muuseumipapa Kirjutas:Oleksime väga tänulikud, kui Sa soovitaksid, mida teha, et :"Tehke selle 15k'ga midagi parem kasvõi kokkuveetud masinate säilitamiseks/taastamiseks või natukenegi nende eksponeerimiseks tavainimesele arusaadaval viisil"
Tunnistan ausalt, et olen kohapeal käinud vaid 1 korra ja seda umbes kuuaega tagasi. Proovisin olla eelarvamusteta ja võtta asja sellisena, nagu ta on. Tunnistan ausalt, et minule kahjuks mingit positiivset muljet ei jätnud - täpselt samasuguseid autolaipu ja muud kola täis räämas majataguseid on igas eestimaa külas, lihtsalt laibad on igal "keremehel" erinevad ja valik väiksem. Loomulikult on teil seal ka tõeliseid pärleid... aga kõik kokku kahjuks sööb need lihtsalt ära.
Hakkaks näiteks peale selliste pisiasjadega, mis mingit arvestatavat summat ei vajagi - sildistaks masinad ilusti ära - mis mudel, mis päritolu, kuidas saadud ja millal jne jne. Teil on kodulehel olemas ilus andmebaas kõigest ... kohapeal aga lihtsalt palju rittaaetud roostes laipu (paari konkreetse erandiga).
Võin vajadusel kasvõi ise toota kõigile autodele näiteks kleebised auto margi ja mudeliga esiklaasidele, et mingigi ülevaade oleks, kui kõrval loengut ei peeta.
Samuti ei maksa eriti mittemidagi, natukenegi osadel eksponaatidel sammalt seljast maha pesta ja salongist suvalist kultuurkihti vähemaks loopida.
Bussid ei ole enamus vaadeldavad, kuna on aetud külg vastu külge ja näeb vaid nina ja reisijatepoolset esiust.
Osad eksponaadid on natuken ikkagi juba nii hõredad, et peab olema hea ettekujutusvõime, et välja mõelda, milline see masin kunagi võis olla. Kõige imelikum see, et sse just mitteharuldaste masinate valdav haigus, mis ometi oleks suhteliselt lihtsalt kas asendatavad või natukenegi kohendatavad. Sama saatus on silmähtavalt tapmas veel paljusid - minu arvamuse järgi võik vähemalt olemasoleva olukorra konserveerida, et vältida edsiroostetamist - parem olgu kasvõi pintsliga tehtud värviparandus tiival kui kahe aasta pärast lihtsalt suur auk.
jne.
Näiteks Kuke Hindreku juurde sattudes läheb mul seal alati niikaua aega, kui vähegi võimalik ja igakord avastan miskit, mis eelmine kord on kahesilmavahele jäänud ja võimaluse korral proovin jälle oma trassi teha nii, et sinna sisse põigata ja kui olen midagi teda huvitavat leidnud, siis talle ka midagi viia... JJ aga tundsin ~10 minutiga, et piisab.
Eks tõenäoliselt oli kogu mu emotsioonis süüdi ka kole hall sügisene ilm.
Ning vaadates, kui suur fanclub teil on ja kuidas enamusele meeldib, ka võibolla liiga suured lootused. Ausõna, ma ei ole autovaenulik inimene, kes vaid vana mopeedi sõidukiks peab - eeldan, et minu külalised vaatavad minu roostes asju veelkurvema näoga. Ma lihtsalt ütlen ausalt (ja vahetevahel ka natuke liiga emotsionaalselt) välja, mis mulle meeldib ja mis ei meeldi.
Vabandan.
. Tegelikult on koostöös Muuseumipapaga plaanis rajada Varjupaika selline teetöömasinate sektor, kuhu on meile juba pakutud ka väikest teerulli ning edaspidi püüaks soetada sinna ka ühe veidi suurema nõukogudeaegse rulli.
