[Killer666]

Mina näen sellist esimest korda..kas mingi tuuning v?

[peeterpaul]

Et siis - ehk jagad ka teistega oma nägemust....
Ei ole nagu selgeltnägija?

[peeterpaul]

sorry, esimesel avamisel pilti ei näidanud. Peaks olema GAZ 53 selline variant, kus mootoriks oli veel rida6 GAZ 52-lt.

[valdo]

See on HARULDUS! Ma räägin nimelt GAZ 53 varajaste eksemplaride, sh GAZ 53F radiaatorivõrest.

On üsnagi reaalne, et tegu on AINSAGA või vähemalt ühega mõnest üksikust säilinud sellisest võrest Eestis.

Samas on võre ülitõenäoliselt "võõra" auto küljes, sest varajastel 53del ei olnud tiivapealseid külgmisi suunatulesid. Samuti ei tea ma, et vanatüübilise 53 võrega oleks valmistatud lühikese raamiga ja 93lt "laenatud" kallurkastiga autosid. Ikka need olid pika kastiga madelautod.

Kui ka kabiinikatus on mitte sile, vaid rihveldatud (muutus kusagil 1970ndatel), siis on võre raudpolt-kindlalt vale auto küljes.

Aadressil http://www.mois.ee/tmp/51rida.jpg on üks selline varajane GAZ 53 ka algses aus ja hiilguses autentsena peal. Foto pärineb Paide rajooni 9. mai kolhoosi 1964. aasta fotoalbumist ning on tehtud arvatavasti kas 1963. või 64. aastal Paide-Väätsa tee ääres oleva Röa garaaži ees (praegu on seal autopesula).

[Martti]

Kas see GAZ 53F, millest pilt on tehtud, asub Ida-Eestis?

[flanagan]

Selle auto pilt on foorumist kindlast juba korduvalt läbi käinud.Jah sellel autol on Gaz-53F-i esikannel, iluvõre.Asub auto ja Ida-Virumaal.Mingi aeg tagasi sain selle auto EHITAJAGA kokku.Ainus uus jupp selle auto kabiini juures-seegi mitmest koos-ongi see iluvõre.See oli tal lihtsalt olemas ja võtta.52/53 oma aga polnud ja doonorite oma oli suht kasutuskõlbmatu.ARK-is on ta kirjas GAZ-93 na.Ehitas ta selle auto aga 51-st ja mitte porte masinast,kui nüüd hästi mäletan siis mingist pütist(vot siinkohal võin veidi eksida)Vana ise aga on küll kunagi ka PÄRIS 53F-iga sõitnud.Müüs siis masina maha,sinna Ida-Virumaale.Praegu tegeleb taat 53 uue kabiiniga kallaja ehitamisega.
Tervitades,Flanagan

[valdo]

Aga huvitav, kas see on siis tõepoolest ainus selline säilinud võre Eestis?

Ja kui palju võib alles olla varaseimaid kollasepõhjalisi 53 "kellasid"? Sh ka "päris" kellasid (hilisematel oli lihtsalt nende kohal armatuurlaual stantsitud ümar "lätakas", sest leiti et kella pole veoautosse vaja)?

[Killer666]

hetkel ei suuda pilti leida , aga mis see on : samamoodi kulmudega , aga tuled on vastupidi:et suund yleval ja tuli all..
Auto jah idavirumaal, täpsemalt avinurmes siis!

[XTA]

hetkel ei suuda pilti leida , aga mis see on : samamoodi kulmudega , aga tuled on vastupidi:et suund yleval ja tuli all..

Kui sellist, nagu sel pildil http://kodu.pri.ee/ta/images/559_MPC1-52_Paunkyla_3.JPG silmas pead, siis see on tavaline 52/53 võre, milliseid tehti 196x-1984.

[peeterpaul]

Tegin veidi kodutööd - kõiki selliseid ninasid ei saa automaatselt liigitada GAZ 53F alla. Nimelt tootis Gorki tehas selliste ninadega tegelikult kahte mudelit GAZ 52-03 ja GAZ 53 F. Esimesel mootoriks GAZ 52, teisel forseeritud 51. Kes arturiga sinapeal, saavad vahest aru. Hakkasin siis uurima, on neil ka muud erinevust ja leidsin siis järgmist - 52-03 oli veel 51 raamil (lühem) lühema veokastiga ning kiigevedrudega. 53F aga juba pikemal raamil ja kummipuksidega vedrukanduritega. Parafraseerides Valdot - nõukogude plaanimajandus oli kentsakas ja kummaline - mida oli, see kruviti külge. Huvitav oleks teada ainult, mis ajendil siis kabiin ümber disainiti. 52-03 sai siis selliseks nagu me tänagi GAZ 52-e teame ja 53F aiste vahele istutati alumiiniumplokk V-8.

[valdo]

Huvitav oleks teada ainult, mis ajendil siis kabiin ümber disainiti.

Kas Sa mõtled ümberdisainimise all "triibulist" katust? Usun, et selle eesmärgiks oli ikka tugevdamine - lömmiistutud/-astutud 51 silekatuseid oleme me kõik näinud... Selgusetuks jääb selle valguses ainult asjaolu, miks varaseimad 53d valmistati silekatusega...

[peeterpaul]

Ja lisaks ka need tuled, ena asja need siis allpoole kruviti. Kui ehk liikluseeskiri/tehnonõuded tol ajal ei muutunud?

[valdo]

Tulede osas ma kardan seda, et Euroopa hajutisüsteemi korral ei saanud nii kõrgel asutseva põhitule korral valgusvihke vajalikus aendis välja reguleerida, nii et lähituli ei näitaks teatud paugusest kaugemale, samal ajal aga kaugtuli valgustaks pikalt. Nagu me kõik teame, iseloomustab Euroopa tuledesüsteemi lähitulelaigu küllalt selgepiiriline ülemine (kald)joon erinevalt varem kasutatud Ameerika hajutisüsteemist.

[peeterpaul]

"Üsna õhukese jää pealt" avaldan kahtlust, kas asi euroopaga seotud on. Venelaste raudtee laius on üks näide, kus euroopa standardeid miskiks ei peetud. Miks need "faarad" üldse nii kõrgele tõsteti, 51-l on nad ju ka tükk maad madalamad.

[zazik]

"Üsna õhukese jää pealt" avaldan kahtlust, kas asi euroopaga seotud on. Venelaste raudtee laius on üks näide, kus euroopa standardeid miskiks ei peetud. Miks need "faarad" üldse nii kõrgele tõsteti, 51-l on nad ju ka tükk maad madalamad.

Raudtee pole päris kohane näide, sest algselt sai see tehtud meelega teist mõõtu. Ja seda hiljem muuta olnuks kaugelt liiga kulukas/keeruline.
Samalaadsel põhjusel on ka Tallinna trammiteed väga veidra laiusega. Kui seda saaks normaalse hinnaga ja korraga teha, võiks neid paarkümmend cm laiemaks kiskuda, trammide kiirus ja mugavus kasvaks tublisti.

[taruvaras]

Tegin veidi kodutööd - kõiki selliseid ninasid ei saa automaatselt liigitada GAZ 53F alla. Nimelt tootis Gorki tehas selliste ninadega tegelikult kahte mudelit GAZ 52-03 ja GAZ 53 F. Esimesel mootoriks GAZ 52, teisel forseeritud 51. Kes arturiga sinapeal, saavad vahest aru. Hakkasin siis uurima, on neil ka muud erinevust ja leidsin siis järgmist - 52-03 oli veel 51 raamil (lühem) lühema veokastiga ning kiigevedrudega. 53F aga juba pikemal raamil ja kummipuksidega vedrukanduritega. Parafraseerides Valdot - nõukogude plaanimajandus oli kentsakas ja kummaline - mida oli, see kruviti külge. Huvitav oleks teada ainult, mis ajendil siis kabiin ümber disainiti. 52-03 sai siis selliseks nagu me tänagi GAZ 52-e teame ja 53F aiste vahele istutati alumiiniumplokk V-8.

Kas see kodutöö tiba rappa pole läind?
Minu mäletamise järgi GAZ 53F ja GAZ 52-03 (madel) ning ka GAZ 52-01 (rung mitmesuguste pealisehituste tarvis) on kõik pika raamiga, kummipatjadega vedrukappidega. Võrdluseks ka foorumlase Kelm GAZ 52-03, millel traditsioonilline 53-e veokast kukil http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=17544. Alles peale GAZ 51A tootmise lõppu 1975 hakkas tehas välja laskma ka lühikesel baasil
51 raamil kiigega vedrudega  52 mudeleid  52-04 madel, 52-05 presentfurgoon inimeste veoks ja raami sabast lühendatud 52-02 SAZ kallurite tarbeks.

Tulede ülalt alla kolimise põhjus vast ikka vastsõitja pimestamise vähendamiseks. Tol ajal ei teatud veel kolmnurka moodustavaist euroopa valgusjaoutusega laternatest tuhkagi, kõik olid veel ameerika valgusjaotusega tuled. Samal põhjusel mõnevõrra hiljem "kolisid" tuled ka ZIL-i kandlel ümber ning ka 500. seeria MAZ-i kabiinilt stange sisse.

[peeterpaul]

Teatan rõõmuga rabast, et sel hetkel mil need masinad eestimaa teedele jõudsid, mind veel siin ei olnud. Toetusin oma kodutöös enda raamatukogule.
On muidugi eraldi arutelu väärt vene tehnilise raamatukogu vastavus elu reaalsusega. Aga nädalavahetusel ehk jõuan kaks eraldi lehte sisse skännida.

[kolz]

Võrdluseks ka foorumlase Kelm GAZ 52-03, millel traditsioonilline 53-e veokast kukil http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=17544.

Gaz 52-03 kasti küljeported ja tagaluuk on Gaz 53 kastistiga võrreldes ühe laua võrra madalam, esiporte on ainult sama kõrge kui 53-el.

[peeterpaul]

Davai kodanikud relvastuge - raamatute või mälestustega. Sellest teemast kasvaks justkui välja arutelu teemal Vene autotööstus - plaanimajandus ja tehniline dokumentatsioon versus tegelikkus. Nimelt plaanin esmaspäevaks siia üles riputada kolm esmapilgul identset masina fotot ja sinna juurde kolm erinevat mudeli iseloomustust. GAZ 52-03, GAZ53F ja GAZ53A. Või või jäta.....

[flanagan]

Tulede osas ma kardan seda, et Euroopa hajutisüsteemi korral ei saanud nii kõrgel asutseva põhitule korral valgusvihke vajalikus aendis välja reguleerida, nii et lähituli ei näitaks teatud paugusest kaugemale, samal ajal aga kaugtuli valgustaks pikalt. Nagu me kõik teame, iseloomustab Euroopa tuledesüsteemi lähitulelaigu küllalt selgepiiriline ülemine (kald)joon erinevalt varem kasutatud Ameerika hajutisüsteemist.

Võib olla nii,aga ei pruugi.Gaz-i iluvõrel kolisid suured laternad alla juba 53;53A tulekuga-s.o 60-ndatel,ebasümeetrilise valgusvihuga tuled aga ilmusid vene veokatele alles kusagil 70-nadte teisel poolel,tavaliseks muutusid nad alles 80-ndatelKui ajada kõrvuti kas või 157 ja GAZ millel 53F-tüüpi iluvõre,siis tuled neil pea ühekõrgusel,ZIl-il pisut kõrgemal.Tean 1986.a 157 mis tuli tehasest juba uute tuledega,laternad aga ikka vanas kohas.Ju neid laternaid ikka sai-saab reguleerida.
Lugupidamisega,Flanagan