[fic]

41Degree: Pole mõtet pead murda, neid asju ei saa meie muuta. Saame vaid loota, et kunagi lähevad asjad paremaks. Meil leitakse teetöö ettevõte vähempakkumise korras, kuid soomes enampakkumise korras. Sealt ka need vahed. Samas teed on meil mõttetult laiad ka-sinna kulub ju rohkem pinda, kuu läheb raha, ning siis kaob ka piir ära autojuhtidel, et kui kiiresti sõita võib.

[Volli]

Kuna ma ei ole miskine teespetsialist, vaid tavaline linnakodanik, ning siin on igasuguseid inimesi, siis ma mõtlesin, et uurin natuke elu Tallinna tänavate osas.

Mis võiks olla selle otstarve, kui võrdlemisi pisikesed, s.t kohaliku tähtsusega tänavad kaetakse meetodil, kus piltikult öeldes üks mees sülitab maha, teine viskab peoga kruusa peale ja kolmas sõidab tähtsat nägu tehes teerulliga üle? Elik kaetakse kogu tänav miskise tõrvataolise ollusega (ei teagi, mis ta täpselt on, bituumen äkki?), seejärel lastakse sinna peale ohtralt kruusa, mis kinni sõidetakse.
Ma saaks aru, kui üksikuid auke niimoodi lapitakse, olgu nii, hädaabilahendusena ehk kõlbab küll. Aga Nõmmel kaetakse niimoodi täies ulatuses tänavaid, mis enne seda, kusjuures, olid kas keskmises või isegi keskmisest paremas seisukorras. Aga võib-olla minu kui mittespetsialisti tagumik ei saa aru, millises tees on rohkem auke, millises vähem.
Võttes selle viimase eelduseks ning mõeldes, et tõesti Lootuse pst, Hiiu tänava metsapoolne jupp ja Sihi tänav on kõige kibedamalt remonti vajavad teed Nõmmel, siis tekib paratamatult ikkagi küsimusi. Näiteks Lootuse pst Nurme ja Valdeku tänava vaheline lõik sai uue asfaltkatte (kui ma õigesti mäletan) aastal 2001 või 2002 ning need 5-6 aastat on see lõik püsinud sõnaotseses mõttes laudsile. Aga nüüd oli seda loomulikult vaja eespool kirjeldatud meetoditega paremaks teha. Samuti oli minu arvates Sihi tn suuremas osas kõvasti üle keskmise heas korras, aga nagu ma ütlesin, ma ei ole mingi spetsialist...
Samuti näitab aeg, et eelmisel aastal pinnatud Vabaduse pst lõik on umbes sellist nägu, et hiljemalt järgmise suve lõpuks (s.t kahe-kolme aastaga) tuleb nende kivide alt jälle vana asfalt välja, s.t praegu on sõidusooned tunduvalt ja palju siledamad, kui nende vahel olev killustik. On sellel kõigel siis mõte?
Üks ühine joon pinnatud tänavatel siiski on, need kõik on kohaliku "transiitliikluse" seisukohalt võrdlemisi olulised, s.t kohalikul tasandil on nad võrdlemisi tihedalt kasutatavad. Kuid siis tekib juba järgmine küsimus: kuhu jääb Valdeku tn ning raudtee ja Vabaka vahelisel lõigul Hiiu tänava remont? Need on võrdlemisi tiheda liiklusega mõlemad, samuti on need olulised tänavad ning tõenäoliselt esimest korda sinna sattuv juht vannub päris kõvasti ja loodab, et auto terveks jääb...
Ja ei, see ei ole mulle uudiseks, et keskerakondlik linnajuhtimine ei tähenda alati kõige ratsionaalsemat rahajaotust, ning ka see ei ole uudiseks, et kahjuks meitel ei mõisteta teha teid, mis kestaks lappimatult üle paari aasta.
Vabandan võib-olla liigpika postituse pärast ja tänud neile, kes võtsid vaevaks lugeda.

Minu teedeehituslikud teadmised pärinevad küll 80-ndate aastate algusest, seega sügavast nõukaajast, aga eks üht-teist on paika jäänud ka tollal õpetatust. Peene killustiku ja bituumeni seguga teede pindamine võeti ette teede puhul, mille asfaltkate hakkas ilmutama esimesi kulumise ja lagunemise märke. Eelnevalt täideti olemasolevad asfaldiaugud (nagu ka k.a. Hiiu tn.-l ja Taara pst.-l), seejärel pinnati tänav kogu ulatuses. Bituumensegu tungib asfaldipragudesse, välistades vee sattumise sinna. Aga mida teeb vesi talvel pragudes, pole vist tarvis seletada. Ka on killustikuga karestatud asfalt liiklusohutum (rataste haare teepinnaga on parem, talvel ei teki nii kergesti kiilasjääd, pidurdusteekond on lühem ka kuiva asfaldiga), kuigi et kulutab rohkem kumme. Seega ei ole tegemist päris mõttetu tööga, pealegi on selline pindamine odavam terve tänava ülekattest asfaldiga.
Miks aga ei tehta korda Hiiu ja Valdeku tn-id Vabaduse pst. ja raudtee vahel....põhjuseks selle piirkonna kanaliseerimine. Ei ole ju mõtet rajada uut teekatet, kui see mõne aasta möödudes taas üles kistakse!
Ja siin on nüüd küll koht, kus näppu Keskerakonna võimumängudele viibutada, sest kui esialgsete plaanide kohaselt pidi Tallinna kanaliseerimine olema lõpetatud aastaks 2006, siis nüüdseks on tähtaeg lükkunud juba vist 2011-le aastale. Ja lükkub kindlasti veelgi edasi, sest....tuletage meelde valimisloosungit (Heimar Lenk teleklipis endale vastu rinda tagumas) "Hoiame vee hinna kontrolli all", see aga tähendas, et vähendati oluliselt summasid linna kanalisatsiooni väljaehitamisele ja uuendamisele! 2007.a. igatahes tehakse vaid neid töid, mis rahapuudusel 2006.a. tegemata või pooleli jäid, uute projektide alustamine lükkub aastasse 2008 ja kui siis ka raha napib (kindlasti napib), siis veelgi edasi j.n.e. Kui mitusada meetrit mõnda tänavat oleks saanud torutada kasvõi ülikalli Harju tn. haljasala asemele, on isegi raske ette kujutada. Aga muide, milleks kesikutele Nõmme kanaliseerimine, Nõmmel elab väga vähe Keskerakonna valijaid....

[hqs]

läheb küll teemast välja, aga kanalisatsioonitrassi paigaldamine/remont ei ole küll Tallinnas teede pindamist seganud - markantseim näide oleks vast Toompuiestee.

[Volli]

läheb küll teemast välja, aga kanalisatsioonitrassi paigaldamine/remont ei ole küll Tallinnas teede pindamist seganud - markantseim näide oleks vast Toompuiestee.

Sama tegi tegelikult Nõmme l/o vanemana Vilja Savisaar enne kas 1997. või 2000.a. kohalikke valimisi, kus lasi asfalteerida rea Nõmme väiketänavaid, mis vaid aasta-kahe pärast kanaliseerimiseks taas üles kaevati.
Aga jah, Hiiu ja Valdeku tn.-te puhul pole teeremont lihtsalt mingi tänava asfadiga katmine, ka nõuaks nende tänavate sulgemine suuremaid ümberkorraldusi liiklusskeemis, seepärast pole seda ka ette võetud...

[41Degree]

Tänud Vollile eelneva pika seletuse eest, see kõlab üpriski loogiline ja ehk isegi enam-vähem mõistetav. Samas, vähemalt mõni aeg tagasi haigutas keset Sulevi tänavat suhteliselt suur ja teravate äärtega löökauk, mida lappida pole ilmselt nii oluline kui mõnd teist tänavat pinnata.

Aga jah, Hiiu ja Valdeku tn.-te puhul pole teeremont lihtsalt mingi tänava asfadiga katmine, ka nõuaks nende tänavate sulgemine suuremaid ümberkorraldusi liiklusskeemis, seepärast pole seda ka ette võetud...

Ma sain aru, mida sa mõtled, aga ei saa norimata ka jätta. See viimane elik liikluse ümberkorraldamise vajadus on muidugi eriti hea vabandus teede ehitamata jätmiseks. Sa andsid sellele va "linnaviletsusele" ülihea idee: Tallinna tänavaid ei saagi enam parandada, sest see toob kaasa liikluspiiranguid ja ebamugavusi ning autojuhtide närvilisus võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Aga teedeehitusest ülejäävat raha võib ju kasutada hulka mõistlikumalt otstarbel, näiteks pensionäre toetades

[Volli]

Sellele Nõmmet puudutavale jutule lisaks uurisin veel niipalju (oma võimalusi kasutades), et Valdeku tn. kanaliseerimiseks ja tänava rekonstrueerimiseks lõigul Vabaduse pst-Pärnu mnt. peaks kõik projektid valmis olema, Hiiu tänava kohta vastavaid projekte aga ei leidnud! Seega vähemalt Valdeku tn.-l võiks teoreetiliselt kohe töid alustada, kui....

[Regardman]

Mida osatakse pajatada ''Kirov''-i kalurikolhoosi Omedu osakonnast ? Üsna suurejooneline ettev6tmine olevat olnud.

[villu157]

[miniest]

Kus maakonnas need pildid tehtud on? Aga kui seda öelda ei saa siis mis hoonega vähemalt tegu?

[oxygen]

See peakski olema see endine kalakasvatus. Jõgevamaal.

[Regardman]

Seep' see ongi. Pildil peaks olema pumbajaam, mis meenutab kõvasti HEJi. Jõest tuleb sinna kanal sisse, vesi läheb läbi maja ja teisel pool maja on väljalaske kollektorid kanaliga, ühest otsast lahti. Muide ''delo''-des oli nimetus justkui valgumarjatsehh. Huvitaks aga see, mil viimati seal elu oli ja muu seonduv. Kalakasvandusest aga olid seal loodusega ühte saamas basseinid ning pikk sirge kaevatud kanal. Samas ''Kirov''-il oli ka olnud Virumaal Kärus kalakasvandus.

[miniest]

Olen kuulnud, et "kirovi" kaluri kolhoos oli nagu riik riigis. Kas see vastab töele?

[valdo]

Olen kuulnud, et "kirovi" kaluri kolhoos oli nagu riik riigis. Kas see vastab töele?

Eks ta oli üks "esindusfirmasid" nii sise- kui ka väliskülalise jaoks. Pidi ju näitama, et CCCPis on elu briljantne.

Tööd, loomulikult, tehti ka kõvasti ja raha ka saadi...

[villu157]

Kahes kanalis on vesi veel sees. Tegevus lõppes seal umbes 10 aastat tagasi. Mingi aeg ostis keegi selle kupatuse sealt ära ja kõikmis vähegi metallist oli, rändas emex-isse. Enamus vist oli roostevaba. Kohalikud aitasid ka asjale kaasa.

[Martti]

Outtopic, aga kui kaugel nad lammutustöödega juba on?

Augusti lõpus oli veel Akadeemia tee poolsest otsast väike osa püsti. Praeguseks peaks olema alles hunnik telliseid, võib-olla needki juba minema veetud. Otsisin ühe pildi ka 30.08 kuupäevast.
   

[Regardman]

Käisin täna siis Kirovi KK arhitektuuriga tutvumas. Viimsi Haigla juures üks poolik koloss seisab, käisin siis uurimas. Päris huvitav oli, katusele ei saanud ainult, kuna seal "ujus"
Majas oli mõndagi vaadata, eriti saal. Liftid olid veel isegi sees olemas, kuigi kabiinid ära laastatud. Ja Kirovile omane palmimaja koht oli ka justkui olemas. Omapärane lahendus oleks seal loodud, maja alt pidanuks minema tee (Ravi tn) läbi kuni Sõpruse teeni. Mõlemad laiad ja murueraldusriba ning kahe rajaga tänavad, mille rist oleks olnud pooliku kolossi juures.

Küsimusi siis, et mis pidi olema hoone eesmärk ja millal pooleli jäi (pakun NSV lõpp ?)
??

[valdo]

http://www.postimees.ee/011007/esileht/o...286538.php - kuram, kas juba lammutavad ajalooliset Rottermanni maja ehk hilisemat Tallinna (Pedagoogika)Ülikooli õppehoonet?

[Regardman]

http://www.postimees.ee/011007/esileht/o...286538.php - kuram, kas juba lammutavad ajalooliset Rottermanni maja ehk hilisemat Tallinna (Pedagoogika)Ülikooli õppehoonet?

Õigemini teevad paljaks, jätavad alles kesta.

[zazik]

http://www.postimees.ee/011007/esileht/o...286538.php - kuram, kas juba lammutavad ajalooliset Rottermanni maja ehk hilisemat Tallinna (Pedagoogika)Ülikooli õppehoonet?

Õigemini teevad paljaks, jätavad alles kesta.

See on siis see maja, millesse plaanide kohaselt teine maja sisse ehitatakse?
Parem variant igatahes kui täielik lammutamine ja uue koletise ehitamine, loodetavasti ei tule mingei värdjalikke "lisasid" nagu näiteks tselluloositehase akvaarium.

[eberhard]

[quote=41Degree]

Mis võiks olla selle otstarve, kui võrdlemisi pisikesed, s.t kohaliku tähtsusega tänavad kaetakse meetodil, kus piltikult öeldes üks mees sülitab maha, teine viskab peoga kruusa peale ja kolmas sõidab tähtsat nägu tehes teerulliga üle? Elik kaetakse kogu tänav miskise tõrvataolise ollusega (ei teagi, mis ta täpselt on, bituumen äkki?), seejärel lastakse sinna peale ohtralt kruusa, mis kinni sõidetakse.
Ma saaks aru, kui üksikuid auke niimoodi lapitakse, olgu nii, hädaabilahendusena ehk kõlbab küll. Aga Nõmmel kaetakse niimoodi täies ulatuses tänavaid, mis enne seda, kusjuures, olid kas keskmises või isegi keskmisest paremas seisukorras.

Ma pakun põhjuseks sellisele teesillutamisele seda, et Nõmme tänavakate kuulub lähitulevikus seóses üldise kanaliseerimise ja uue veetorustiku paigaldamisega niikuinii üleskaevamisele ja järgnevale taastamisele!
Siinkohal on ehk üldse paslik meenutada millised need Nõmme ja eriti tema  Rahumäe-osa tänavad veel 80-date alguses välja nägid: üldiselt olid need killustiku ja kinnisõidetud pinnakattega tänavad-oli tänavaid mille sillutiseks oli visatud vanu ahjukive ja telliseid, oli tänavaid kuhu toimetati krundil üleliigne liiv, üks väheseid mustervälimusega sillutisi oli/on näiteks Palli tänaval: (seal on see imekombel ka täna alles) munakivisillutis sõiduteel ja väga korrektsed, tahutud servaga paeplaadist kõnnitee äärekivid. Kõnniteedel tavaliselt mingit kõvakatet ei kasutatud-oli tihedalt kinnikõnnitud liivapinnas, kuid majaomanikud hoidsid seda korras-kitkusid välja umbrohu, tasandasid kivisöeshlakiga jne. Osa kõnniteedest eriti Vabaduse pst ääres olid betoneeritud, betoneerimist või korrektsete tahutud paeplaatidega katmist kasutati ka väiksematel tänavatel. 80-date aastate keskpaiga mingi seletamatu asfalteerimisbuum kaotas aga selle nostalgia-kitsukesed tänavad uhuti üle paekilliustikuga millele rulliti peale asfalt. "Kultuurpinnas " kerkis lausa 20 cm! Asfalt laotati peale muide üsna paksu kavliteetse kihina, nii et see on püsinud märkimisväärse remondita üle 20 aasta. Kahjuks klassikaline Nõmme tänavatele omane liigendatud kõnniteeosa  kadus: mõnelpool asfalteeriti tänav kogu  laiuses, mõnelpool aga ainult sõiduosa ja kõnnitee muutus rohtunud rentsliks.