29-01-2007, 17:33 PM
Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.
pelle Kirjutas:Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.
pelle Kirjutas:Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.
valdo Kirjutas:pelle Kirjutas:Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.
http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?
Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.
haikala Kirjutas:valdo Kirjutas:pelle Kirjutas:Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.
http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?
Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.
Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.
Style Kirjutas:Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?Jõepaisud täideti liivaga. Härjapea jõgi suleti lõplikult kollektorisse ca 30-datel. Kas kollektor rajati jõkke või jõe kõrvale on mulle teadamata. Vanadelt fotodelt on näha, et jõgi oli kohati küllalt kitsuke: keskeltläbi 5-6 meetrit lai ja veepiir oli maapinnast ca pool meetrit allpool.
valdo Kirjutas:8<---
http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?
8<---
eberhard Kirjutas:haikala Kirjutas:valdo Kirjutas:pelle Kirjutas:Rahvusraamatukogu lehel on väljas terve hunnik vanu linnakaarte. Väga hea kvaliteediga.
http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/kaart1_2.jpg - mis kirik asus Tartu maantee edelaküljel vanalinna pool Kivisilda veidi enne suubumist Viru väljakule? Ehk siis umbes praeguse Laikmaa tänava kohal või nurkapidi isegi Tallinna Kaubamaja B-korpuse kohal?
Ma mõtlesin, et tean kõiki Tallinna kirikuid, aga seda küll mitte. Igatahes 1904.a. ilmunud Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni monograafias "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" seda igatahes üles loetletud ei ole.
Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.
Tatari tänaval asus 1884-1944 sünagoog küll, aga seda kindlasti ei tähistatud õigeusklikus Vene Impeeriumis linnaplaanil ristimärgiga. Ka tänapäeval ei tähistata sünagoogi asukohta kaartidel ristimärgiga vaid Magen Daved-iga e. Taaveti ristiga.
haikala Kirjutas:Tegmist on Tallinna vana sünagoogiga. Arhitekt Nikolai Thamm vanema projekt. Hävis teises maailmasõjas. Samal ajal hävis ka Tartu 1901.a. ehitatud sünagoog. Rohkem pole Eestis sünagooge olnud. Loodetavasti saab see puudus varsti likvideeritud.
eberhard Kirjutas:1937 a "Pealinna Teatajas " 23.01.1937 on kirjas, et 1936 a kollektoriehitustöödel Veski tänavas (asus Kaasani puitkiriku taga) kahjustati ohtlikult tänavaäärsete majade vundamente.Style Kirjutas:Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?Jõepaisud täideti liivaga. Härjapea jõgi suleti lõplikult kollektorisse ca 30-datel. Kas kollektor rajati jõkke või jõe kõrvale on mulle teadamata.
eberhard Kirjutas:üldiselt ei ehitustehniliselt ega tervishoiu mõttes pole kasulik ehitada ega omandada elamut veesoonele.Just seda ma mõtlesingi: kas pole ohtu, et see maalune jõgi ükskord üles tuleb või hoopis maapind talle lähemale liigub?.. Kas on ka TLN-is näha, kus see Härjapea jõgi merre voolab?
mrali Kirjutas:Härjapea kollektor-jõgi pidi kuskil Kadriorus, Russalka lähedal Tallinna lahte jõudma.Hakka russalka juurest linna poole jalutama. Võimatu mitte näha.
eberhard Kirjutas:Style Kirjutas:Teine küsimus veel, mis võiks eelmisele lisaks olla: kuhu kadusid kõik jõed/ojad, mis mööda linna kulgesid? Kas on maa alla torudesse peidetud või ära kaotatud täitmise teel?Jõepaisud täideti liivaga. Härjapea jõgi suleti lõplikult kollektorisse ca 30-datel. Kas kollektor rajati jõkke või jõe kõrvale on mulle teadamata. Vanadelt fotodelt on näha, et jõgi oli kohati küllalt kitsuke: keskeltläbi 5-6 meetrit lai ja veepiir oli maapinnast ca pool meetrit allpool.
Loomulikult sellises umbses kollektoris vesi roiskub-Stockmanni kaubamaja juures peaks olema mõned kollektori tuulutusavad-vihmaveetrapid, sealt igatahes vahel pihkab kaunis "rammusat" haisu ja ma mõtlen, et Härjapea jõgi annab seal oma olemasolust delikaatselt märku.
...