[pelle]

Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.

[valdo]

Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.

Tänan, ei olnud nende kaartide peale sattunud. Minul nii detailseid kaarte polnud - teadsin, et RRis on nende paberkujud, aga ei kujutanud ette, et nad on need ka digiteerinud.


Sain oma küsimustele sealt vastused. Kummalisena tundus (ja tundub) mulle aga see, et Viru väljaku ja Maneeži tn vaheline kvartal sedavõrd suur oli, samuti Gonsiori tn ja Tartu mnt vaheline kvartal. Mina arvasin, et seal oli rohkem väikesi tänavakesi.

[valdo]

Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.

http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?

Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.

[fic]

Tõesti võrratu leid !!
Kuid valdole ütleks, et ei usu eriti, et väikesed tänavad peale märgitud on, sest oma kogemustest võin öelda, et eriti väikeseid tänavaid peale ei märgitud. Kui kõik oleneb ka aastast, ning põhjalikusest.

[Style]

Lahates kaarte: kaardil 1_2 on I7 ruudus mingi veekogu. Ei suuda kokku viia kaasaegse kaardiga. Kuhu kanti see jääb? Mis see on? Ja mis saatus?

[marcco]

See veekogu on üles paisutatud Härjapea jõgi. See koht peaks olema Kalevi spordihalli ja selle taga olevate tenniseväljakute kohal. Seal kaardil näha ka praegugi eksisteeriva Siselinnakalmistu Kaarli ja Vene osad. Kohe selle tiigi taga olev nimetu kalmistu on vana katoliiklik kalmistu, mis asub praeguse suure staadioni harjutusväljaku kohal.

[Style]

Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?

[haikala]

Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.

http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?

Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.

Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.

[eberhard]

Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.

http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?

Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.

Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.

Tatari tänaval asus 1884-1944 sünagoog küll, aga seda kindlasti ei tähistatud õigeusklikus Vene Impeeriumis linnaplaanil ristimärgiga. Ka tänapäeval ei tähistata sünagoogi asukohta kaartidel ristimärgiga vaid Magen Daved-iga e. Taaveti ristiga.

[eberhard]

Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?

Jõepaisud täideti liivaga. Härjapea jõgi suleti lõplikult kollektorisse ca 30-datel. Kas kollektor rajati jõkke või jõe kõrvale on mulle teadamata. Vanadelt fotodelt on näha, et jõgi oli kohati küllalt kitsuke: keskeltläbi 5-6 meetrit lai ja  veepiir oli maapinnast ca pool meetrit allpool.
Loomulikult sellises umbses kollektoris vesi roiskub-Stockmanni kaubamaja juures peaks olema mõned kollektori tuulutusavad-vihmaveetrapid, sealt igatahes vahel pihkab kaunis "rammusat" haisu ja ma mõtlen, et Härjapea jõgi annab seal oma olemasolust delikaatselt märku.
Ma pean loodusliku veekogu torusse sulgemist selgeks barbaarsuseks ka kitsuke jõgi annaks linnapildile palju juurde. Minge või vaadake Pääsküla jõekest koos miniatuurse kivisillaga!

[krister]

8<---
http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?
8<---

Kas praegu ei ole seal kpl. "Kannike"?
Tegemist oli õigeusu kloostriga, kus olid nunnad. Kaardilgi kirjutatud "Kloostre k." Lammutati 1958. a. Asukoht oli praeguse Lasnamäelt tuleva sõidusuuna keskel, ehk mitte täpselt kpl. Kannikese kohal.
Andmed pärinevad mälestustest.

[haikala]

Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.

http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?

Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.

Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.

Tatari tänaval asus 1884-1944 sünagoog küll, aga seda kindlasti ei tähistatud õigeusklikus Vene Impeeriumis linnaplaanil ristimärgiga. Ka tänapäeval ei tähistata sünagoogi asukohta kaartidel ristimärgiga vaid Magen Daved-iga e. Taaveti ristiga.

Antud kohal pole minuteada rohkem kirikuid olnud. Kas kaardimeistri black või on hoone vahepeal teisi uske teeninud?
Muide avastasin, et kaardil http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart4_11.jpg
on tingmärgiks juba Taaveti rist...
20.ndatel pole hoonet tingmärgiga varustatud. Küll aga on kaardile märgitud juudi surnuaed. Samas ka 190? kaart märgib, nagu teemaalgatuse kaartki, et tegemist on Kloostri kirikuga... Mine sa nüüd võta kinni...

EDIT. Näedsasiis...jälle targem kui eelmist postitust lugeda. Millest aga tuleneb, et sünagooge ka sellisel ajal alati kaartidele ei märgitud?

[valdo]

Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.

Sünagoogi hoonet ma tean. Kel on olemas "XX sajandi kroonika" 2. osa (Entsüklopeediakirjastus 2004), siis selle leheküljel 243 on toodud sünagoogi varemete foto 1946.a. Tagaplaanilt paistab seal Tartu mnt ääres senini alles olev funk-nurgahoone, kus nõukaajal oli pikalt kalakauplus. Selle hoone järgi saab sünagoogi asukoha täpselt kindlaks määrata.

[eberhard]

Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?

Jõepaisud täideti liivaga. Härjapea jõgi suleti lõplikult kollektorisse ca 30-datel. Kas kollektor rajati jõkke või jõe kõrvale on mulle teadamata.

1937 a "Pealinna Teatajas " 23.01.1937 on kirjas, et 1936 a kollektoriehitustöödel Veski tänavas (asus Kaasani puitkiriku taga) kahjustati ohtlikult tänavaäärsete majade vundamente.
Nüüd 70 aastat hiljem kinnisvarahaid ja nende kunded muidugi palju ajalooga oma pead ei koorma, aga üldiselt ei ehitustehniliselt ega tervishoiu mõttes pole kasulik ehitada ega omandada elamut veesoonele.

[Style]

üldiselt ei ehitustehniliselt ega tervishoiu mõttes pole kasulik ehitada ega omandada elamut veesoonele.

Just seda ma mõtlesingi: kas pole ohtu, et see maalune jõgi ükskord üles tuleb või hoopis maapind talle lähemale liigub?.. Kas on ka TLN-is näha, kus see Härjapea jõgi merre voolab?

[mrali]

Härjapea kollektor-jõgi pidi kuskil Kadriorus, Russalka lähedal Tallinna lahte jõudma.

[oxygen]

Härjapea kollektor-jõgi pidi kuskil Kadriorus, Russalka lähedal Tallinna lahte jõudma.

Hakka russalka juurest linna poole jalutama. Võimatu mitte näha.

[Style]

Kas on ikka?.. Kaardil on see pigem Petroleumi tänava kandis. Rusalka juures on see, mis läbi Kadrioru jookseb...

[krister]

Härjapea jõest niipalju veel, et keegi on kesklinnas pannud ohtralt silte, kust seesinane jõgi voolab.
Siltideks on väikesed helesinised kleepsud majadel, laternapostidel jms. Silte olen märganud Maakri tänaval, Tartu mnt-l enne ristumist Gonsiori tänavaga.

[fic]

Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?

Jõepaisud täideti liivaga. Härjapea jõgi suleti lõplikult kollektorisse ca 30-datel. Kas kollektor rajati jõkke või jõe kõrvale on mulle teadamata. Vanadelt fotodelt on näha, et jõgi oli kohati küllalt kitsuke: keskeltläbi 5-6 meetrit lai ja  veepiir oli maapinnast ca pool meetrit allpool.
Loomulikult sellises umbses kollektoris vesi roiskub-Stockmanni kaubamaja juures peaks olema mõned kollektori tuulutusavad-vihmaveetrapid, sealt igatahes vahel pihkab kaunis "rammusat" haisu ja ma mõtlen, et Härjapea jõgi annab seal oma olemasolust delikaatselt märku.
...

Just seda olengi mina mõelnud, et huvitav mis seal ALATI haiseb
Aga lugesin Rahva Raamatus üht huvitavat raamatud Vesiveskitest, ning seal seisis, et kui hakati Stockmanni ehitama, siis leiti vesiveski varemed pinnasest.