(Seda postitust muudeti viimati: 23-06-2007, 16:20 PM ja muutjaks oli Edel.)
Vaatasin,et pole ühtegi sellist universaalset veokate teemat.
Panin ühe pildi,mille tegin maikuus Lasnamäe maksimarketi juures. Mis maa päritolu see on? Kui palju selliseid isendeid meil üldse on?
Ka eelmine aasta nägin korra sellist seal lähedal Peterburi mnt-l sõitmas,kahtlustan,et oli sama,mis siinsel pildil.
EdR Kirjutas:Vaatasin,et pole ühtegi sellist universaalset veokate teemat.
Panin ühe pildi,mille tegin maikuus Lasnamäe maksimarketi juures. Mis maa päritolu see on? Kui palju selliseid isendeid meil üldse on?
Ka eelmine aasta nägin korra sellist seal lähedal Peterburi mnt-l sõitmas,kahtlustan,et oli sama,mis siinsel pildil.
Tegemist ameeriklasega,eestis pole neid otstarbekas pidada. Enamus neist on ise väga pikad,seega haagist sinna taha leida pole väga kerge.Kuuldavasti on neid tehtud ka bensiini mootoriga! Väga levinud on need vene transpordi etevõtete seas,neil seal maal ju autorongi pikkuse piirnagut ei ole.
kolz Kirjutas:...Oot-oot, Eestis ei ole minuteada 24 meetrit lubatud. Poolhaakel on vist 16,5m ja täishaakega 18,35m.
punkt hr. Kolz´le.
24/25m ja 60tn registrimass, on euroopas vaid Soomes- Rootsis lubatud. Katseliselt ka lubadega Saksas ja Hollandis kindlatel marsruutidel. Tõenäoliselt see seoses viimaste uudistega, autorongide pikkuse piirangu muutmata jätmisest EU-s, ka varsti lõppeb.
Eestis olid "rongid" teedel lühikest aega ´90 alul, kuid õige pea muudeti liiklusseadus vastavaks muule Euroopale.
Venes on 24m pikkadega liiklemine vaid erilubade alusel. muidu ikka samad pikkusnõuded mis meil.
nn "ameeriklased" saadi seal ka mingi erikrdi valemiga registrisse, aga nüüdseks peaks seegi ajalugu olema, sest al. 2003 aastast ei saa arvele (saab, aga tohutu tollimaksuga) alla Euro2 nõuetele vastavaid veokeid/busse. Internationalil, kui Venes levinuimal margil on euronõuetega arvatavasti probleeme.
Mõnes mõttes natuke kahjugi, et selle pikkuse piirangu tõttu teatud margid üldse tootmisest maha võetakse (Scania T, e. ninaga seeria) ja mõned (Volvo N seeria) siinmail vaid näitustel näha, Göteborg´is Volvo muuseumis näiteks.
hulgus Kirjutas:Eestis olid "rongid" teedel lühikest aega
gaz53 oli 8 kaljapütti taga korraga ning zil minemas maanteel 6 haagist järel korraga. viimasel juhul sõltus suuresti haagiste ehituskvaliteedist et mismoodi need seal autojärel käitusid.
Ninaga masinad pidid olema turvalisemad veoautojuhile.
Aga kes see juhist ikka hoolib peaasi, et kauba ruumi rohkem oleks.
TS:Hulgust.
Mõnes mõttes natuke kahjugi, et selle pikkuse piirangu tõttu teatud margid üldse tootmisest maha võetakse (Scania T, e. ninaga seeria) ja mõned (Volvo N seeria) siinmail vaid näitustel näha, Göteborg´is Volvo muuseumis näiteks.
Asi juba Ameerikaski pihta hakkanud, ehk siis Euroopa eeskujul vötnud kasutusele ilma ninata masinad, kus mootor köhu all.
Treiler mis veab Nivasid. Leitsin juhuslikult, et ma sellest masinast tehtud pilt veel alles on. Vabandan aga pilt tehtud telefiniga.
kolz Kirjutas:Poolhaakel on vist 16,5m ja täishaakega 18,35m.
Pilt pärit raamatust "Liikleme ohutult" (Jüri Vaher)
Siin antakse täishaagise lubatud pikkuseks 18,75. Samamoodi ka kaksikautorongi ja tugihaagisautorongiga. Kahte viimast ei ole olnud au silmata. Äkki keegi teine on näinud?
kolz Kirjutas:Poolhaakel on vist 16,5m ja täishaakega 18,35m.
Pilt pärit raamatust "Liikleme ohutult" (Jüri Vaher)
Siin antakse täishaagise lubatud pikkuseks 18,75. Samamoodi ka kaksikautorongi ja tugihaagisautorongiga. Kahte viimast ei ole olnud au silmata. Äkki keegi teine on näinud?
Tõsi ta on, et 18,75 m täis ja tugihaagistele tänase seisuga, aga üheksakümnendatte keskpaiku oli 18,35 m. Keda aga huvitavad Eestis kehtivad nõued sõidukitele ja vedukitele, siis sellelt lingilt leiab ühte koma teist nii meetrite kui kg. kohta. http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML%7D=rtd&TA=1998&TO=5&AN=1169
Kaksikautorong ja tugihaagisautorong ??? Huvitav, mida need endast kujutavad, või on mõni igavlev ametnik need nimed välja mõelnud?
Ega tänapäevase tehnikaga (selle standardmõõtmeid arvestades) eriti annagi kaksikautorongi ehitada
Kui neid üleüldse siinmail nägema hakkab, siis ainult juhul, kui ka meil lubatakse 25-meetrised autorongid.
Aga kes nõuka-aegu mäletab, siis toona ikka aeg-ajalt võis kohata ZILe, Kolhidasid ja KamAZe, mil poolhaakele veel täishaagis otsa pandud. Ei ole midagi uut siin ilmas.
Tugihaagisautorong - äkki keegi on püüdnud pukkhaagisele oma tärminit leida?!?
mrali Kirjutas:Tugihaagisautorong - äkki keegi on püüdnud pukkhaagisele oma terminit leida?!?
Ehk defineerid pukkhaagise? Ma ei ole eriti kursis, mis see olla võiks. Nõukaaegsest tehnikaleksikonist leidsin natuke segasevõitu kirjelduse, mille näiteks oli palgiveohaagis ning mainiti midagi pöördpukist. Palgiveohaagis on mul silme ees, aga mis see pöördpukk seal võiks siis olla?
Pukkhaagis on ntx palgi- ja toruveohaagis ja pöördepukk on konkreetsel juhul see raamil asuv, pöörderingil keerav "hark", kuhu siis koorma ots toetatakse Sarnane pukk peaks siis olema ka vedajal autol.
Eelikutega siin kohal midagi tegemist küll pole.
Pukkhaagis on ntx palgi- ja toruveohaagis ja pöördepukk on konkreetsel juhul see raamil asuv, pöörderingil keerav "hark", kuhu siis koorma ots toetatakse Sarnane pukk peaks siis olema ka vedajal autol.
Eelikutega siin kohal midagi tegemist küll pole.
mrali Kirjutas:Tugihaagisautorong - äkki keegi on püüdnud pukkhaagisele oma tärminit leida?!?
Tõenäoselt siis tõesti kas, mingit nn pukkhaagist, või viimasel ajal skandinaavias levivat topelt poolehaagist mõeldud. Sellel siis esimese poolhaake taguosas meeter-poolteist vaba raami, millel sadul ja selle toetub omakorda järgmine poolhaage. Viimane siis ka mitte tavaline, vaid tugevalt ettepoole nihutatud haakepoldiga. Kahe haake vahe on silma järgi väiksem, kui kesktelikhaagisel. (=rohkem kaubaruumi)
Kui näen, jäädvustan..
Loogiliselt peaks tugihaagis olema sama mis eelik. Kes ei tea, mis on eelik, siis see on väike haagis, mis käib konksuga veoauto järele ning millel on sadul poolhaagise jaoks. Ehk: tavaline porte- (vms) baasil veok saab poolhaagise järele võtta. Paljud nõukaaegsed kallurtäishaagised, mida vedasid tavaliselt MAZ-id, olid tegelikult eelikuga lühikesed poolhaagised. Sellele viitas sadul kasti all (pöördringi asemel). Neid eelikuid pole viimasel ajal enam kasutusel näinud, ju siis on autopark juba piisavalt standardiseerunud.
Pukkhaagis on tõesti see, millest mrali rääkis. Veokil paikneb üks pöörduv hark, mille vahele saab susata kõiksuguseid palke ja torusid (pikki esemeid), ning teine analoogne hark on haagisel. Haagis liidetakse autole tavalise konksuga, aga haagise tiisel on üsna pikk. Veduki ja haagise pöördtelg on enam-vähem koorma keskosas ning kurvides keerab koorem vastavalt vajadusele harke kaasa. Konstruktsiooni iseärasuse tõttu "lõikab" selline autorong kurve mõnevõrra vähem kui poolhaagis.
????
![[Pilt: 62iuykz.jpg]](http://i18.tinypic.com/62iuykz.jpg)
![[Pilt: autorongidepikkused.jpg]](http://i81.imagethrust.com/t/978842/autorongidepikkused.jpg)
