kaasaegsete mootoritega, mis on mõeldud 95se bensiiniga sõitmiseks, siis need liiguvad küll 98ga paremini. St dünaamilised omadused on veidi paremad ning kütust kulub ka sama sõidustiili korral veidi vähem.

Olen oma Lada 111 korral (v.l. 2000) seda ise korduvalt tunnetanud.

Huvitav, kuidas seda seletada? Teoreetiliselt ei tohiks nii olla. Kas aju kuidagi reguleerib segu?

Mina mitte eriti kaasaegseta mootoritega (nii karpa kui pritsega) 91 ja 95 vahet küll mitte kuidagi ei tunnetanud, kuigi sai palju ekperimenteeritud. Pigem oli vahe tunnetatav teatud tanklate kasutamisel, seega põhjuseks kohalike kütusemüüjate alkeemia.

[pppp]

Huvitav, kuidas seda seletada? Teoreetiliselt ei tohiks nii olla. Kas aju kuidagi reguleerib segu?

Pakuks, et ECU keerab süüte tiba varasemaks.

[Väravamehaanik]

Eks igaüks õpib ikka omadest kogemustest. Mina valan 98 bensiini kõikidesse uunikutesse, alustades GAZ 69-st, valades paagid vahepeal täis kõikidel Volgadel, Tšaikadel, tsiklitel ja lõpetades ZIL 157-ga. Viimasega on sõna otseses mõttes läbitud kogu õppeprotsess, jamades alguses 76-ga, seejärel natuke vähem jamades 95-ga ja kõik kütusega seotud jamad (ülekuumenemine, kummivoolikute tursumine) on lõppenud 98 oktaanarvulise kütusega. ZIL 157 on varustatud teadupoolest püstklappidega elementaarse mootoriga, nagu M400 ja Pobeda.

98 bensiin peaks ikka olema kõrgema põlemiskiirusega ja madala kütteväärtusega. See on just hea, sest iga mootori eesmärk on süüdata kütus õigel hetkel maksimaalse kiirusega ja selle toimingu juures võimalikult vähe kütta(toota soojust). Seega ei saa soovitada süüte reguleerimist varasemaks või hilisemaks vaid ainult täpsemaks. Selleks on jagaja all skaala ehk oktaankorrektor.

Kõrgema oktaanarvuga kütusest tulenev parem kiirendus, madalam töötemperatuur ja väiksem kulu on mootorispordis juba ammu ära proovitud. Kummalisel kombel ei tule võidusõitjatel pähe oma liikuritesse mingit solki valada. Küll aga on uunikumeestel kogu aeg vaja taga ajada vanu aegu ja madala oktaanarvuga odavaid kütuseid. Paraku on kõrgema oktaanarvuga kütus kallim ja seepärast vaesed Mosse omanikud ostavad madalama oktaanarvuga kütust. Mujal maailmas ei tule ka vanatehnikahuvilisel pähe oma Bugattisse mingit odavat madalaoktaanarvulist kütust valada. 17.juulil peaksid järjekordsed Saksa mustpeadest vanatehnikud oma Horchidega siia maile sattuma. Jälgigem siis hoolikalt, mida nad meie tanklates tangivad.

Seega mina soovitan täiesti julgelt valada ka M 400 bensiinipaaki 98 oktaanarvuga kütust ja nautida vaikset ja kiiret Mosse sõitu. Ega muidu vahet ei tunne kui ise ära ei proovi. Kui keemiaõpetajaga konsulteerimine on õpetaja isiku tõttu vastumeelne, siis võiks teha ise katse: sõita paak 76-ga lõpuni tühjaks, enne kütuse lõppemist käia ülevaatuspunkti stendis, seejärel tankida 98-t, reguleerida süüde täpseks, seejärel suunduda taas ülevaatuspunkti. Lõpuks võrrelda kahte väljatrükki.

[Shander]

Mai saa nüüd ikka aru, ühed soovitavad 98 panna ja teised seda lisandit kasutada, milleks see lisand siis mõeldud on kui kõrgema oktaan arvuga töötavad kõik mootorid ilusasti ?:S

[Jesper]

Oeh, te ajate kõik maailma asjad segamini nagu kört-pärtli särgi ja kapsad.

Oktaanarv või -reiting ei näita kütuse puhul mitte midagi muud kui detonatsioonikindlust. Ei kvaliteeti, ei temas sisalduvat energiat, ega midagi muud sarnast. Näiteks metanooli oktaanarv on kuskil 150 tuuris, mis on väga kõrge surveastme ja/või ülelaadimise puhul iseenesest päris äge, aga energiasisaldus (tobe sõna, aga ma ei oska paremat hetkel pakkuda, inglise keeles energy content) on pool bensiini omast. Aga asi, mis auto kiiremini liikuma paneb, on justnimelt kütuse suurem energiasisaldus, mitte oktaanarv. Need kaks asja on omavahel seotud ainult nii palju, et kõrgema oktaanarvuga kütuste tootmise tehnoloogia on tihti arenenum ning energiasisaldus selle tõttu kõrgem. Pole mingit põhimõttelist takistust, miks kõrge oktaanarvuga kütus ei võiks väga madala energiasisaldusega olla.

Ma arvan et Piibur tangib lihtsalt kvaliteetse tankla kvaliteetset kütust, sellest ka positiivne järeldus. Mina isiklikult tangin küll 95-te, aga alati Statoil Ultimat, selle tulemuseks on võrreldes näiteks Neste pakutava rüüpega imeilusad küünlad ning täiesti tuntav võimsuse kasv - olen täiesti kindel, et Eestis leidub selline putka, milles müüakse kehvemat 98-t kui see konkreetne 95. Samuti olen kindel, et kui ma valaks paaki metanooli, siis teeks mu auto selle peale ainult köhh khm ja soovitaks mul oma teekonda jalgsi jätkata

Veidi lugemist kah.

[jurkman]

98 bensiin peaks ikka olema kõrgema põlemiskiirusega ja madala kütteväärtusega. See on just hea, sest iga mootori eesmärk on süüdata kütus õigel hetkel maksimaalse kiirusega ja selle toimingu juures võimalikult vähe kütta(toota soojust).

See on nüüd küll päris naljakas, detonatsioonikindlus tähendab tegelikult ikkagi aeglasemat põlemiskiirust. Detonatsioon ongi väga suur põlemiskiirus.

Kütteväärtus näitab ikka seda, kui palju energiat saadakse kütuseühiku põletamisel, soojus ongi ju energia, mida rohkem seda tuleb, seda rohkem on ka energiat. Palju küttest läheb kliimasoojenemisele, see sõltub mootori kasutegurist.

Kas siin mõnda keemikut ei ole, kes seletaks asja ära?

[Tarke]

Nagu eelnevalt küsiti, milleks see plii asendaja? Kunagistest teemadest lugesin kommentaare kus väideti et plii on määriva omadusega? Kas seda on vaja lisada või ei?

[lamjak]

Pole küll keemik, vaid geograaf, aga annan endast parima.

Oktaanarv tähendab bensiini detonatsioonikindlust. Mida kõrgem oktaanarv, seda vähem detonatsiooni, puhtam põlemine ja nii edasi.
Kütteväärtus tähendab seda, kui palju eraldub kütuse põlemisel soojust.
Sisepõlemismootor saab mehaanilise energia kütuse plahvatamisel tekkivast ruumala kasvust. Võrdluseks: aurumasin saab energia soojuspaisumisel tekkivast ruumala kasvust. Seega mida väiksem on kütteväärtus, seda jahedamalt töötab mootor. Siinjuures tuleb arvestada seda, et liiga madalal temperatuuril keemilised protsessid aeglustuvad (Van´t Hoffi reegli järgi iga kolme kraadi kohta kümme korda), mistõttu liiga madalal temperatuuril mootor seiskub.
Pliilisand ehk tetraetüülplii on vahend tõstmaks kütuse oktaanarvu. Milleks seda vaja on? Sellepärast et mootorit võib käitada kõrgemaoktaanilise kütusega, aga ei tohiks kasutada madalama oktaanarvuga bensiini. Auto niiöelda nimioktaanarv on miinimum, millega auto peaks probleemivabalt töötama.
Näide elust: paarkümmend aastat tagasi ehitati mitmed Moskvitš 2140-d (mis originaalis sõid Ai-93 nimelist vedelikku) ümber tarbima A-76-t. Eesmärk oli loogiline, 76 oli odavam ja seda tarvitasid liinibussid ja veoautod. Mis omakorda tähendas veelgi odavamat hinda. Selliseid modifitseeritud autosid on siiani liikvel (vähemalt paar aastat tagasi oli) ja nad kõik sõitsid väga edukalt 95E nimelise jõuvedelikuga.
Senise jutu mõte on selles, et kõrgemaoktaanilist kütust võib tarvitada küll. Siiski ei ole odavama kütuse kasutamine alati halvem. Näiteks siinkohal küll diiselauto, nimelt üks kaheliitrise mootoriga MB 123. Kõnealusele masinale valati sisse kvaliteetset kütust ja õli, mille tagajärjel pääsesid igasugused varasemast ajast sadestunud nähtused liikuma ja lõpetasid selle mootori maise teekonna. Korralikult puhastatud uunikmasinal ei tohiks sellist probleemi muidugi esineda.

[Väravamehaanik]

Ilmselt me selgitame vastastikku samu asju aga lihtsalt erinevate väljenditega. Kui naasta algse küsimuse juurde, et mis võib Moskvich 400 mootoriga juhtuda, kui sinna valada kõrgema oktaanarvuga kütust kui seni harjutud valama, siis mina julgen omadest kogemustest väita, et õige süüte, tihedate klappide ja õigesti reguleeritud karburaatori korral ei juhtu mitte midagi halba.

[lamjak]

Privaatsõnumiga tuli küsimus pliilisandi kohta, millest räägiks järgmist:
Vanasti oli ainus võimalik meetod oktaanarvu tõstmiseks tetraetüülplii lisamine. Sestap ehitati mootorid sellisena, et pliilisand neile paha ei teeks. Hiljem leiti vähem mürgisemad meetodid ja pliist loobuti. Vastavalt muutusid ka mootorid.
Kõnealune lisand, antud juhul pliiasendaja (vähem mürgine), on vajalik juhul, kui mootor on projekteeritud töötama pliibensiiniga. Oktaanarv ei mängi rolli (madalamat ei tohi muidugi kasutada), oluline on see, kas kütuses on pliid või mitte. Sellest tulenevad ka klappide põlemised ja muud hädad.

Kordaks üle põhitõed:

Madalama oktaanarvuga kütust ei tohi kasutada.
Kõrgema oktaanarvuga kütust võib kasutada.
Pliilisandit kasutada siis ja ainult siis, kui on kindlalt teada, et mootor vajab pliibensiini.

[nymmik]

Ilmselt me selgitame vastastikku samu asju aga lihtsalt erinevate väljenditega. Kui naasta algse küsimuse juurde, et mis võib Moskvich 400 mootoriga juhtuda, kui sinna valada kõrgema oktaanarvuga kütust kui seni harjutud valama, siis mina julgen omadest kogemustest väita, et õige süüte, tihedate klappide ja õigesti reguleeritud karburaatori korral ei juhtu mitte midagi halba.

minu poolsed kogemused.
katsealune on Zaz965A Memz966 mootoriga originaalis AI76
3 aastat on sõidetud 95E bensiiniga (läbisõit ~10000km) ja ilma plii asendajata. samuti on mootoris kasutusel tänapäevane mineraalõli 10W40.

Klappidega pole juhtunud midagi.
Mootor käivitub hästi, ei detoneeri.
Jahutab hästi.

Ühesõnaga probleeme ei ole

[Shander]

Tänan kõiki abi eest!
Jõudsin nüüd seega järeldusele, et võib rahulikult 95 ga sõitma hakata almaga ilma mingite plii lisanditeta.