[khan]

Küsiksin ka lisaks:
- Kui palju selle autoga üha laadimisega sõita saab?
- Ning kui kaua laadimine aega võtab ja kas on lisatingimusi laadimiskoha vooluvõrgule (tööstusvool, suurendatud amperaaž vms)?

vaata üle postimehe artikkel, sealt saad 1,5le küsimusele vastuse.

[13piisab]

kas on lisatingimusi laadimiskoha vooluvõrgule (tööstusvool, suurendatud amperaaž vms)?

...no ja selle puuduva 0.5 küsimust saab ise välja mõelda - 18kW moto vuristab ca tunni (70..80km). Eeldame, et kogu aja vurab max võimsusel - energiat peab "purgis" olema vähemalt 18kWh. Ütleme, et kasutegur on 90% => 20kWh. Lisaseadmete 200W jätame välja, kuna see on mitme suurusjärgu võrra väiksem.
20kWh, laadimisaeg = 8-9 tundi
20kWh/8h=2.5kW laadija kasulikku võimsust. Ütleme, et kasutegur on 80% => laadija võimsus ca 3.2kW. Ühe faasi efektiivne pinge 220V => ca 14A voolu. Ühe faasi puhul suht piiripeal, aga saab tavatingimustes hakkama küll.

teine loogika oleks lähtuda mainitud 10-15-kroonisest elektriarvelisast laadimise kohta:
Eesti Energia küsib 70 s/kWh eest öise elektri puhul - niiet 10..15eek eest saab 15..20kWh. Klapib meie eelneva 20kWh-oletusega - niiet ehk olime ikka ülalpool õigel teel

teet,
armastab energia jäävuse seadust ning sellega seoses tiba mõtteid mõlgutada. Mõnikord liiguvad mõtted lausa õieti

[Meelis]

>Kui palju selle autoga üha laadimisega sõita saab?

ökonoomselt sõites 100 km, tavaliselt 80km, kiiresti pikka maad sõita pole proovinud

>Ning kui kaua laadimine aega võtab ja kas on lisatingimusi laadimiskoha vooluvõrgule (tööstusvool, suurendatud amperaaž vms)?

laadimine võtab aega kuni 9 tundi, sõltuvalt sellest kui tühjaks akud on sõidetud.
Laadimine toimub 230V-ga (ka 220V sobib), kaitse peaks olema 16A, ehk siis tänapäevane tavaline elektrisüsteem, vanematel majadel on sageli 10A kaitsmed ja vastavalt peenemad juhtmed, need paraku ei sobi.
Tähele olen pannud, et 1,5mm2 ristlõikega pikendusjuhe mis lubab ka 16A, kipub soojaks minema, nii et kasutan 2,5mm2 ristlõikega juhet.
Akusid saaks ladida ka kiiremini, kui kasutada 3-faasilist laadiajat, mugavuse tõttu valisin ühefaasilise

[vootele]

Kas kilometraazhi saaks ka suurendada, võttes järelhaagisel kaasa näiteks tavalise 220v elektrigeneraatori?

[Meelis]

>Kas kilometraazhi saaks ka suurendada, võttes järelhaagisel kaasa näiteks tavalise 220v elektrigeneraatori?

kilometraaži saaks suurendada kõige lihtsamalt, valides mingi tänapäevasema aerodünaamilise kere, mõne väikekaubiku (Citroen Berlingo vms). Arvan, et mingi 30% saaks läbisõitu kindlasti juurde.
Järgmine, oluliselt kallim lahendus oleks valida paremad akud. Liitium-ioon akudega ei ole ka 500km läbisõit ühe laadimisega eriline probleem. Paraku maksavad akud sama palju, kui keskmine väikeauto.
Generaatori lisamine teeks autost hübriidi (kahjuks jäi mul ARK-is küsimata, millena nad käsitlevad autot, millel nö hübriidiosa autost saab haagisega maha jätta). Sellega on selline probleem, et akude tavaline laadimisvool on 22A, tarbitav vool maanteesõidul 100-120A (seda siis 120V lahenduse puhul). Seega suurendaks generaator maanteesõidul läbisõitu mingi 30% (akud saaksid töötada ka väheke kergemas reziimis) Kui teha usinalt kohvipeatusi või siis linnatsüklis, muutub olukord oluliselt paremaks ja põhimõtteliselt läbisõit piiramatuks. Suurema võimsusega generaatori puhul tuleb ehitada keerukam jaotusseade, mis siis tagaks akude laadimise optimaalsel režiimil ja ülejääva energia annaks mootorile (nii ehitas Roman Bertelov Eestis ET-800 Elektra http://www.epl.ee/?artikkel=52050).
Üldjuhul ei soovitata selliseid keerukaid hübriide ehitada, samas võib ju alati generaatori järelkärul kaasa võtta ja kaob hirm lootusetult teepeale jääda

[PlyVal64]

Meelis, palju Sul praegused klassikalised akud maksma läksid? On's neidki ju päris palju, lisaks nende kaal, mida Sa pead kaasa vedama ja sellele ka energiat kulutama.
Kui Sina autot ehitasid, ei olnud veel moodsaid akusid vist niimoodi vabalt saadaval. Nüüd on, käisin just ühte sellist asja testimas. Mahu/kaalu kohta on tõesti megamahutavus, mis võimaldab ka võimast mootorit. Liitium-mangaan akud, ülikerged, suure mahutavusega ja külma ei karda. Hind... on muidugi esmapilgul kõva, kuid nende "tasuvuse" saab ju imelihtsalt välja arvutada? Palju maksaksid liitiumakud, kindlasti oled Sa selle täpselt välja uurinud? Kas sama palju ehk siis 120V saamiseks u.140K?
560 kg ise vajab juba ise kolmandiku kaasasolevast energiast. Lisaks siis pikenev sõiduaeg laadimisega ning ka hooaja oluline pikenemine.
37 V, 58 Ah, 2137 Wh, 19 kg, hind võib olla u.60K ja ka Torqeedo originaalkodukas.

[13piisab]

37 V, 58 Ah, 2137 Wh, 19 kg, hind võib olla u.60K

2.137kWh/tk - aga vaja ca 20kWh => 600 keek? Ka voolust pole juttu - 100..120A on juba paras keevitusvool

edit: ja massi kaasastassimine ei taha energiat (ainult suurenenud veermiku-hõõrdejõudude võrra, aga see on köömes) - energiat tahab mass kiirendades (ning aeglustades tahab energia pidurisoojuseks saada).

[Meelis]

>Meelis, palju Sul praegused klassikalised akud maksma läksid? On's neidki ju päris palju, lisaks nende kaal, mida Sa pead kaasa vedama ja sellele ka energiat kulutama.

Kuna eelarve oli üsna piiratud, valisin süvatsükli happeakud, mille mahutavus on suurem, kui teistel pliiakudel (geel, AGM). Need on oluliselt kallimad kui tavalised starterakud, aga võimaldavad tühjenemistsükleid oluliselt rohkem (750 - 900 tsüklit). Kogu komplekti maksumus oli umbes 35 000.- . On olemas ka veel paremaid pliiakusid, mis kannatavad kuni 1500 tsüklit ja on suurema energiatihedusega ja kallimad, neid kasutatakse tõstukitel (minu akud on pärit golfikärudelt
Teine oluline omadus on maksimaalne vool, ehk siis saavutatav võimsus, mis minu lahenduse puhul on 280A (33 kW).
Kolmandaks pliiaku eeliseks on mäluefekti täielik puudumine, st ma saan auto suvalisel hetkel vooluvõrku ühendada ja võimalikult tihti laadida (ehk siis erinevalt inimestest on pliiakudel kasulik kogu aeg täis olla)
Ei ole viimasel ajal teiste akude hinda vaadanud aga siis kui ma projektiga alustasin olid need minu jaoks ulmeliselt kallid, ning ei talunud suurt voolu, st ma oleks pidanud kasutama 300 - 600V süsteemi, kus on väiksemad voolud. (oleks pidanud kasutama mingit muud lahendust ja elektriohutusega oleks ka pidanud rohkem vaeva nägema)
Pliiakuda taaskasutamine on ka ülimalt lihtne (99-100% taaskasutatavad), ehk siis jäätmeid praktiliselt ei teki.
Selle projekti eesmärgiks ei olnud ka maksimaalne suutlikus, vaid saada kokku enamus elektriauto positiivseid omadusi. Kuigi ei saa salata, et hea meelega teeks ka ühe tippelektriauto, nii et kui kellelgi mõnikümmend milli üle on, olen nõus projektis osalema

Liitium-mangaan akud
>37 V, 58 Ah, 2137 Wh, 19 kg, hind võib olla u.60K

minu akud:
120V, 225 Ah, 27000Wh, 560kg, 35K
mulle oleks vaja neid 10 tk ehk siis
370V, 58 Ah, 21370Wh, 190kg, 600K (huh..)

... tundub et need Liitium-mangaan akud peavad veel arenema, eriti hinna poolest...

>Palju maksaksid liitiumakud, kindlasti oled Sa selle täpselt välja uurinud?

Li-ioon oli jah mingi 160-180K, neid on jube raske saada. Muidugi läbisõit oleks suurem... võibolla siis järgmise projekti juures...

[Raudpats]

kunagi umbes 12 aastat tagasi oli ühel mu sõbral plaan panna Bulgaaria akutõstuki mootor ja akud koos muu kolaga Mossele peale.Ta isa oli mingis laos tööl ja sealt oleks vajalikud jupid saanud.Nõukogude võimu lõpp lõpetas ka selle projekti, kuna ladu erastati.Lihtsalt huvi pärast küsin targematelt, et kas sellise projektiga oleks mõtet tegeleda praegu , kuna algmaterjal on olemas. Akud kestavad umbes 6-7 tundi.Ei kujuta ette ,kas tõstuki peal saavad akud sama palju "vatti" ,kui auto peal.Käigukast tuleks muidugi ka installeerida.

[Meelis]

>kunagi umbes 12 aastat tagasi oli ühel mu sõbral plaan panna Bulgaaria akutõstuki mootor ja akud koos muu kolaga Mossele peale.Lihtsalt huvi pärast küsin targematelt, et kas sellise projektiga oleks mõtet tegeleda praegu , kuna algmaterjal on olemas.

elektriautoga on alati mõtet tegeleda
Kui nüüd tõsisemalt asja vaadata, siis oleks vaja teada milliste parameetritega komponentidega tegemist on. Bulgaarias tegi tõstukitele mootoreid ja teeb ka praegu Kostov, olen nendega üsna palju suhelnud. Nende mootorid elektriautode ehitajate hulgas praegugi hinnas, nimelt on need tehniliselt üsna täiuslikud.
Küll aga ei ole kindel millise võimsusega antud mootor on ja kas sellest piisab. Sama lugu on ka akudega. Kontrollereid saab alalisvoolu mootoritele suhteliselt odavalt tellida (näiteks Curtis).
Kõigepealt peaks siis jah vaatama need võimsused, pinged, akude mahutavuse ja muu sellise üle...

Jõudu!

[vootele]

Mul on juba idee teha AZLK 2141 konversioon elektrikaks, kasutades nelja rattasisest elektrimootorit (või siis kahte, oleneb rahast) näiteks siit: http://www.pmlflightlink.com/motors/wheelmotors.html ja sama firma kontrollerit...sel juhul saaks kapotialuse ja pagasiruumi põhjaaluse täita akudega. Akud tuleks varustada ka korraliku termoisoleeritud kestaga, milles on talve puhuks ka küte. Üks huvitav lahendus oleks veel loobuda täielikult mehhaanilistest piduritest ja kasutada mootoreid pidurdamiseks.

[Luther]

Küsimus Meelisele?
Kas oled uurinud sellist lahendust, nagu on kasutatud trammil nr 99? Nimelt on antud trammil selline elektrimootor, mis vabajooksul, mäest alla sõites või pidurdamisel genereerib vooluvõrku elektrienergiat. Kui kasutada saadavat energiat uuesti elektriauto akude laadimiseks, oleks kasu jällegi suurem.

[Meelis]

>Kas oled uurinud sellist lahendust, nagu on kasutatud trammil nr 99? Nimelt on antud trammil selline elektrimootor, mis vabajooksul, mäest alla sõites või pidurdamisel genereerib vooluvõrku elektrienergiat. Kui kasutada saadavat energiat uuesti elektriauto akude laadimiseks, oleks kasu jällegi suurem.

Jah minu autol on selline lahendus kasutusel, kusjuures püsimagnetitega mootori kasutegur on generaatorina üsna kõrge. Siemensi kontrolleril on regenereeriv pidurdus (akude laadimine pidurdamisel) reziim kaheastmeline, nõrgem pidurdus kuni 6kW rakendub siis kui jalg gaasipedaalilt ära võtta, tugevam 12kW siis, kui pidurituli süttib (ja hüdrauliline pidur veel ei rakendu).
Kõik parameetrid on muidugi tarkvaraliselt muudetavad, akud üle 100A laadimisvoolu lihtsalt eriti ei kannata

[hulgus]

Üks huvitav lahendus oleks veel loobuda täielikult mehhaanilistest piduritest ja kasutada mootoreid pidurdamiseks.

Arvata on, et tänavale sellist lahendust (veel) ei saa. Mersu (tegelikult Bosh) tegi aastaid tagasi valmis ideeauto, millel puudus igasugune mehhaaniline side rooli, pidurite ja rataste vahel.
roolimehhanism oli 4-kordselt dubleeritud, pidurid 3x, aga spetsialistid leidsid ikka ebapiisava olema.
Lisaks ei võimalda genereeriv pidurdus autot lõplikult peatada.

[Meelis]

>Mul on juba idee teha AZLK 2141 konversioon elektrikaks, kasutades nelja rattasisest elektrimootorit (või siis kahte, oleneb rahast) näiteks siit: http://www.pmlflightlink.com/motors/wheelmotors.html ja sama firma kontrollerit...sel juhul saaks kapotialuse ja pagasiruumi põhjaaluse täita akudega. Akud tuleks varustada ka korraliku termoisoleeritud kestaga, milles on talve puhuks ka küte. Üks huvitav lahendus oleks veel loobuda täielikult mehhaanilistest piduritest ja kasutada mootoreid pidurdamiseks.

Pigem soovitaks mõnda mugavamat keret, näiteks Ford Scorpio vanemad mudelid. Eeliseks on elektriline pidurivõimendi, mingisugust leiutamist ja lisakulu vaakumpumpade näol pole. AZLK 2141 kerel mingeid eeliseid pole, hinnavõit võrreldes muu konversiooni maksumusega on tühine, peavalu valmistab vene autotööstuse saavutus aga kindlasti, ebamugavus veel lisaks. (arvan, et Scorpio kere peaks saama vaakumpumba hinnaga kätte).
Piduritest loobumist ei kujuta ette, kõigepealt ei laseks seda ARK kindlasti läbi, igasugune pidurite modifitseerimine on keelatud. regen-ist tavaliselt ei piisa ja isegi kui pidurdamiseks kasutada vastupinget, kulutaks see meeletult energiat. Kallakul seismine oleks seejuures omaette kunst, seisupidurist rääkimata.

[PlyVal64]

Üks huvitav lahendus oleks veel loobuda täielikult mehhaanilistest piduritest ja kasutada mootoreid pidurdamiseks.

Arvata on, et tänavale sellist lahendust (veel) ei saa. Mersu (tegelikult Bosh) tegi aastaid tagasi valmis ideeauto, millel puudus igasugune mehhaaniline side rooli, pidurite ja rataste vahel.
roolimehhanism oli 4-kordselt dubleeritud, pidurid 3x, aga spetsialistid leidsid ikka ebapiisava olema.
Lisaks ei võimalda genereeriv pidurdus autot lõplikult peatada.

100% võib kindel olla, et ilma mehhaaniliste piduriteta ja otsese mehhaanilise juhtimiseta ei sõida mitte üks maismaamasin isegi 1000 aasta pärast. Isegi nendel elektromagnetrongidel on mehhaanilised pidurid olemas. Füüsikaseadused jäävad ikkagi kehtima, olgu tehnika nii moodne kui tahes. Tänasedki joistickuga juhitavad riistapuud on ju tegelikult mehhaaniliselt juhitavad, hüdrauliliselt. See võib küll olla tuleviku roolisüsteem, kuid mingit poteka ja el.mootoriga a'la arvutirool või joistick asja ma meie eluajal ei usu.

[vootele]

Pigem soovitaks mõnda mugavamat keret, näiteks Ford Scorpio vanemad mudelid. Eeliseks on elektriline pidurivõimendi, mingisugust leiutamist ja lisakulu vaakumpumpade näol pole. AZLK 2141 kerel mingeid eeliseid pole, hinnavõit võrreldes muu konversiooni maksumusega on tühine, peavalu valmistab vene autotööstuse saavutus aga kindlasti, ebamugavus veel lisaks. (arvan, et Scorpio kere peaks saama vaakumpumba hinnaga kätte).
Piduritest loobumist ei kujuta ette, kõigepealt ei laseks seda ARK kindlasti läbi, igasugune pidurite modifitseerimine on keelatud.

Olen selle auto hingeeluga lihtsalt juba läbinisti tuttav ja pean ütlema, et pole tal väga vigagi - ruumikas masin, tugev veermik ja üpris madal õhutakistus. Pealegi saab neid börsist mõne tuhande eest ja palju korralikumas seisus kui antud Scorpio.
Üks variant oleks paigutada elektrimootorid (2tk.) kuhugi lansekate regiooni ja ühendada need ratastega veovõllidega. siis saaks kasutada olemasolevaid pidureid ilma suurte ümberehitusteta.

[Meelis]

Pigem soovitaks mõnda mugavamat keret, näiteks Ford Scorpio vanemad mudelid. Eeliseks on elektriline pidurivõimendi, mingisugust leiutamist ja lisakulu vaakumpumpade näol pole. AZLK 2141 kerel mingeid eeliseid pole, hinnavõit võrreldes muu konversiooni maksumusega on tühine, peavalu valmistab vene autotööstuse saavutus aga kindlasti, ebamugavus veel lisaks. (arvan, et Scorpio kere peaks saama vaakumpumba hinnaga kätte).
Piduritest loobumist ei kujuta ette, kõigepealt ei laseks seda ARK kindlasti läbi, igasugune pidurite modifitseerimine on keelatud.

Olen selle auto hingeeluga lihtsalt juba läbinisti tuttav ja pean ütlema, et pole tal väga vigagi - ruumikas masin, tugev veermik ja üpris madal õhutakistus. Pealegi saab neid börsist mõne tuhande eest ja palju korralikumas seisus kui antud Scorpio.
Üks variant oleks paigutada elektrimootorid (2tk.) kuhugi lansekate regiooni ja ühendada need ratastega veovõllidega. siis saaks kasutada olemasolevaid pidureid ilma suurte ümberehitusteta.

Vaakumpump ise maksab umbes 4500.-, lisades moni tuhat korralikuma 2141 eest, tuleb juba 6500.-, mille eest saaks normaalse mootorita Scorpio.
Samas on huvitavat ideed palju lõbusam ellu viia ja ega Pobeda ka mingi hea doonor polnud
Kui mootorid ratta sisse panna, tekib probleem vedrustamata massiga, nii et nende kere sissa panemine on päris hea mõte. Jään ootama, millal valmis saab!

[dad]

Oskab keegi Meelise kontakte anda? Ühe ideega seoses sooviks konsultatsiooni võtta

Dad.

[13piisab]

ehk on talle üleliigseks jäänud sisepõlemismootori jms müügikuulutusest abi (nr 5049069):
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=19522