[kris]

Pikkade kaalutluste tulemusel on sündinud lootus säilitada esilagsel kujul säilinud Ikarus bussi turisti versioon. Pildid alates siit: http://pildialbum.org/pilt.php?id=697379. Aktsiooni õnnestumise korral saab masina uueks koduks Järva-Jaani vanatehnika varjupaik.

Hind koos transpordiga on 16 kilo, millest 15k läheb eelmisele omanikule ja ülejäänu transpordikulude katteks. Metallihinnad leiate www.kuusakoski.ee, bussi kaal 10 tonni (???) ümber.

Auto-moto foorumil puudub informatsioon antud bussist paremini säilinud isendi kohta Eestis. Bussi päästmisest on juttu olnud siin:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid137819

Põhiliselt esimese Ikaruse aktsioonist on järgi jäänud 4239,59 krooni eesti raha, usun et enamus foorumlasi nõustuvad minuga, kui see kõik saaks seemneks kõnealuse Ikaruse korraldamiseks varjupaika. Samuti on esimese panuse teinud EdR. Algus on selline:

EdR: 300.-
Jääk: 4239,59
kris: 150.-

Kokku: 4689,59

[mrali]

Kaks Koidulat minu poolt.

[valdo]

Ka minu poolt läks 200 krooni teele. Leian, et see 1976. aasta haruldus peaks säilima siiski tervena!

[eberhard]

Panin ka 200.- Ikaruse omnibussi säilimise toetuseks teele. Ja kui päästeaktsioon õnnestub, siis saab vana Eberhard näidata oma lastele seda punast Ikaruse autobussi millega ta ise ja nende emme usinasti Tartu-Tallinna vahet sõitsid ja ülikoolilinnast tarkust taga nõudsid. Sinna juurde saab veel rääkida milline jant oli eelmüügist piletite saamine ja kuidas meie vanemad käisid Pärnu mnt. Kawe keldri kõrvalt kontorist neid autobussipileteid aegsasti oma tudengitest lastele varumas. Eriti defitsiitsed olid piletid laupäeval umbes keskpäeval, s.o. peale loenguid Tartust väljuvatele ja Tallinnast pühapäeva õhtul või esmaspäeva hommikul väljuvatele autobussidele. Kui nüüd ei eksi, siis Tallinn-Tartu autobussipilet maksis 80-date algupoolel täishinnaga 3.70, üliõpilane sai pileti poole hinnaga. Tartu suunas väljusid Ikraused maaliinide autobussijaamast umbes sellelt koha ligidalt kus praegu linnaliini nr 23 peatus.

[kris]

Ei ole midagi rõõmustavamat kui nimekirja pikendamine:

EdR: 300.-
Jääk: 4239,59
kris: 150.-
mrali: 200.-
valdo: 200.-
eberhard: 200.-
Sull7: 150.-
Robi: 100.-

Kokku: 5539,59

[kris]

Teeme ühe jõudsa sammu eesmärgile lähemale:

EdR: 300.-
Jääk: 4239,59
kris: 150.-
mrali: 200.-
valdo: 200.-
eberhard: 200.-
Sull7: 150.-
Robi: 100.-
margus61: 1000.-

Kokku: 6539,59

[denis23]

Mehed ja naised, pean teist ja teie ohverdamisest ääretult lugu, aga tulge palun mõistusele. Ärge olge nagu taarausulised, kes tassivad ühele suurele põllule ohvriks igasugused esemed ja käivad neile kaks korda aastas uusi ohvreid toomas. Parem kogume raha selleks et ühe masina normaalselt taastada ja pärast ulualuse leidma. Mitu eskponaadi on Järva-Jaanis praegu? 150? 200? Mis nendega toimub? Vastus: need aeglaselt hävivad vee ja tule käes. Kas teie tõesti arvate, et tegemist on viimase Ikarus 250 maailmas? Teeme midagi parem selleks et olemasolevad masinad kas või hävimisest päästa.

[guits112]

minu poolt ka tagasihoidlik koidula

[valdo]

Mitu eskponaadi on Järva-Jaanis praegu? 150? 200? Mis nendega toimub? Vastus: need aeglaselt hävivad vee ja tule käes.

Vesi (loe: vihm ja lumi) hävitab neid üsna aeglaselt. Pigem usun ma, et lähiaastail on siiski igasuguste fondide, EU jms toetusel võimalik hakata mõtlema ulualuse peale. Kui ei, siis 5-10 aasta ärast vast ikka. Aga  Eestis on praegu ju meeletu majanduskasv, millega seoses vanad liikurid hävivad lausa silmnähtava kiirusega! Leian seetõttu, et jätkuvalt tuleb mõelda päästmise peale, sest majanduskasv, paraku, hävitab sõidukeid palju kiiremini kui lumi/vihm. Ehk siis kui mõelda, et kogume masinaid täpselt niipalju, kui palju on meil katuse tegemiseks jõudu, siis ükskord pole enam midagi koguda. Katust saab aga tulevikuski teha...

Tule käes (sõnast: tuli)... kas mul on kahe silma vahel jäänud mingi selline fakt, kus JJ eksponaadid on hävinud tulekahjus?

Kas teie tõesti arvate, et tegemist on viimase Ikarus 250 maailmas? Teeme midagi parem selleks et olemasolevad masinad kas või hävimisest päästa.

Kardan, et tegu on Eestis tõepoolest viimase enam-vähem komplektse ja niivõrd-kuivõrd korras oleva vanematüübilise 250ga. Venemaa ei tule arvesse, sealt on ülikeeruline ju tolli- ja piirirežiimi tõttu nodi tuua. Nii et Volga-klubi KGB limusiini toomine on suur erand.

Meie majanduskasv on ju kõigile meile teadaolevalt teinud ikaaridega seda, et vähegi kobedad isendid on ida poole müüdud, ülejäänu aga vanarauaks müüdud. Ja kõik vedelevad isendid (loe: need, mis ei sünni enam ida poole müüa) on potentsiaalsed vanarauakandidaadid, kui just JJ "poisid" ja muud huvilised ette ei jõua. Me kõik teame, kes ja mismoodi Lavassaares kaasfoorumlase EdR eest ikaari ära viis...

OK, 10 aastat seismist JJ platsil paneb selle ikaari veidi rooste. Ja mis siis? Vähemalt on ta ALLES. Ja tulevikus on võimalik see taastada, kui peaks tõsiteaduslikke huvilisi leiduma. Tuletagem meelde, et paljud taastatud isendid on mingil hetkel pikka aega lageda taeva all seisnud (alternatiiv ikka seesamune vanaraud). Nt Eesti teadaolevalt ainus enam-vähem komplektne ZIS-155 seisab pikka aega nt ühe tõsiteaduliku huvilise platsil väljas ja ootab taastamist. Väike roostekirme ei tee talle midagi... Täpselt sama jutt tuletõrjepropaganda/haljastustrusti Borgwardi kohta... kui juba bussidest juttu tuli.

Ma olen surmkindel, et 10 aasta pärast vaatame me JJ kollektsiooni hoopsi teise pilguga kui täna... Ja kirume endid, et mis pagana pärast me nii vähe ometi neid päästsime, oleks võinud ju rohkem... Umbes nii, nagu me mõtleme uunikumiliikumise alguse 1970-80ndate peale, et siis oleks saanud veel selle ja selle ja selle 1930-50ndate aastate liikuri päästa.

[denis23]

Kuule, mine kallis inimene käi kas või Leedus, veel suvel oli seal Ikaruseid jalaga segada, samuti ka LAZe ja PAZe ja muu kraami. 2005 suvi veel töötasid LAZid Daugavpilsi linnaliinidel.
Kõige lihtsam on ühele kartulipõllule 200 masinat kokku tassida. Ja mis edasi? Hakkame valgest laevast unistada. Kui selle aja jooksul oleks kas või paar kolm tõesti rariteetset isendit taastatud (nt. ZIS-127 js Ikarus 66) oleks sellest rohkem tolku.

[korvimees]

Ma olen surmkindel, et 10 aasta pärast vaatame me JJ kollektsiooni hoopsi teise pilguga kui täna... Ja kirume endid, et mis pagana pärast me nii vähe ometi neid päästsime, oleks võinud ju rohkem... Umbes nii, nagu me mõtleme uunikumiliikumise alguse 1970-80ndate peale, et siis oleks saanud veel selle ja selle ja selle 1930-50ndate aastate liikuri päästa.

Valdol õigus! 10 aasta pärast on kindlasti võimalusi ja vahendeid tunduvalt rohkem, mida isendite taastamisele saab kulutada. Kui aga pole midagi taastada enam ... seega on viimane aega haruldasemad eksemplarid päästa hetkel hullemast (hävimisest). Kui bussi katus vett peab ei juhtu temaga lageda taeva all suurt midagi. Ka käigusolevad bussid seisavad õues ju. Ja kui ta ka ei pea hetkel vett, siis selle paari tuubi silikooni leidmine pole enam ületamatu probleem sugugi.

Kardan, et tegu on Eestis tõepoolest viimase enam-vähem komplektse ja niivõrd-kuivõrd korras oleva vanematüübilise 250ga.

Me kõik teame, kes ja mismoodi Lavassaares kaasfoorumlase EdR eest ikaari ära viis...   

Tõepoolest sellises seisus 250-t ei pruugi teist enam eestimaal olla. Ja siis pärast halada, et näääh jälle läks hundi lõugade vahele, pole vast nagu mõtet.
Sõnaga pikk jutt on ... pikk jutt, minult ka 200 teele.

[PETSS]

Kuule, mine kallis inimene käi kas või Leedus, veel suvel oli seal Ikaruseid jalaga segada, samuti ka LAZe ja PAZe ja muu kraami. 2005 suvi veel töötasid LAZid Daugavpilsi linnaliinidel.
Kõige lihtsam on ühele kartulipõllule 200 masinat kokku tassida. Ja mis edasi? Hakkame valgest laevast unistada. Kui selle aja jooksul oleks kas või paar kolm tõesti rariteetset isendit taastatud (nt. ZIS-127 js Ikarus 66) oleks sellest rohkem tolku.

Esiteks, see pole lihtne mitte nagu Sina nimetad lihtne kokkutassimine.Nende sinna toomine on ikse vaeva ja aega nõudnud ja tähtis ka see ,et need isendid on just siinmail olnud autod.OK!Nende taastamine Sul küll tore mäte aga ,kes seda tegema hakkab?Kas mina või Sina hakkame igal näddaliwahhetustel JJ käima.Minul kahjuks aeg ja mis põhiline,wajalikud oskused puuduvad.Ja seepärast aitan autode päästmist just sedamoodi nagu senini.Ja kord saabub kindlasti ka see päew kui JJ autod ka ilusti katuse all läikiwatena seisavad.

[valdo]

Eks lähenemisi uunikumidele on mitmesuguseid ning milline neist õige on, võta Sa kinni. Ma austan nii neid, kes mingi auto või muu liikuri on võtnud vaevaks põhjalikult kruvi täpsusega üles restaureerida. Kuna endal mul Pobi 4 aastat pooleli, siis tean kui hiigelsuur töö see on. Pluss mäekõrgune hulk jalgrattaid, millest vaid 17 tükki on hädapäraselt restaureeritud (ja muuseumisse deponeeritud), ligi kümme korda rohkem ootamas.

Samas austan ka neid, kes on võtnud oma südameasjaks päästa meie teedel liikunud isendeid, nii et igast "sordist" vähemalt üks alles jääks tulevaste põlvede jaoks. Ise olen seetõttu ka JJ aktsioonidel kaasa löönud, niivõrd, kuivõrd mu isiklik rahakott oma isendite reastaureerimiste jm hobide (mõisate jäädvustamine) kõrvalt võimaldanud on.

Loomulikult on atraktiivsem pühendada end jäägitult ühele sõidukile ja seda aastate viisi ehitada. Aga ma ei saa sellekõrvalt vaadata, kuidas ümberringi liik liigi järgi isendid hävivad! Isendid, mis veel üsna uuel ajal on siinsetel teedel tooni andnud! Kus on komplektne puukerega GZA-651? Kus on LIAZ - see paljukirutud 1970-80ndate Ida-Virumaa liiniloom? Kus on GAZ-AA põhjal valmistet buss 0330? Või ümaravormiline ZIS-16? Kus on kasvõi komplektne ja vaatamist kannatav PAZ-652, mida veel 1980ndate algul üks üle ühe majandi kohtas? Kus on ümara tagaosaga vanem LAZ-Turist? Kus on vananinaline ja lõõtsuksega TA-6? Kus elektrilise transmissiooniga ZIS-154? Veel paar aastakümmet tagasi olid pea kõik mainitud kasutu vanaraud ja nii nad viimseni kadusidki... Vaid tänu õnnelikele juhustele on meil alles jäänud Saurer, Borgward, ZIS-155, paar ümarat Ikarust, ZIS-127, KAG... vägagi kergelt oleks ka need margid võinud seda nimekirja täiendada.

Ma arvasin ka algul, et mis see IK-250 siis ära ei ole - tüüpiline hilis-nõukaaegne kaugliinibuss. Aga kus on Eestis teine komplektne vanatüübilise sisuga selline buss 1970ndatest? Kui oleks ja heades kätes, siis ma oleks selle 200 krooni kulutanud nt oma mahukas jalgrattapargis millegi restaureerimiseks. Aga vast ei ole... ja ma vähemalt loodan, et see isend säilib, mitte ei hakka täiendama minu eeltoodud nimekirja...

[kris]

Denis23 sõnavõtt tekitab minus siiani hämmingut. Olles üsna hästi aktsioonide hingeeluga kursis paneb mind enim imestama see ebaeestlus, millega ollakse nõus päästma vana tehnikat ise vastu mitte midagi käega katsutavat kätte saamata. Kuhu on jäänud rehepaplus? Ja nüüd tuleb kriitika ja minu imestuseks (nime järgi otsustades) on selle autoriks mitte-eestlane. Intergratsioon on toimunud vapustavalt hästi.

Denis23-ga sooviks sel teemal pikemalt rääkida, aga umbes 10 aasta pärast. Eks aeg annab arutust, ükski prohvet pole kuulus omal maal. Aga nüüd tagasi oma põhitegevuse juurde:

EdR: 300.-
Jääk: 4239,59
kris: 150.-
mrali: 200.-
valdo: 200.-
eberhard: 200.-
Sull7: 150.-
Robi: 100.-
margus61: 1000.-
PETSS: 500.-
korvimees: 200.-
guits112: 100.-

Kokku: 7339,59

[dad]

Ma olen surmkindel, et 10 aasta pärast vaatame me JJ kollektsiooni hoopsi teise pilguga kui täna... Ja kirume endid, et mis pagana pärast me nii vähe ometi neid päästsime, oleks võinud ju rohkem...

Hmm ... ma olen enam kui kindel, et ma seda nii ei vaata kuna olen teinud sihikindlalt juba aastaid tööd, et säilitada siin Eestis ennesõda ja peale sõda trofeedena toodud autosid, seega vaatan ma juba praegu Eestis olevaid sõidukeid vähe teise pilguga k.a. kõiki restaureerijad jms.

JJ idee on hea ja müts maha selle hullu ettevõtmise ees, samas on meeldiv näha, et JJ ei veeta enam kokku mõtlematult utiili vaid toimub nö sorteerimine ning erinevalt Ikarus66 projektist toetan ka mina Ikarus 250-e projekti, kuna see on Eesti kultuurilooga seotud.

Samas on endiselt puudu koht kus saaks eksponeerida nn "nõukogude inimese" autosid, ehk siis enamuses trofeede/lendliisi/jms tehnikat, mis on vastavat oma kulumisele "remonditud" paremaks ja uuemaks jne. Ehk siis stiilipuhtaid pornotehnikat.

Dad.

[dad]

Mehed ja naised, pean teist ja teie ohverdamisest ääretult lugu, aga tulge palun mõistusele. Ärge olge nagu taarausulised, kes tassivad ühele suurele põllule ohvriks igasugused esemed ja käivad neile kaks korda aastas uusi ohvreid toomas. Parem kogume raha selleks et ühe masina normaalselt taastada ja pärast ulualuse leidma. Mitu eskponaadi on Järva-Jaanis praegu? 150? 200? Mis nendega toimub? Vastus: need aeglaselt hävivad vee ja tule käes. Kas teie tõesti arvate, et tegemist on viimase Ikarus 250 maailmas? Teeme midagi parem selleks et olemasolevad masinad kas või hävimisest päästa.

Jutt õige!
Aga väike aga on siin juures ... nimelt ei ole meil siin õndsas postkommunistlikus riigis aastakümneid peetud lugu tehnikaajaloo säilitamisest (humanitaar/raamatupededest ma ei räägi). Ma mäletan veel üpriski selgelt aegu, kui kõiki ennesõda valmistatud autodega tegelemist peeti haiguseks, sest mis selle puukere reas 8 mootoriga lahtise saksa vaan parsaga ikka teha on: võtab palju bensiini, katus laseb läbi ja kere on mäda ning varuosi pole niikuinii kusagilt saada, pealegi on see kapitalistlik rämps/igand/jms...vot võta ikka Mosse407, see on kõva auto ja katus ei lase läbi ja sinna saab peale panna 408 mootori ... vot nii olid ajad.

See selleks ... aga juurde tagasi ... kogu see aeg hävitati tehnikat ja selle säilitamisest ei peetud lugu ning selle tulemusen oleme me praegu seal kus me oleme ... ehk siis on säilinud üksikud isendid eraisikute valduses ja ainuke koht kus neid esponeerida enne JJ tegemist puudus, paljud isendid saadeti ka ruumi puuduses utiili. Kuna ma olen ise korjanud kokku arvestatava koguse trofeesid, siis võin kinnitada, et JJ aren on täpselt nii nagu peab, st alguses korjatakse kokku isendid mida tasub säilitada, siis paigutatakse nad varju alla ja SIIS hakkatakse RESTAUREERIMA. Aga ... sinna on veel jupike aega
Me lihtsalt pole nii rikkad, et puhtalt eraalgatusest teha seda kõike(korjata/hoiustada/restaureerida) korraga ja riigirogujad ka ajavad rohkem mulli suust välja ja leiavad, et kunstimuusijunni on rohkem vaja kui tehnikamuusijunni ((

Ehk sis andke noortele andeks nende kärsitus ja juhatage neid vaikselt õigele teele

Dad.

[eberhard]

Mina jälle märkan Krisi sõnavõtus lugedes kummalist loogikat: annetad Ikarusele, teed eestlasliku, vaata et isamaalise teo, ei anneta, oled vaata et "kontra"! Mina end oma tagasihoidliku annetusega küll eestlaseks osta ei tahtnud ja isamaalist tegu ka korda ei saatnud-tahtsin lihtsalt ühe nostalgiaobjekti säilimist toetada. Denisil on muidugi õigus delikaatselt vihjata, et selle vana Ikaari väljaostmine ja põllule vedamine on tema arust totrus, minul jälle oleks samuti õigus näiteks Denisile vihjata (mida ma ei tee), et ega temagi sõidukite koosluses just ka palju süsteemsust leidu jne. Normaalne diskussioon peab alati olema. Keegi peab ju ka oponeerima ja diskussiooni tekitama! Seepärast paluks oponendiga vaieldes AMF kui rauahuviliste suhtlusportaal jätta poliitikast ja rahvusküsimusest nüüd ja edaspidi täiesti vabaks.

[valdo]

... paluks oponendiga vaieldes AMF kui rauahuviliste suhtlusportaal jätta poliitikast ja rahvusküsimusest nüüd ja edaspidi täiesti vabaks.

Täiesti nõus, kui rahvusküsimuseks/poliitikaks mitte kuulutada asjaolu, et minule nagu ka paljudele teistele kaasfoorumlastele on südamelähedane just see vanatehnika, mis on meie kodumaa Eesti teedel kunagi vuranud.

Ehk siis laias maailmas võib olla huvitavaid isendeid saadaval, kuid kui need isendid pole varasematel aegadel meie teid kulutanud, siis jätavad need mu üsna "külmaks". Ja eriline tähelepanu tuleb pühendada juhtumitele, kus mingit marki isendeid on Eestis varasematel aegadel olnud massiliselt ning hetkel on sellest järgi vaid 1-2 eksemplari ning needki hävimisohus. See IK-250 on aga just selline.

Üli-äärmisel juhul tuleks kõne alla juhus, kus mingi sõidukimark on kunagi meie teedel esindatud olnud, kuid see on aja hävitustöö tõttu kohapeal jubapea täiesti kadunud ning kellelgi õnnestub välismaalt sisse tuua mõni mujal säilinud eksemplar. Sel juhul on ka see sõiduk üsnagi südamelähedane. Esimese pauguga tulevad mulle meelde JJi kogusse Vilniusest muretsetud 9TR troll, klubi Front Line sõjaaegne Opel Blitz ning Lavassaare muuseumis olev GR-seeria auruvedur. Samal põhjusel jahivad soomlased meilt Alma-Mossesid ja Pobisid.

[kris]

to eberhard

Oma sõnavõtuga pigem püüdsin väita, et reeglina on eestlane see, kes ei ole nõus raha välja käima, kui ta selle eest midagi ei saa ja on kade kui teistel hästi läheb. Siinne seltskond on õnneks meeldiv erand, ühine huvi seob. Denis23 näpu alt tulnud sõnu oleks pigem eeldanud kadedalt eestlaselt.

Muuseas, üle poole summast juba koos:

EdR: 300.-
Jääk: 4239,59
kris: 150.-
mrali: 200.-
valdo: 200.-
eberhard: 200.-
Sull7: 150.-
Robi: 100.-
margus61: 1000.-
PETSS: 500.-
korvimees: 200.-
guits112: 100.-
dad: 1000.-
XTA: 400.-


Kokku: 8739,59

[kris]

Teeme taas ühe sammukese:

EdR: 300.-
Jääk: 4239,59
kris: 150.-
mrali: 200.-
valdo: 200.-
eberhard: 200.-
Sull7: 150.-
Robi: 100.-
margus61: 1000.-
PETSS: 500.-
korvimees: 200.-
guits112: 100.-
dad: 1000.-
XTA: 400.-
krister: 200.-

Kokku: 8939,59