iz350 Kirjutas:Praegu poodides müüdavatest mopeedi juppidest ei kannata paljude kvaliteet mitte mingisugust kriitikat... võivad olla ka praak tikkpoldid.Aga võivad olla ka mingid muus mõõdus mutrid.
Seda saab ju ülilihtsalt testida! Kui Sul on olemas kasvõi üksainus mingi vähegi arvestatava kvaliteediga M6 poldi/mutri paar, siis selle mutri otsakruttimine tikkpoldile ütleb otse, kas tikkpodi keere on M6 standardi mõõdus või on detaili valmistamisel mingi töötlusvea tõttu keermeläbimõõt/ niidi tõusunurk vm liialt väike. Kui see mutter väga loksub seal poldi otsas, siis võib selle tikkpoldiga vareseid loopida... või sõber-Kuusakoskit õnnelikuks teha
Juhul, kui tikkpolt on tõesti praak, siis ei ole probleem see ka uus teha. Tuleb ainult hankida kusagilt 6-7 mm läbimõõduga ümarterast, lõigata see vastava pikkuse juppideks ning otsad vajalikus pikkuses keermestada (tavalisi jäme-meeterkeerme puure/lõikajaid, N-Liidu aegseid ja piisvalt kvaliteetseid liigub igal pool odavalt ja lademes, nt pea kõikidel kola-laatadel a la Kurtna, Melliste, Vao, Seidla jne).
iz350 Kirjutas:Mis puutub nendesse Valdo poolt mainitud pikkadesse mutritesse,siis enamuses ehituspoodides müüakse niinimetatud JÄTKUMUTREID.Selline M6 keermega jätkumutter on ca 20-25 mm pikk.Tänu oma pikkusele on neid väga mugav mopeedi ja võrride silindripeadel kasutada.Pole isegi toruvõtit vaja kasutada(võrril vähemalt).
Sorry, need ehituspoe jätkumutrid ma täiesti unustasin! Muidugi, kui on plaan sõiduk algsena restaureerida, siis on mõistlik need lõigata lühemaks, st tehase poolt algsena paigaldatud mutrite mõõtu. Loomulikult ei sega pikem mutter sõiduki ekspluatatsiooni, aga riivab silma... nt musta numbri taotlemisel võib punkte alla viia.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 18. maist oleme avatud L,P 11-18