Linnaliinid vene ajal
#1

Püüaks siia koondada Eesti linnad, kus nõukogude ajal on eksisteerinud linnaliinibussid (Tallinna ja Tartu jätaks ehk välja, neist niigi pikalt juttu olnud). Erinevates teemades on sellest varemgi juttu olnud, aga prooviks kaasfoorumlaste abiga nimistu kokku saada. Tänapäevaga ei tohiks raskusi olla - interneti teel kõik leitav, aga nn vene ajal, 60-80ndad?

Võru - suurim number oli 9, kuid see liin hakkas sõitma vist juba vabariigi ja bensiinikriisi ajal, asendades pea kõiki ülejäänud liine. Reaalselt oli korraga käigus 1-8. Nr 7 oli ööliin, mis tegi tervele linnale ringi peale ja sõitis ringi-paar ka hommikuse tipptunni ajal. Nr 6 oli parimatel päevadel dubleeritud ja liini teenindati kahe bussiga. Ilmselt lühikest aega oli veel käigus 3A, mis tegi õhtuse tipptunni ajal vaid ühe reisi.

Valga - suurim number 8, kuid see oli käigus suhteliselt lühikest aega. Umbes samal ajal oli nr 2 vahelt väljas. Olid käigus ka 3A ja 4A (kui pikalt, ei tea), töötasid igatahes terve päeva ja olid põhiliinist piisavalt erinevad (4 ja 4A olid ringliinid, mis käisid omavahel vastupidi). Kusagil 70ndate alguses oli käigus selline hübriid nagu 1/8 - tähistas seda, et paar-kolm reisi olid tavaringist pikemad (Pärastine 8 oli sellest "hübriidist" hoopis erinev). 80ndatel asuti liine vähendama. Suleti 8, mõne aja pärast "tavaline" 1 ja uus 1 hakkas sõitma vaid hommikul-õhtul, asendades korraga nii 3 kui ka 7. Peagi kadus üks liin veel vahelt ära ja numeratsioon tehti täiesti ringi. 1 jäi endiselt hommikuseks-õhtuseks liiniks. Päris nõukogude aja lõpus ilmus 7 jälle tagasi, aga seda juba täiesti uue liinina. Olgu märgitud, et Valgal ja Valkal oli ühine linnaliinibusside süsteem. Mõned liinid läbisid mõlemat linna, mõni (nt 3) liikus vaid Valga piires, ainult Valkas sõitvaid liine polnud. Linnaliine teenindas Valga baas ehk täpsemalt Tartu ATP Valga kolonn. Maaliinide jaoks oli mõlemas linnas oma bussijaam ja kohalikud bussid sõitsid ikka vaid vastavalt Eesti või Läti piires. Valka maaliine teenidasid kas Smiltene või Valmiera bussid, võimalik, et kohapeal oli kolonn. Üks kummaline kohalik liin siiski oli - lähtudes Valga bussijaamast ja olles teenindatud Valga bussi poolt, kulges ülejäänud liin Lätis! (koolilastena osalesime reisijate loendamises ja mul oli au see liin läbi kärutada). Liini nr oli vist 30 ja sildil selline kiri: Valga-Omuli-Zveineni(?). Tagantjärele tarkusena tean nüüd, et see läbis samasid külasid, mida omal ajal Valga-Ruhja-Mõisaküla kitsarööpmeline raudee. Huvitav, kas buss oligi omalaadseks asenduseks raudteele? Teine võimalus, et buss oli mõeldud siiski "Eestit" teenindama, sest võib-olla asusid mõned liini viimased peatused taas Eestis, kusagil Koorküla lähistel- seal on külasid, kust kõige otsem tee Valga linna viis läbi Läti territooriumi.

Rakvere - väidetavalt oli suurim number 6, mis töötas lühikest aega. 4 kadus ka vist juba nõukogude aja lõpus ära ja ta puudub tänaseni.

Põlva - oli linna (toona küll alevi) sees sõitev buss - bussijaamast raudteejaama - , kuid kandis maaliini numbrit (21?) ja tähistust (numbri alune tahvel oli sinine). Pileteid müüs bussijuht kassaparaadist (nagu maaliinidel), aga sõidu hind oli vist terve liini ulatuses ühe sugune.

Otepää - põhimõtteliselt sama mis Põlvas: oli liin bussijaam-aedlinn-Pühajärve, mis terves ulatuses sõitis linnas (Pühajärve kuulus minu teada halduslikult Otepää külge). Ka sellel liinil keeras bussijuht kassaaparaadist pileteid, kuid piletihind oli vist kõigi peatuste vahel ühine.

Tapa - olevat olnud kunagi (60ndad?) üks linnaliin, teenindati TA 6-ga.

Teistest linnadest loodan, et kirjutavad foorumikaaslased - olen sõinud ja näinud, aga täpsemat teavet ei oma. Näiteks: kas Raplas ongi kogu aeg vaid üks linna(alevi) liin olnud? Palju Haapsalus parimatel päevadel linnaliine oli (peatuse küljes olen näinud numbrit 4)? Palju Viljandis? Kuidas Türi-Paidega lood olid? (Viimasega on minu jaoks lood hoopis segased - olen Türil näinud linnaliini bussi nr 3. Vaevalt, et neid seal nii palju oli - äkki oli kahe linna peale ühine numeratsioon?)
Vasta
#2

Türil on nüüdsel ajal 4 päeva nädalas eraldi liin (sõidab kalmistutele ja linnaotstesse). Muidu on ühendatud liin(id) Paide ja Säreverega.
Raplas ainult üks on, raudteejaamast bussijaama, vahepeal käib ka Mahlamäel.

Põlvas sõidab aga siiani, miskise pooleteisetunnise vahega.
Vasta
#3

Haapsalus mäletamist mööda tõesti 4 liini, kahjuks marsruute ei mäleta.
Vasta
#4

Pärnust on ka pikalt ühes kohas juttu olnud.
Ei tasu sellest ka kosta.

I-Virus aga K-Järvel linnaosade peale olevad liinid (mis paikenvad igal pool). Jõhvis eraldi liine pole, on vaid K-Järve liinid jm lähiliinid.
Vasta
#5

Narvas on kaks vedajat: Transurban Narva ja Narva Bussiveod.
NBV http://www.nbv.ee/modules.php?name=Timet...g=estonian ,
teise omi aga ei õnnestu leida.
Vasta
#6

Narvas nägin veel 1998. või 1999. aastal linnaliinil LAZ-i. Aga vene ajal - kas Narval ja Ivangorodil oli samuti ühine linnaliinide süsteem, nagu Valgal/Valkal?

Petserist kah - ikkagi Eesti linnSmile Kuidas praegu, ei tea midagi, aga nõukogude ajal oli seal vähemalt 4 linnaliini. Kusjuures liine teenindavad bussimargid olid kaks vene aegset äärmust - Ikarused ja PAZ-id. Venelaste lemmikbusse, LIAZ-e ja LAZ-e, mina Petseri linnaliinidel ei mäleta. Kõige olulisem Patseri linnaliin oli raudteejaam-kesklinn, sest jaam asub seal linnast üsna kaugel. Ikarus süstis linna ja jaama vahet päris usinasti.
Vasta
#7

http://lenobltrans.narod.ru/Ivan-gor-mt1.html

Ivangorodi teemal on natuke seal juttu ja kuni piiride kinniminekuni oli tõesti sealne põhiteenindaja busside osas Narva.
Vasta
#8

Regardman Kirjutas:Narvas on kaks vedajat: Transurban Narva ja Narva Bussiveod.
NBV http://www.nbv.ee/modules.php?name=Timet...g=estonian ,
teise omi aga ei õnnestu leida.

Transurban pani pillid kotti. Väiksed bussid on põhiliselt ATKOle maha müüdud. Suuremad on tõenäoliselt utiil. Endiseid Transurbani liine teenindab nüüd NBV.
Vasta
#9

Viljandis oli kuni 90ndate alguseni suurim linnaliini nr 12, st sisuliselt oli max 12 erinevat liini. 4 kadus ära millalgi 80ndate alguses. 80ndate lõpupoole jagunesid liinid järgnevalt: iga päev liikusid 1, 3, 7, 9, 10, 11. Ülejäänud e siis 2, 5, 6, 8 ja 12 liikusid tööpäevadel (siinkohal ei ole küll 100% kindel, aga 5 võis olla käigus ka laupäeval). Päris 80ndate algul oli ka nö "kommertsliin" 13, mis sõitis ainult suvel ja pilet oli vist 6 kop tavalise 4 kop asemel. Sellest liinist mäletan ainult niipalju, et oli vist ringliin ja lõppjaamaks oli restoran "Vikerkaar" järve ääres. Peale selle oli 7ndal liinil tööpäeviti 3 ja nädalavahetusel 2 bussi. 8ndal liinil oli tööpäevadel 2 bussi. Rahvakeeli olid need siis 7, 7-1, 7 lisa, 8 ja 8-1, et bussidel vahet teha. Kokkuvõtteks: tööpäevadel oli siis tipptunni aegu Viljandi linnas käigus 14 linnaliinibussi. Vabariigi alguses kadusid kõigepealt 2, 6 ja 12. Seejärel kütusekriisi haripunktis oli käigus ainult 9. Peale olukorra stabiliseerumist jäid alles 7 (kahe bussiga), 9 ja 10. Mõne aasta pärast lisandus 2. Seejärel 1 ja õpilasteliin 2A. Kuskil 90ndate lõpus tehti mõningad ümberkorraldused. Lisandus 3 (sõitis 1. liini buss paar ringi päeva sees), sama süsteemiga lisandus 8 (seda sõitis 10. liini buss), üks 7. liini buss muutus 6ks. Praeguseks on need mõttetud numbrivahetused liinil lõpetatud ning 3 ja 8 uuesti ajalooks saanud, samuti on lõpetatud 2A teenindamine. Seega hetkel 1, 2, 6 , 7, 9 ja 10, so siis 6 liini. Neist liin 1 on käigus ainult tööpäevadel.
Rakveres olid 80ndatel 1-5. 4 lõpetas kuskil 80ndate lõpus. 1, 2, 3 ja 5 on sisuliselt muutumatuna säilinud tänase päevani. Kõik nad on käigus iga päev. Liinil 2 on kaks vahepausi päeva jooksul e siis liigub ainult tipptundidel (pühapäeva kohta seda küll väita ei saa, aga ju siis ei taha Rakvere linnavalitsus asja keeruliseks ajada ja laseb bussidel nädalavahetusel ka tööpäevase graafikuga sõita).
Vasta
#10

Kuressares veel mõni aasta tagasi 4 linnaliini,kuidas praegu ?Wäljusid kõik raekoja eest.Otepääl oli vene aig vaid üks liin 22.Sõltuvalt graafikust sõitis Otepää-Pangodi -Otepää ,või siis Otepää -Kääriku-Otepää.Minu teada sõitis mõlemil liinil üks ja sama buss.74-76 hallikas rihvelkülgedega PAZ(riikliku numbri leiaks soowi korral üles) hilisemal ajal tumepunane ülemineku tüüpi LAZ ja 79 juba walge punase triibuga LAZ.Hilisemast ajast mälestused puuduvad.
Vasta
#11

Otepääl praegugi kaks niivõrd-kuivõrd linnaliini: 73 Otepää-Kääriku-Otepää ja 74 Otepää-Neeruti-Otepää. Teenindavad Mulgi Reisid, kindlat bussi vähemalt suvel ei olnud, buss tuli ringluse järgi. Pilet maksis vist ühtlaselt 8 krooni, kui õigesti mäletan.
Vasta
#12

Minu teadmised Otepääst pärinevad 80ndate lõpust. Number 22 oli säilinud, ainult busse ja liine oli PETSS-i poolt mainitust rohkem, sealhulgas siis ka "päris linnaliin" bussijaam-aedlinn-Pühajärve. Otepääl oli Tartu ATP brigaad, mis koosnes ilmselt 3-4 LAZ-ist, juhid olid kohalikud ja bussid ööbisid samuti Otepääl.
Küsisin bussijuhilt korra, et miks teil kõik liinid on nr 22 - kas numbreid maailmas vähe? Põhjendus oli tegelikult loogiline - kassaaparaadi pärast. Üks buss sõitis päeva jooksul mitmel liinil ja polnud otstarbekas iga pooletunnise otsa järel aparaati lahti kiskuda, et see teisele liininumbrile seadistada (aparaadid sellised, nagu ikka nõuka ajal - juht lõi vänta ja massinast puges välja 7-8 cm pikkune oranzhikas pilet. 2000. aasta paiku veel kohtasin sellist aparaati - huvitav, kas neist veel mõni on kasutusel? Tegelt tuleks sellinegi asi tulevate põlvede jaoks talletada, ma vist tean, kust ühe saaks)
Vasta
#13

Ma wõin nüüd rukkise panna aga kas polnud neil väntadega aparaatidel veel peal selline telefoni ketta moodi asi.Sealt vist märgiti hind.Mulle nagu sellineasi meelde jäänud.Loodan ,et ei eksinud ja kui eksisin siis wabandused.
Vasta
#14

Keilas on ka vähemalt hetkel 2 linnaliini. Mis ajast need sinna tekkisid, ei oska küll öelda.

Renault Laguna GT '06
Renault Twingo GT '08
Vasta
#15

PETSS Kirjutas:Kuressares veel mõni aasta tagasi 4 linnaliini,kuidas praegu ?Wäljusid kõik raekoja eest.
http://atko.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=153
Vasta
#16

tfr Kirjutas:Keilas on ka vähemalt hetkel 2 linnaliini. Mis ajast need sinna tekkisid, ei oska küll öelda.
Peamine liin on seal nr. 2, nr. 1 olen ainult korra näind, miks õhtuti käigus pole, ei tea. Sõidavad Haapsalu Autobaasi väikebussid. Millegi pärast enam pühapäeviti ei ole käigus mõlemad liinid.

http://web.keila.ee/10007
Vasta
#17

Regardman Kirjutas:
tfr Kirjutas:Keilas on ka vähemalt hetkel 2 linnaliini. Mis ajast need sinna tekkisid, ei oska küll öelda.
Peamine liin on seal nr. 2, nr. 1 olen ainult korra näind, miks õhtuti käigus pole, ei tea. Sõidavad Haapsalu Autobaasi väikebussid. Millegi pärast enam pühapäeviti ei ole käigus mõlemad liinid.

http://web.keila.ee/10007

MRP oli ka Keilas!!! Umbes 10 aastat tagasi...
Vasta
#18

sasstak Kirjutas:
Regardman Kirjutas:
tfr Kirjutas:Keilas on ka vähemalt hetkel 2 linnaliini. Mis ajast need sinna tekkisid, ei oska küll öelda.
Peamine liin on seal nr. 2, nr. 1 olen ainult korra näind, miks õhtuti käigus pole, ei tea. Sõidavad Haapsalu Autobaasi väikebussid. Millegi pärast enam pühapäeviti ei ole käigus mõlemad liinid.

http://web.keila.ee/10007

MRP oli ka Keilas!!! Umbes 10 aastat tagasi...
Oli, sõitis üks CR112.
Vasta
#19

Regardman Kirjutas:
sasstak Kirjutas:
Regardman Kirjutas:
tfr Kirjutas:Keilas on ka vähemalt hetkel 2 linnaliini. Mis ajast need sinna tekkisid, ei oska küll öelda.
Peamine liin on seal nr. 2, nr. 1 olen ainult korra näind, miks õhtuti käigus pole, ei tea. Sõidavad Haapsalu Autobaasi väikebussid. Millegi pärast enam pühapäeviti ei ole käigus mõlemad liinid.

http://web.keila.ee/10007

MRP oli ka Keilas!!! Umbes 10 aastat tagasi...
Oli, sõitis üks CR112.
Üks kord isegi näinud!!! Mäletan, et oli 026...
Vasta
#20

PETSS Kirjutas:Kuressares veel mõni aasta tagasi 4 linnaliini,kuidas praegu ?

Siia maani 4 liini. Ainult veneajast on liini graafik tehtud hõredamaks ja pikemaks.

Vana tehnika ja veokite huviline
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne