[mesamees]

150.- ka minu poolt läks teele.

[Sillu]

Veidi lisainfot Paides toodetud teehöövlite ja ka tehase enda kohta:

Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal otsustati Paidesse endise tikuvabriku territooriumile ehitada Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Maanteede Valitsuse Mehaaniline Keskremondi Töökoda. Ehitustööd jõudsid lõpule 1946. aasta alguses ning esialgu hakati töökojas remontima mootoreid ning sõjast säilinud teedemasinaid.

Samal, 1946. aastal hakkas insener Arnold Volberg konstrueerima veoauto GAZ-AA agregaatide (mootor, esi- ja tagasild) baasil teehöövlit, mis sai konstruktori perekonnanime esitähe järgi nimeks V-1.
    Esimene höövel sai valmis 1947. aastal ning sellega käidi 1948. aastal Tallinnas 1. mai demonstratsioonil. Ehkki V-1 oli oma konstruktsioonilt ka tollases mõistes üsna algeline, oli siiski tegu esimese tollases Nõukogude Liidus toodetud iseliikuva höövliga!

Peale V-1 valmimist jätkas A. Volberg uute teehöövlitüüpide konstrueerimist. Lühikeste ajavahemike järel valmisid höövlid V-3, V-4, V-5, V-6 ning V-8, kusjuures viimatinimetatu oli esimene Eestis toodetud raskemat tüüpi höövel.

1950.-tel aastatel nimetati Keskremonditöökoda ümber Paide Teedemasinate Tehaseks.

1951. aastal hakati veoauto GAZ-51 agregaatide baasil tootma Eesti esimest kolmeteljelist höövlit E-6-3.
   

1954. aastal alustas ins. Volberg teehöövli V-10 konstrueerimist.
    Sellel höövlil oli jõuallikaks juba linttraktorilt DT-54 tuttav diiselmootor D-54 ning ainukesena tollases Nõukogude Liidu teehöövliehituses kasutati tööseadmete hüdraulilist juhtimist mehaanilise asemel. Aastatel 1956-1962 toodeti 2040 teehöövlit V-10.

1962. aastal allutati Paide Teedemasinate Tehas tootmiskoondisele Talleks, kuhu kuulusid veel Tallinna Ekskavaatoritehas ning filiaalid Viljandis ja Mõisakülas.

1958. aastal hakati Paide Teedemasinate Tehase vastasutatud konstrueerimisbüroos insener Villem Grossi juhtimisel konstrueerima täiustatud konstruktsiooniga teehöövlit, mis sai juba üleliidulise standardi järgi margitähiseks D-512. Esimene katsepartii valmis 1962. aasta lõpul. Jõuallikaks oli teehöövlil D-512 linttraktori T-74 mootor SMD-14A ning esimese Paides toodetud höövlina oli D-512 varustatud rooli hüdrovõimendiga. Paraku aga lõppes teehöövlite tootmine Paides juba 1966. aastal, mil Moskvas otsustati, et Talleks peab suurendama kettekskavaatorite tootmist, mis olid koondise põhitoodanguks. Kuna selleks vajati hädasti tootmisvõimsusi, siis otsustatigi teehöövlite tootmine Paide tehases lõpetada. Sellega jäi D-512 viimaseks Paides toodetud teehöövliks. Kokku toodeti aastatel 1962-1966 1675 teehöövlit D-512.

19 aasta jooksul toodeti Paides kokku 4348 teehöövlit, millest enamiku moodustasid höövlid V-10 ja D-512. Vaatamata tootmise lõpetamisele jäid Paides toodetud teehöövlid, eeskätt V-10 ja D-512, Eestis laialt levinud teedemasinateks veel paljudeks aastateks ning palju kasutati neid ka teistes liiduvabariikides.

Postituses kasutatud V-1 ja E-6-3 pildid on pärit Eesti Maanteemuuseumi arhiivist, mille eest kuuluvad tänud muuseumi arhivaarile hr. Rain Rikasele.

Kirjandust Paides toodetud teehöövlite kohta:

Insener Arnold Volberg ja tema höövlid/ Tee ajalugu! Eesti Maanteemuuseumi püsinäitus - Eesti Maanteemuuseumi väljaanne, 2006, lk. 110

Harry-Aleksander Lensmann. Eesti autogreiderid/ Ühe masinaehitajate rühma lugu - Tallinn: TTÜ, 2003, lk. 92

[Sillu]

Samal, 1946. aastal hakkas insener Arnold Volberg konstrueerima veoauto GAZ-AA agregaatide (mootor, esi- ja tagasild) baasil teehöövlit, mis sai konstruktori perekonnanime esitähe järgi nimeks V-1.
Esimene höövel sai valmis 1947. aastal ning sellega käidi 1948. aastal Tallinnas 1. mai demonstratsioonil.

Olen mina kah alles tuisupea: ise kirjutasin eile eelmise postituse teksti, ent ei märganudki, et teehöövli D-512 Järva-Jaani toimetamisega tähistame ühtlasi ümmargust tähtpäeva, nimelt 60 aasta möödumist teehöövlite tootmise algusest Paides

[kris]

Juubilar on saanud omale järjekordse sünnipäevalise:

PETSS: 500.-
kris: 250.-
aberwarum: 300.-
Sillu: 1050.-
Jopakolla: 500.-
MartinL: 150.-
Tomm7: 150.-
Sull7: 200.-
Coger: 150.-
TMS: 300.-
eno1: 200.-
Volli: 250.-
volvo: 380.-
mrali: 120.-
Martti: 100.-
Järva-Jaani Auto OÜ: 2500.-
marcco: 150.-
guit112: 200.-
EdR: 100.-
mesamees: 150.-

Kokku: 7700.-

[Sillu]

Kahjuks neid kõige esimesi Paides toodetuid, V-1-tesid, teadaolevalt ei ole ühtegi eksemplari säilinud, nagu ka V-10 eelkäijat, veel GAZ-51 bensiinimootoriga E-6-3.

Paide tehases toodetud, kuni käesoleva ajani säilinud höövlitest on Eestis hetkeseisuga teada üks V-10 ja viis D-512.

Arvestades ülaltoodut ja ka seda, et ka viimaste isendite tootmisest on möödas üle nelja aastakümne, on õigupoolest ju iga tänapäevani säilinud Paide höövel haruldus, mille vanarauda minek oleks väga suur kaotus. Kahjuks ei elanud päästeaktsioonide ajani Pärnumaal Sigaste kandis asunud V-10, mille pilti kasutasin käesoleva teema 62. postituses mudeli näitena.

[kris]

Suure pauguga lõpetame antud aktsiooni! Jumalakartmatu inimesena väänaks veidi väljendit "mullast oled sa tulnud ja mullaks sa saad" teehöövli võtmessse: Paides oled sa tehtud ja tänu Paidele se ka pääsed. Sõna Paide viitab Paide (Teedeehitus)Masinale.

PETSS: 500.-
kris: 250.-
aberwarum: 300.-
Sillu: 1050.-
Jopakolla: 500.-
MartinL: 150.-
Tomm7: 150.-
Sull7: 200.-
Coger: 150.-
TMS: 300.-
eno1: 200.-
Volli: 250.-
volvo: 380.-
mrali: 120.-
Martti: 100.-
Järva-Jaani Auto OÜ: 2500.-
marcco: 150.-
guit112: 200.-
EdR: 100.-
mesamees: 150.-
Paide Masinatehas ja Järva-Jaani Tuletõrjeselts: 7300.-

Kokku 15000.-

[mesamees]

Rõõm kuulda näha,et summa koos Millal siis järgiminek toimub,oleks kah siis nõu ja jõuga abiks.Oleneb muidugi sellest,et see toomise päev ei satu mul töönädalasse.

[muuseumipapa]

Õnnitlused varjupaiga pooltki järjekordse eduka aktsiooni lõppemise puhul! Suurimad tänud Teile, kaasfoorumlased PETSS, kris, aberwarum, Sillu, Jopakolla, MartinL, Tomm7, Sull7, Coger, TMS, eno1, Volli, volvo, mrali, Martti, marcco, guits112, EdR ja mesamees ning Järva-Jaani Auto OÜ, Paide Masinatehas AS ja Järva-Jaani Tuletõrje Selts annetuste eest! Teie nimed saavad jäädvustatud varjupaiga koduleheküljel, kroonikaraamatus ja eksponaadi andmesildil. Jääge palun ootama oma PT postkasti kutset aktsiooni pidulikule lõpetamisele trassil Koksvere - Järva-Jaani ning seltskondlikule osale Järva-Jaani Kultuurimajas.

[Sillu]

Minugi poolt väga suured tänud Paide Masinatehase ja Järva-Jaani Auto OÜ juhtkonnale, Järva-Jaani Tuletõrjeseltsile ning kõigile annetanud foorumikaaslastele. Mul on väga hea meel, et teie (vanatehnika-)südames jätkub ruumi ka rasketehnikale

Tänud ka Muuseumipapale järjekindluse eest sponsorite otsingul!

[Sillu]

http://www.jt.ee/160107/esileht/20004674.php

[mrali]

Operatiivinfo asjaosalistelt: 188. eksponaat on Varjupaigas

[Sillu]

Info vastab tõele: Sillu unistus teehöövlist Varjupaigas on teoks saanud ja Paides 1965. aastal sündinud, järjekorranumbrit 1162 kandev teehöövel D-512 on jõudnud oma uude kodusse

Höövli äratoomisaktsioon osutus üsna seiklusrikkaks ja koju jõudes ehk tuleb ka pikem muljetamine; praegu aga tahaksin öelda väga suured tänud kõigile, kes aktsiooni õnnestumisele kaasa aitasid - nii annetajatele kui ka äratoomisaktsioonist osavõtnutele!

[Sull7]

Mõned pildid tänasest ettevõtmisest.Eks Sillu pajatab pikemalt ja tal on ka rohkem pilte.

[Sillu]

Sillu üritab siis "pajatada" veidi eilsest aktsioonist

Kokkulepitud kohtumispaika Võhma lähedal jõudis kõige varem foorumlane Sillu, veidi aja pärast saabusid ka mesamees ning TAR, seejärel Järva-Jaanist muuseumipapa, Regardman, eno1 pojaga (?), Väikevend ja Pets ning vahepeal olid kohale jõudnud ka foorumlased Tomm7, Sull7 ja TMS ning sõit Koksvere poole võis alata. Tee peal liitusid veel Tartust tulnud foorumlased aiv ning andres22. Kui mul keegi kogemata nimetamata jäi, siis vabandan ja muuseumipapa ehk täpsustab

Kohale jõudes sai masin esmalt kergelt üle vaadatud. Höövli väliselt märgatavatest ümberehitustest sai peale juba teadaolnud kabiini nurgaakende ümberehituse (paigaldatud sirged klaasid algsete kumerate asemel) tuvastatud veel algse näidikuteploki asendamine veoauto ZiL-130 omaga.

Järgnes käik (koosseisus Sillu, muuseumipapa ja Tomm7) Võhmasse õlisid ostma, seejärel õlid, bensiin käivitusmootori paaki ning vesi sisse, aku peale ja peale paariaastast seismist käima ta läkski!  Veidi manööverdamist (kuna höövli liikumisteed piirasid üheltpoolt hiiglaslik lumehang ning teiseltpoolt betoonplokk, mida jäässe kinnikülmumise tõttu ka eemaldada ei õnnestunud) ning järgnevalt sai höövel sõidetud töökotta, kus said kummid täis pumbatud ning keevitatud ka lagunema kippuvat kardaani, samuti korrastatud ka höövli tulesid.

   
Seejärel, kui höövel taas töökojast välja sõidutatud, sai tehtud aktsioonis osalenutest ühispilt ning võisimegi alustada teekonda Järva-Jaani poole. Esimese poole teekonnast läbis teehöövel omal käigul vaheldumisi foorumlaste Sillu, eno1 ning mesamehe juhtimisel. Üsna pea peale liikumahakkamist selgus aga tõsiasi, et käigukastis ei tööta kiirendatud käikude rida ning seetõttu saime edasi liikuda kiirusega kõige enam kümmekond kilomeetrit tunnis! Sellega seoses sai Pilistveres vastu võetud operatiivne otsus tellida kolonnile vastu meid mullu kevadel Sürgaverest Ikarus 620 transpordilgi aidanud AS Tatoli suurtraktor New Holland ning veidi aja pärast (kolonn jätkas vahepeal edasiliikumist) see saabuski. Ega`s midagi, lühikese trossiga ning jämeda köiega höövel traktorile sappa ning aina edasi J.-Jaani poole, no saime nüüd ikka mitu korda kiiremine edasi.

Pilistveres juhtus ka foorumlasel Sillul omalaadne vahejuhtum, kus höövli kabiini siseneda püüdes sai ühelt küljelt kabiini astmelaud "alt ära astutud" - see rändas esmalt Sillu Fordi pagasnikusse ning hiljem J.-Jaanis esialgu höövli kabiini.

Puksiiris juhtisid höövlit järgemööda foorumlased eno1 ning muuseumipapa. J.-Jaani bussijaama juures sai höövel puksiirist lahti haagitud ning viimased mõnisada meetrit Varjupaigani liikus see taas omal jõul. Kohale jõudes oli veel probleeme seoses höövli lumesse kinnijäämisega, kuid alul aktsioonis osalenute kätejõu ning lõpuks taas sama New Hollandi traktori abiga sai masin oma esialgsele kohale paigutatud.

Höövli kohalepaigutamisele järgnes traditsiooniline Varjupaiga supi söömine ühes väikese aruteluga edasistest plaanidest.

Veelkord tahaksin avaldada suurimat tänu kõigile, kes, igaüks omal moel, andsid oma panuse, et see teehöövel oma uude kodusse jõuaks! Olete kõik väga toredad inimesed

PS. Kuna jutt sai päris pikk, siis vast rohkem pilte ei hakka siia lisama, vaid teen nende jaoks eraldi postituse.

[andres22]

Minu poolt mõned pildid.

[Edel]

Tore,et kõik kenasti läks. Kahju,et ise tulla ei saanud.

[Sillu]

Minu poolt siis valik pilte aktsioonist:

http://beta.album.ee/album/30013111/50035282

No kurat aru ma ei saa album.ee lollist kombest tõsta järjekorras viimane pilt esimeseks - tegelikult on albumis esimene pilt tehtud juba Järva-Jaanis, ülejäänud pildid on õiges järjekorras...

[muuseumipapa]

Aktsiooni Teehöövel Varjupaika! ristiisaks tituleeritud kaasfoorumlane Sillu on teinud ilusa kokkuvõtte ilusast päevast, mil D-512 oma uude koju jõudis. Eks iga uus retk lisa seiklusi ja omapäraseid vahejuhtumeid. Ei osanud ju näiteks keegi meist selle peale tulla, et nn. käigukiirendi ei tööta ja 8,5 km/tunnikiirusega vajanuks me varjupaika jõudmiseks pea seitse tundi sõiduaega. Aga vastutuleliku AS Tatoli ja sealse müügijuhi, varjupaiga pikaajalise abilise, Rainer Kellneri toel lahenes mure kiiresti. Kogu aktsioongi kulges kenasti, kaasa arvatud opositsiooni arvamusteavaldused. Küllap on sealtki meil midagi edaspidiseks arvesse võtta. Päeva lõpetades ja kokkuvõtteid tehes oli sõbralik kollektiiv ülimalt üksmeelne ja tõdes, et samaväärselt vanatehnika säilitamisega tulevikuks on väga tähtis ja meeliülendav sellise uue sõpruskonna tekkimine, kes ühiselt suuri ettevõtmisi ette valmistavad, läbi viivad ja tulevikuks plaane seavad. Tore on vaadata, et meie hulgas on vanatehnikahuvilisi noori. Erilise tunde aga tekitavad kolonnile teeäärest lehvitajad ja pildistajad. Jõudsime veel ka järeldusele, et järgmisel korral kui meedia peaks meie vastu huvi tundma, soovitame kirjutada, rääkida või näidata hoopis sellest fenomeenist, mille on kujundanud Auto-moto foorum. Varjupaik poleks varjupaik ilma AMF`ita. Tänan kõiki kes meiega, senise meeldiva koostöö eest!

[Sillu]

Hing ei andnud rahu ja pidin ikka esimesel võimalusel enda "ristilapse" valgel ajal juba Varjupaigas olevana üle vaatama

Muide, mul siin vahepeal turgatas, et selle isendi, ühe esindaja 1675-st Järva-Jaani toimetamisega saame tähistada kahekordset tähtpäeva: lisaks eespool juba märgitud Paide höövlitootmise alguse 60. aastapäevale möödub käesoleval aastal just mudeli D-512 tootmise algusest 45 aastat!






Juhikoht:



"Armatuurlaud":

[Sillu]

Uitmõttena pakuks välja, et, kuna tegu on üldjoontes töökorras ja ka registris oleva sõidukiga, siis võiks peale mõningast korrastamist (käigukasti remont, välimuse värskendamine ja ehk veel nipet-näpet) saada sellest höövlist üks Varjupaiga nn. näidiseksponaate (sarnaselt näiteks Janu-Juku ja ka hetkel taastamisel oleva TA-6-1ga), millega kannataks mitmesuguste ürituste puhul vahel veidi ka väljaspool Varjupaiga territooriumi liikuda, ehk aastal 2012 mudeli D-512 tootmise alguse 50. aastapäevagi tähistada.

Loomulikult nõuab see kõik üksjagu raha, aega ja ehk ka muid ressursse, ka tuleb siin jälle paljude muude pooleliolevate toimetuste teema, aga........unistada ju ikka võib