[E-riik]

minu mini kere, uksed, poolraammid, veljed ja muud pisividinad läksid 2100 sulas

[pppp]

Kere raami pealt maha tõsta polnud vaja (kuskil oli mainitud, et masin raami peal)?

[stihl]

Ideaalis oleks ta, loomulikult, pidanud maha tõstma, aga kuna töödega läeb suht kiireks, siis otsustasin seda mitte teha.
Teine häda, mis mahatõstmisel kohe kummitama hakkab, on ruumipuudus - veel üht parkimiskohta garaazhis oleks ju vaja.

[Bastard]

Mõned küsimused veel:

1) Kas liivapritsil saab ka nö. surve tugevust muuta - s.t. et päris läbi pleki ei tulistaks mõne haprama koha peal?

2) Kas liivaprits võtab maha näiteks mastiksi taolise löga põhja alt või jääb see rõõm omanikule?

3) kas see Männiku liivapritsimees pakub ka kruntimisteenust?

[E-riik]

1. kindlasti saab mängida nii surve, kui tulistamis kaugusega. ent siin on see point, et kui see liiv läbi lendaks, tuleb antud plekk nikuinii uuesti ära teha.
liivapritsiga siledaid plekke (ukse pinnad, katus ja tiivad) ei lasta. kui suledale pinnale kallale minna, siis on tulemuseks merelaine sarnane kuumaastik. prits on selleks, et ära puhastada tugevad ja ligipääsmatud kohad. siledatelt pindadelt on parem kettaga stuff maha võtta.

2. põhjaaluna mastik ei ole probleem, küllaga ei saa temaga täielikult kätte vana, kõvaks läinud keremastiksit.

3. minuteada on neil kuurialune selleks olemas, kuid parem on seda ise teha. siis tead, et oled niipalju, kui võimalik liiva igalt poolt karpidest ja pragudest kätte saanud. kui aga tegemist on miskite raamide ja muu lihtsamaga, siis ei ole tõenäoliselt probleemi.

[stihl]

1) Survetugevust saab muuta pritsimiskauguse ja -nurga abil - seega on kõik töömehe kogemuses kinni.

2) Mastiksi võtab maha. Raami külge kogunenud ja 50 aastaga kivistunud asfalt, aga jäi.
Salongi mõnes osas, kus ma olin pigimati eemaldamisega laisk olnud, jäi see samuti alles.

3) Ei paku. Spetsiaalselt küsisin.

[aavo]

Kui sul peaks puitosade taastamisega abi vaja olema, siis võin selles osas aidata. Äkki siis saan kunagi laenata seda raami mille külge auto pannakse (nagu kana)
ja niisama ka hea tunne, et saab sellise vanakese taastamisel abiks olla.

[stihl]

Tänan pakkumast, aga puusepp (oma vennaraas) juba tegutseb...
Seis hetkel selline:



Vana lakk on juba peaaegu maha kraabitud, uus pähklijuurespoon ostetud ja varsti läheb kleepimiseks.
Lahendamata on esialgu veel küsimus, kuidas kumeraid puitdetaile pressi alla panna, aga küll töö käigus selgub...

[robi]

Väike ülevaade siis minu pildiaparaadiga:

[wax]

Krdi veider esisilla ehitus. Milliste pukside peal see alumine õõts liigub? Koos selle pika vardaga?

[eberhard]

Liivapritsi hind pole mingi saladus: 3200.- eeku. Sulas.
Paljas kere + raam, ilma uste ja luukideta.

Kui tohib, ma täpsustaks, kas see kere käidi täielikult liivapritsiga üle (ka katus) või ainult valikuliselt?

[stihl]

Kuna:

1. Ta on üsna paksust plekist (>/= 1mm)
2. Sellist autot nagu Mark VII on ka varem üleni liivapritsitud, nimelt meie jaguariklubi hea sõber Soomest Fiboy (vaata ka http://jaguar.fiboy.com/Mk7.htm ) on lasknud teha täieliku liivapritsi,

...siis tehti ka minul niimoodi.

Kindlasti ei soovitaks ma uste/katuse ja tiibade puhastamist liivapritsiga tavaplekipaksusega autodel.

[tavs]

OT: Miks sel pildil vedrulehed mingisse ümbrisse mähitud on ?

[ats97]

Arvan, et liivapritsi teostades liiva vedrulehtede vahele ei pressiks, mis hakkaks vedrulehti kulutama.

[stihl]

See on lehtvedru tolmukaitseks mõeldud Jaguari originaalvaruosa:



, mille mina oleks enne liivapritsi minekut kindlasti maha võtnud, et teda mitte rikkuda, kuna kataloogihind uuel osal on 4784.- EEk/paar...
Valmistatakse ehtsast nahast.

Minu autol neid kahjuks ei olnud enam säilinud...niiet läheb vast köösneritööks...

[eberhard]

[quote=stihl]
Eile siis, tõepoolest, sai kere kruntvärvi alla.

Aga kumb moodus kere esialgsel rooste vastu kaitsmisel, arvestades, et kere vajab ka keevitustöid, oleks vähem töömahukas, mugavam ja tõhusam: kas  fosfaatimine või kruntvärviga värvimine?

[ROKIPEER]

Olen ise veel kuskilt kuulnud et need `vutlarid` vedru ümber määritakse seestpoolt et
vedrud kiuksuma ei hakkaks, kui õige või vale see on seda ma kahjuks ei tea.
Aga igaljuhul edu minupoolt tänuväärt projekti puhul.

[Liblikmutter]

Nagu siit-sealt olen aru saanud, peaks sõiduk pulmalisi vedama hakkama 2007 aasta mai kuust?
See on siis kohekohe uksetaga..
Viimased pildid sõidukist on aga kruntvärvi all..
Ilmselgelt on nii kiire, et ei jõua ülevaadet teha?
Kasvõi väikest mõne kirjamärgiga ülevaadet?

[stihl]

Nonii.
Tervitus kõikidele, kes taas selle projekti kohta viitsivad lugeda.
Kolm kuud tõsist tegelemist auto kallal on möödas ning kere on maalri juurde ära viidud. Kõige raskem osa taastamise juures - plekitööd - on valmis.

Plekitööde puhul sa võid kasvõi iga päev töötada tunde ja tunde, aga ikka on selline tunne, et sa ei jõua mitte kusagile. Iga roostes tüki alt, mis sa küljest lõikad, tuleb välja kaks veel rohkem roostes olevat osa, ning ka need tuleb välja lõigata....

Sõbrad, kes aeg - ajalt läbi astuvad, et suuda ära imestada, kuidas sa küll suudad mitu kuud keevitada üht lihtsat ja väikest autot.

Alles siis, kui kere on juba korralikult värvitud ja hakkad peale tõstma mootoreid - sildu - vaipasid, tundub, et tööjärjega on võimalik ka edasi jõuda, ning see kõik transformeerub suht kiiresti ilusaks ja uueks autoks...

Kuna keretööde tegemist on eesti vanatehnika foorumites kajastatud juba nii palju, et kõigil on suht kõrini, siis ma oma saani kere lõikamise/keevitamise/mahasilumise/jne pilte/teksti siinkohal ei hakkagi välja tooma.
Näitan vaid huvitavamaid kohti muude tööde juures...

Vanaauto lõhn seest meenutab küllaltki selgelt kaltsuka lõhna ning kui kusagilt tuleb raipehaisu, siis on suur tõenäosus, et kuskile on nende aastate jooksul on mõni ära surnud:



Pärast pidurivedeliku paagi poolekslõikamist avanes just selline vaatepilt. Huvitav oli veel asja juures see fakt, et ainuke avaus, kust nad sisse said ronida, oli võrdkülgne kolmnurk küljepikkusega 8mm; seega tundus, et hiired olid sinna roninud siis, kui veel väiksed olid ning keegi oli neid ülevalt toitnud, kuni nad veidi suuremaks kasvasid.
Või, siis sõid üksteist, mis on vähem tõenäoline, sest siis oleks pidanud ainult üks, kõige tugevam, viimasena alles jääma....

Mingi aeg tuli ka taas kõik poldid/mutrid jms rauast osad galvaanikasse saatma. Seekord kasutasin asjade süstematiseerimisel pildistamise meetodit:



...et pärast galvaanikat kõik asjad uuesti tuvastada...
Täitsa töötas selline süsteem.



Sama moodi jäädvustasin digitaalselt ka erinevad pisimehhanismid:



...et hiljem oskaks nad taas kokku panna. Siin tegemist peapumbaga, millele piisas vaid uutest mansettidest ning pumba korpuse galvaniseerimisest.

Vahepeal jõudsin tegeleda ka istmetega:



...mis said enne uue nahkkatete paigaldust liivapritsist läbi lastud ning uue krundi ning värvikihi.


Sellist asja juhtub vast igal mehaanikul:



Traathari läks korraks käest ning sisenes tunkevarrukast ja enne kinnikiilumist riivas korraks ka "software`t"...

Traathari oli ka ainuke, millega töötades õnnestus vana värv lõplikult maha saada, kuna uksi / luuke ju liivapritsi ei kannatanud viia:



Siinkohal tegin katseid kõivõimalike värvieemalditega:
Sayerlack, mida Benefit müüb, haises kõige vähem, aga töötas küll.
Wenfex, mis on saadaval ehituspoodides, oli kõige odavam. Töötas samamoodi.
Siis veel mingi, mille nime ei mäleta, aga mäletan, et seda müüb Ehituse ABC ning mis maksis kõige rohkem, aga tegelikult oli kõige viletsam.
Üks, aga, mis neid kõiki iseloomustab, on see, et 50a vana nitrovärviga nad hakkama ei saa ning ikkagi tuleb kasutada vana head rällakat koos traatharjaga. Värvieemalditega saab maha vaid selle värvi/pahtlikihi, mis on peale kantud hilisemate taastamistööde käigus.

Terve auto taastamise käigus ei saa alahinnata ka ajakulu, mis kulub kõikvõimalike lisavidinatega tegelemisele:



Vahepeal sattusin nad üle lugema ja selgus, et liivapritsida/kruntida/värvida tuleb peale suurte paneelide veel 52 sellist esmapilgul mõttetut asja. Pildil on nad ósa neist just selga saanud oma esimese happekrundi kihi.

Pehmemast metallist asjade peal katsetasin oma isiklikku liivapritsi:



Seekord oli liiva asemel kasutusel klaaskuul. (saadaval Tartu Esprestost kilohinnaga umbes 40.- EEK/kilo.) Alumiiniumile, aga nagu me kõik hästi teame ja pildilt näeme, see asi häste meeldib...

Plekitöö kõige viimane etapp, uste älumiste äärte vahetus, kus keevitust väga ei kasutata ning serv tuleb keerata kahekorra, niiet ilus ka jääks, ei ole minu kõige tugevam külg. Kuidagimoodi sai see asi küll tehtud:



...ning ise ma rahule ei jäänud.
Aga eks inimene õpib. Pealegi, kusagilt koolituselt tuleb meelde väide, et käeline tegevus pidavat ka aju tööle panema. Hakkas ju inimkondki siis rohkem arenema, kui esimesed sammud käsitöönduse vallas astutud said....




Amortidega sai pisut nalja tehtud, mille käigus hoidsin kokku ~4000.- eeku.



Kuna KONI klepsusid oli käepärast üks, Monroe`d ka üks ja Sparcot kaks, siis tulemuseks sai ka vastav arv amorte.
Ega muidu ju pulli ei saa, kui ise ei tee. Pealegi, olid kroompinnad kõik hästi säilinud, õlid püsisid sees ning säilinud oli ka nende põhifunktsioon liikumisi aeglustada, siis otsustasin amordid nö. "üle lasta" ning nad taaskasutusele võtta.(väga populaarne tegevus viimasel ajal, eksole).  
Vahetatud said vaid puksid.


Järgmisel pildil on näha, et auto on seest värvitud juba õiget tooni värviga, ning käib uste reguleerimine.



Kogu alusraam ning põhi on värvitud tunduvalt löögikindlama musta poluretaanvärviga.

[ryblik1]

selline hiirelõks nagu sul see paak oli on ikka üks lahe avastus.ise avastasin ühe masina tagaistme alt suuuure pesa.nii umbes kolm ämbrit igasugu seemneid ja ploomikiveõnneks raipeid polnud jäänud.
ühe talvituva auto seest sain lõksuga kätte kolm hiirt.hing oli täis miks nad angaarist kõige kallima masina olid valinud
aga ps mis puudutab jaguari siis see on ikka üks tõeline kunstiteos,euroopa sellist stiili ei suutnud tol ajal tabada.loodan kunagi seda autot ka ise lähedalt näha.
edu!