oldmoped Kirjutas:Eks ma siis seletan veidikene oma mõtet lahti.
Kui inimene on juba sellise suhtumisega omandisse, siis on ta sellega igas asjas.
"niristaja" käest ei taha igaksjuhuks osta mitteühtegi asja, sest ei saa ju olla kindel, et ka seda kuskilt niristatud ei ole - No vedeles nõmeda rikkurist naabrimehe põlluääres ja roostetas juba 3 aastat ja ta hummerile see ju nagunii külge kruvida ei kõlbanud...
Müüa "niristajale" aga ei soovi sellepärast, et äkki vend pärast jõuab otsusele, et see mis ostis, talle ikka niiväga ei meeldi ja nagunii maksis üle. Aga mu seinaäärest saab selle kompenseerimiseks lahedaid asju juurde niristada...
Päris hea huumor, pole tükk aega nii lõbus lugeda.
Räägin oma kogemustes paar lugu. Kõik on mu endaga juhtunud peale ühe, mida tean siiski täpselt. Siis saavad osad edasi rääkida teemal hea tööandja-paha töötaja.
Kunagi sõitsis kehvas klubis. Kui ei olnud nõus minema sõitu tehniliselt mittekorras autoga, siis lõugas firma omanik, et mida ma veel vigisen, kui mul on ravikindlustus olemas. Kui üks juht jäi haigaks (jõi ?), siis tegin 1,5 inimese töö ära.Alguses lubati kõik kinni maksta ja elu on ilus. Magasin ööpäevas ca 4 tundi, ülejäänud aeg sõidus. Kui haige tööle ilmus, siis jutt muutus, a la et me siiski ei saa maksta. Ok.Mitte kunagi ei kantud õigel ajal raha üle, aga minul vaja tööl käia ( irw) ja arved maksta.Küsima lähed, siis veetakse lont viltu pähe ja hakatakse halama teemal, et minu pärast lähebki firmal halvasti ja ülemus on nälgas. Siis hakkasingi enda tarbeks kütust võtma.
Taheti mingi aeg tagasi mind kalluri peale tööle. Omanik räägib ausalt ( suur ime Eestis ), et kogu aeg on ülekoormad, sest muidu ei tule ots-otsaga kokku.Kettada ka lõhki, sest kilometraaz päevas ca 700.Palk oli muidu ok, aga loobusin. Tänasin teda ausa vestluse eest.
See suvi tulin bussiga Pärnust Tallinna halbade asjade kokkulangemisel. Buss läks teel katki. Küik reisijad said tühja bussi peale, mis tuli tagant.Minul polnud kiiret kuhugi ja jäin juhile appi.Vaene vend mässas kokku miski 3 H bussi all ja peal. Ennem oli puhta riidega, lõpuks nägi välja nagu oleks sumpsist läbi veetud. Kõik toimus vihmaga maantee ääres.Sai siduri, gaasitrossi korda ja käigu välja. Kui liikuma saime,siis küsisin, et kas sa saad miski 40-50 K kuus,et niimoodi tõmbled. Mina oleks küll ennem loobunud.Bussijuhi palk pidi olema ca 12 K kuus.Kell 4 hommikul oli ta lõpetanud remondi, et kell 6 liinile tulla. Ja ta oli Vene kodanik.
Ühes firmas polnud ka palka üle kantud. Mitu korda lubatud ja 2 meest saadeti Milanosse. Omanik lubas selleks ajaks, kui nad kohale jõuavad, on raha üle kantud. Need 2 rekkat jäidki koos koormaga Milano kesklinna maha ja edasised andmed puuduvad.
Härra Ižijupp jookseb vist seda viimast lugu lugedes südamest kinnihoides arstikapi poole ja karjub sabotaaž.Ei ole. Reaalne elu. Ainult selline inimene võib uskuda, et kõik, kes tranpordis töötavad on vargad, kes ise omanik või raamides mõtlemisega.Mingi kuni 40% firmasi on normaalsed, ülejäänud koorivad töötajal 7 nahka.Miks on 80% firmadest kettad lõhki? Sest tubli tööandja üritab teise juhi palga kokku hoida ega maksa sellelegi juhile korralikult. Paari aastaga on päris palju paremaks läinud, kuid minna on veel oi-oi kui palju.