18-08-2003, 11:09 AM
Ahoi!
Ma olen ikka siin seal netis ringi kolanud, et kas leidub minusugusele algajale, isenokitsejale meremehele ka foorumit aga siiani pole sellise otsa komistanud.
Seega andke tõsi auto-moto fännid andeks, et oma mereteemaga siia trügin. Aga läbielatu (meeldiv) on selline mida kohe tahaks jagada. Seega alustan algusest.
Paar aastat tagasi kuulsin kolleegilt, et Turbas seisab üksikuna üks kaater ja otsib endale p(m)eremeest.
Peale pikka ostingud, telefonikõnesid, kokkuleppimisi jne sai k.a. kevadel asi niikaugele, et vedasin paadi Lohusallu. Ikkagi merele lähemale.
Sedasi sai ta endle uue kodu.
Puupaat, mis on plastikusse valatud ning kajut on peale ehitatud.
Tean, et alul oli paadi kodusadamaks TORI (Saaremaal)
aga miks ta mandrile toodi, veel ei tea, usun, et see kunagi selgub.
Kuna eelsõitja oli miskipärast maha võtnud mootori,
kuuri alla tõstunud põhjalauad, aerud, veepumba ja veel mõned jupid asusin neid kokku korjama ja paati ehitama.
Mahatõstetud mootori leidsin Saaremaalt üles (muidu komplektne aga keegi oli karbussi pihta pannud, peavalu missugune)
Mootor sai transporditud paadijuurde.
Mootoriks on L6. Pika otsimise, sobitamise ja ma ei tea veel mille tulemusena leidsin sobivaks karbussiks vana vene tõstuki ZID karbussi. Igatahes funkab!
(veel peaks sobima, miskid tsikli, lintraktori karbussid)
Pikka aega mõtlesin, kuidas toimub jahutus, radikat pole aga mingid veetorud on.
(originaalis on radikas)
Selle härra käest, kes paadi ehitas enam küsida ei saa.
Küll aga oli tema sõber lahkelt nõus aitama, meenutama.
Nemad olid omal ajal teinud veevõtu \"51\" õlipumbast.
Seega merevesi läbi mootori. Sarnase teoga sain siis minagi hakkama.
Nüüd mil paat enam vähem komplektne võis proovida kas ka veet peab.
Kolm-neli tundi pusimist ja paat oli vees!
Ning tegin esimese argliku sõidu slipi juurest kai äärde.
Mind ei häirinud üldse, et mootor teeb kõva müra, sumps laseb läbi (suitsu kajutisse) vaid olin üüratult õnnelik esimeste läbitud miilide üle!
Öösel magasin halvasti, kas sõlmed said korralikult kinni, ega paat vägapalju vett sisse lase jne jne jne.
Aga hirm oli asjata. Sõlmed pidasid ja no mis paat see on kui tilkagi vett põhjas ole.
Järgmise asjana timmisin karbussi ja nikerdasin gaasihoovastiku remontisin sumpsi.
Igatahes olen teinud nüüd juba ka suuremaid ja suuremaid tiire.
(täitus ka unistus, vaadata merelt/kaatrist neid inimesi Türisalu pangal, kes merel sõitvaid paate vaatavad)
Seilanud väiksema ja suurema lainega.
Sel suvel palju sõita ei saanud, küll aga õppisime kaatriga teineteist tundma. Talvel tahaks ümber ehitada kajuti, välja vahetada mädanenud lauad, paranda ja parendada paati.
Eks näis kas see plaan ka õnnestub, loodan vähemalt, et siis järgmisel aastal kohe hooaja alguses sõitma saada ja lähedal asuvaid saari (Naisaar, Pakri\'d) külastada.
Henry
algaja meremees
p.s. Kui seda pikka ja lohisevat teksti juhtub lugema hea inimene kes aitas mul paadi niikaugele saada kui ta hetkel on siis ütlen sulle SUUR TÄNU!
H
Ma olen ikka siin seal netis ringi kolanud, et kas leidub minusugusele algajale, isenokitsejale meremehele ka foorumit aga siiani pole sellise otsa komistanud.
Seega andke tõsi auto-moto fännid andeks, et oma mereteemaga siia trügin. Aga läbielatu (meeldiv) on selline mida kohe tahaks jagada. Seega alustan algusest.
Paar aastat tagasi kuulsin kolleegilt, et Turbas seisab üksikuna üks kaater ja otsib endale p(m)eremeest.
Peale pikka ostingud, telefonikõnesid, kokkuleppimisi jne sai k.a. kevadel asi niikaugele, et vedasin paadi Lohusallu. Ikkagi merele lähemale.
Sedasi sai ta endle uue kodu.
Puupaat, mis on plastikusse valatud ning kajut on peale ehitatud.
Tean, et alul oli paadi kodusadamaks TORI (Saaremaal)
aga miks ta mandrile toodi, veel ei tea, usun, et see kunagi selgub.
Kuna eelsõitja oli miskipärast maha võtnud mootori,
kuuri alla tõstunud põhjalauad, aerud, veepumba ja veel mõned jupid asusin neid kokku korjama ja paati ehitama.
Mahatõstetud mootori leidsin Saaremaalt üles (muidu komplektne aga keegi oli karbussi pihta pannud, peavalu missugune)
Mootor sai transporditud paadijuurde.
Mootoriks on L6. Pika otsimise, sobitamise ja ma ei tea veel mille tulemusena leidsin sobivaks karbussiks vana vene tõstuki ZID karbussi. Igatahes funkab!
(veel peaks sobima, miskid tsikli, lintraktori karbussid)
Pikka aega mõtlesin, kuidas toimub jahutus, radikat pole aga mingid veetorud on.
(originaalis on radikas)
Selle härra käest, kes paadi ehitas enam küsida ei saa.
Küll aga oli tema sõber lahkelt nõus aitama, meenutama.
Nemad olid omal ajal teinud veevõtu \"51\" õlipumbast.
Seega merevesi läbi mootori. Sarnase teoga sain siis minagi hakkama.
Nüüd mil paat enam vähem komplektne võis proovida kas ka veet peab.
Kolm-neli tundi pusimist ja paat oli vees!
Ning tegin esimese argliku sõidu slipi juurest kai äärde.
Mind ei häirinud üldse, et mootor teeb kõva müra, sumps laseb läbi (suitsu kajutisse) vaid olin üüratult õnnelik esimeste läbitud miilide üle!
Öösel magasin halvasti, kas sõlmed said korralikult kinni, ega paat vägapalju vett sisse lase jne jne jne.
Aga hirm oli asjata. Sõlmed pidasid ja no mis paat see on kui tilkagi vett põhjas ole.
Järgmise asjana timmisin karbussi ja nikerdasin gaasihoovastiku remontisin sumpsi.
Igatahes olen teinud nüüd juba ka suuremaid ja suuremaid tiire.
(täitus ka unistus, vaadata merelt/kaatrist neid inimesi Türisalu pangal, kes merel sõitvaid paate vaatavad)
Seilanud väiksema ja suurema lainega.
Sel suvel palju sõita ei saanud, küll aga õppisime kaatriga teineteist tundma. Talvel tahaks ümber ehitada kajuti, välja vahetada mädanenud lauad, paranda ja parendada paati.
Eks näis kas see plaan ka õnnestub, loodan vähemalt, et siis järgmisel aastal kohe hooaja alguses sõitma saada ja lähedal asuvaid saari (Naisaar, Pakri\'d) külastada.
Henry
algaja meremees
p.s. Kui seda pikka ja lohisevat teksti juhtub lugema hea inimene kes aitas mul paadi niikaugele saada kui ta hetkel on siis ütlen sulle SUUR TÄNU!
H
sai vist kõik öeldud
kujutan ette su mõnu merel möllata. kui korra ikka maitse suhu saab, siis enam loobuda ei taha ... 
) ja siis hiljem tartu alla ja miks mitte ka võrtsjärve välja seilata -> su laevukesega peaks see võimalik olema (ja võrtsjärvest veel edasi väiksesse emajõkke jne) ja kevadise suurvee ajal peaks saama ka üle tänassilma pärnu jõkke sõita!!!!
Nime kahjuks enam ei mäleta, aga tegu oli mingi lääne päritolu V2-ga. Nüüd mainin ka paadi suuruse - max kaks inimest. Tõeliselt lõbus oli ikkagi üksi. Gaasi põhja keerates liikus asi esi ots tõsiselt püsti ja adrenaliin oli garanteeritud:rull Maismaal ei tundu ükski kiirus sellega võreldav. Võib julgelt öelda, et mootor käis paadist üle. Ning ega kalad, kajakad ja teised paadimehedki eriliselt vaimustunud polnud.