sai vaadatud vanu fotosid ja meenutatud, et 1970-80ndatel olid paljude veoautode (GAZ 51/52/53, ZIL jt) kaitseraudade otsad värvitud diagonaalis valgeks. Mis võis olla sellise kohaliku tava aluseks? Minuteada ei tehases ega ka mujal N.Liidu avarustes nii ei käitutud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Viidatud lingis ei sisaldu vastust minu küsimusele. Mäletan suurepäraselt ETKVLi süsteemi veoautosid, kus stange üks ots oli JÄRSULÕPULISELT valgeks värvitud koos valgele osale musta kirjaga kantud teabe kandmisega, millest seal jutulõngas juttu.
Mina räägin aga stangest, mille otsad olid POOLVILTU, st diagonaalis valgeks värvitud ja valgele osale mingeid kirju kantud ei olnud. Ka selliseid värviskeeme mäletan suurepäraselt, aga kahjuks ei tea otstarvet (mida siin küsisingi).
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Stangeotste poolviltu valgeks võõpamine oli kunagi autoinspektsiooni nõue, et esistange nurgad nähtavad oleksid. Muud otstarvet nendel valgetel nurkadel polnud.
Arvan, et põhjus oli selles, et venelased sõidavad üldjuhul pimedas parktuledega. Valge nurk vasakus servas näitab autot kas taga või siis vastu tulemas. Hämaras midagi muud eriti näha ju ei ole. Sõjaväes olid ka tagasillad valgeks värvitud, et näeks järele sõita.
Mälu järgi väidan, et Autoinspektsiooni poolt oli nõue vasak stangeots valgeks värvida. Polnud oluline, kas värvipiir oli järsulõpuline või kaldu. Samuti ei keelatud värvida mõlemat stangeotsa. Kolhoosiajal üle 14.aasta minu sõidukiks olnud Gaz 51-l sai värvitud mõlemad stangeotsad ja veel sellise värvikombinatsiooniga, et valge moodustas kolmnurga kuju, teravikuga auto tsentri poole. Mingeid probleeme ei teedel (kulgesin varustajana üle vabariigi) ega ka kuulsa Paide RAI poolt korraldatud ülevaatustel ei tekkinud. Küll aga tuli igaks ülevaatuseks maha kruttida Volga rool ...
peeterpaul Kirjutas:Kes pole näinud, siis jutt käib sellisest stange disainilahendusest nagu pildidl.
Kui nüüd hoolega vaadata Sinu auto stanget, siis märkab seal puuritud(stantsitud) avasid. Minu värvikombinatsioon nägi välja selline, et valgega värvitud võrdhaarse kolmnurga teravnurk oli stange otsa poolt esimese ava juures.
Ja kui nüüd puhtsüdamlik ülestunnistus teha, siis tollel ajal, millest Teie räägite, sõitsin mina veel Miska tüüpi jalgrattaga, abirattad tugemaks mitte külilkukkumist....
Seda autot ehitades võtsin lihtsalt mälu järgi malli "vana aja asjadest".
Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Õhtuene konsulteerimine eesmineva põlvkonnana haris mind niipalju veel, et mingil perioodil tuli auto reg.nr. värvida ka veoki kabiini katusele? Põhjus GAI helikopter, et sealt oleks näha. On see ulme valdkonda kuuluv mälestus ?
Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
peeterpaul Kirjutas:Õhtuene konsulteerimine eesmineva põlvkonnana haris mind niipalju veel, et mingil perioodil tuli auto reg.nr. värvida ka veoki kabiini katusele? Põhjus GAI helikopter, et sealt oleks näha. On see ulme valdkonda kuuluv mälestus ?
Sellinne asi minu teada oli kasutusel vaid Leedus.Sealsetel kõigil bussidel ja weokatel olid numbrid ka katusel.Eestis oli ühel masinal ka kindlasti ,minu omal 36-32 EAM.Sai nalja pärast tehtud.Mis aga esistangedesse puutub siis oli minu teada nõudmine ,et stange wassak nurk pidi olema valge.
Kõige karmimalt Eesti NSV-s nõutud seda, et number tuli selgelt maaldida veokasti tagaluugile
(bussidel tagaotsale) ja päris vanasti veoautodel ka kasti vaskule küljele.
Hiljem vist selline nõue kadus, vähemalt veoautode juures. Millal see toimus?
Tagaluukidele värvimine oli kohustuslik ikka kuni 1990te alguseni, kadus see ühes eraveokite suurema lubamisega (1990 kandis).
Küljeluukide kohta ei oska täpselt kommenteerida.
Eesti autodel mäletan neid küljenumbreid waid kollastel numbritel.Samas Wenes LKW del ja bussidel need dubleerivad numbrid seniajani kasutusel.Olen kohanud ka Soome ,Saksa Hollandi ja Taani ninasid millele kabiini tagaseinale joonistatud suur auto reg number.Ilusti tehtud.Ei olegi aru saanud asja mõttest,võib-olla et väike number kadunud või saasta täis.
Näiteks Kose EPT veokitele oli esikaitseraudade mõlemasse otsa värvitud kolm ümmargust valget täppi. Selle järgi olid "joti" autod juba kaugelt ära tunda.
