21-04-2007, 23:15 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-04-2007, 23:26 PM ja muutjaks oli PETSS.)
Sellisel teemal vist pole enne suuremat sõna võetud.Tänaseks enamus selliseid asju kadunud.Olid ka sellised ülesõidud kus tõkkepuu käis veel väntadega.Tallinnas järgi vaid Järwe ülesõit Järwevanas.Aga nad olid omal ajal päris mõnusad ehitised.Bussipargi juures oli hallikas ,tellistest vahiputka ,Paldiski mnt vana wahiputka pisike,hiljem ehitati kahekordne (sarnane Järwevana tee omaga).Sellised olid ka Laagri ,Pääsküla,Hiiu, Nõmme ja Järwe ülesõidu juures.Ehk mäletatakse ka Elektrijaama juures asunud ülesõidu torni(tollel teine korrus kõik klaasist) ja Ahtri ja Mere pst nurgal asunud kollast puust uberikku.Minu jaoks oli kõige mõusam ülesõidu putka Antslas,sealne valvur lubas seal sees ringi kaeda ja seletas täpselt mida iga tuli ja signaal tähendab.Olin siis 15-16.Mõtlesin siis,et kui kunagi pensile jään hakkan ülesõidu koha walvuriks.Alati seisis rongi möödumisel ülesõidul kollase sauaga ülesõidukorraldaja ja enamus wedurijuhte tervitas neid lühikese wedurivilega.Wabandust awameelsuse eest.


Sama moodi võib edasi spekuleerida - kui valvuriga juhtunuks terviserike? Rong tuleb, puu lahti. Võib ju öelda, et juht vaadaku ikka ise ka, kas rong tuleb või mitte, aga kui puu on lahti, on ohutunne paratamatult väiksem. Valgas oli näiteks ülesõit, kus käis ka rongide manööverdamine. Mõnikord sõitis vedur ainult kõnnitee ääreni ja läks tagasi, sellistel puhkudel puud kinni ei pandud - valvur ilmselt teadis, et vedur autoteele ei tule. Autojuht polnud ju hiromant, tema ei teadnud, kuhuni see vedur nüüd parajasti tuleb ja kui puu lahti oli, lasi ta ülesõidust üle nagu õige mees kunagi.
