Kaugliinid varasemal ajal
#1

Viimasel ajal tudengina on Pärnu-Tartu-Pärnu vahet bussidega voorimine üsna harjumuspäraseks saanud. Siit viib mõte edasi, kuidas toimisid kunagised ekspress- ja kiirliinid nõukogude perioodil.

Minu mälestused ulatuvad 90ndate algusesse, kus kiirbussi sümboliks oli Kuressaare-Tartu vahel kurseeriv Saaremaa autobaasi Ikarus 256 - ilusad, väärikad mälestused. Mäletamist mööda oli sõiduaeg üsna sarnane tänapäevasega (mis tähendas seda, et Ikarus 250 pidi ikka sirgel teel 90 km/h välja jooksma). Sõit toimus kahe juhiga: kusagil Pärnu kandis vahetas uus juht eelmise välja.

Usun, et leidub teadjamaid inimesi, kes mäletavad aegu, kui kaugliinidel sõitsid Ikarus Luxid (80ndatel enam neid vist polnud?) ja veelgi varem Zisid, vahel harva ka Lazid. Näiteks 1956. aastal olevat Tartu-Tallinna ots lühenenud kuuelt tunnilt neljale tunnile, mille tingis kiiremate Ikaruste kasutuselevõtt.
Vasta
#2

1956 oktoobris alustasid liikumist Ikarus 55-d, mis on olnud vist läbi aegade kõige ilusamad bussid. Võrreldav Luxidega, aga neil olid ka katuseaknad jm. Kiirust oli neil bussidel piisavalt, spideomeetri näit ulatus 140-ni. Sõidukiiruse määrasid aga eelkõige teeolud. Ilmselt asfalteeriti just sellel ajal Tartu maantee. Tookord aga erinesid talvised olud väga oluliselt suvistest. Soola maanteedele ei pandud ja kui ikka oli libe või jääkonarused, siis võis sõit ilmselt ka palju pikemaks kujuneda. Soola hakati näiteks Tallinnas teedele panema alles 1967. Enne seda oli kõige hullem kevadtalvel, kui kinnisõidetud lumi muutus jääks, mis vaheldus sügavate lompidega.
Vasta
#3

Mis Saaremaa kaugliinidesse puutub, siis sügaval nõukogude ajal (siis kui piirirezhiim kehtis) bussid praamiga üle ei käinud. Reisijad ronisid oma kottidega Virtsus bussist maha ja Kuivastus oli teine buss vastas. Sama oli ilmselt ka Hiiumaaga, kuigi endal polnd juhust sinna bussiga sõita.
Eesti-sisestest olid pikimad kaugliinid ilmselt Tallinnast Mägi-Eestisse lähtunud liinid. Tallinn-Misso ja Tallinn-Saatse peaksid praegugi käigus olema, Tallinn-Saru lühendati vist alles hiljuti Võruni. Tallinn-Missol oli ka kindlasti kaks juhti, teisi ei oska öelda. Kas üks või kaks juhti, see sõltus ilmselt liini pikkusest (aga võib olla ka puhkeajast lõpp-punktis); näiteks Tallinn-Valga oli ühe juhiga.
Üks kummalisemaid ja oilmselt pikemaid liine oli veel Valga-Tartu-Narva. Liini teenindati Valga kolonni LAZ-idega, alles nõuka aja lõpul sai Valga kolonn paar Ikarust ja Turist-Lazi, siis hakati nendega sõitma. Minu arust oli ka sellel liinil kaks juhti. Kellele küll sellist otseühendust võis vaja olla, seda ei oska öelda. Kusjuures ei olnud kiirliin, vaid täiesti tavaline, peatus iga posti all.
Üks väga "tunne kodumaad" liin keerutas mööda Mulgimaad. Sattusin puhtalt rumalusest sellega sõitma; jalgsi otse minnes oleks ka vist varem kohale jõudnudSmile. Liin siis enam-vähem täpselt selline (mäletan selle tõttu, et sai otsast otasni läbi loksutud): Tõrva-Nuia-Viljandi-Suure-Jaani-Võhma-Türi-Vändra. Eriti kurjaks ajas teekond Suure-Jaanist Vändrasse - tundus juba, et olengi kohal, aga buss keeras nina täiesti vales suunasSmile
Eks neid suuri ringe tegevaid liine oli veel, ilmselt polnudki eesmärk reisijaid algusest lõppu vedada, vaid just vahepeatused. No näiteks oli selline ring: Valga-Antsla-Võru-Põlva-Kanepi-Otepää. Kusjuures suuremate sihtpunktide vahel ei käinud ka see buss mitte otse, vaid otsis üles ikka kõikvõimalikud kolkakülad.
Huvitav oli bussiliiklus Setumaal. Põhiliselt teenindasid selle piirkonna Eesti külasid Võru baasi bussid, tehes samuti kõikvõimalikke haake ja ringe. Aga erinevalt praegusest käisid bussid muidugi ka Petseris ja nii mõnigi lõpp-peatus oli samuti Vene NFSV territooriumile jäänud külas (näiteks Krupas; ärgem ainult hakka nüüd poliitilistel teemadel polemiseerima, et kelle küla jne. Jäägu see teema mõnda teise foorumisse). Üldiselt oli siiski nii, et Eesti bussid ei teenindanud Vene territooriumit ja vastupidi. Kui oligi erandeid, siis oli sel loogiline põhjendus - Võru baasi bussid sõitsid setu külast setu külasse läbi Petser, sest Petseri oli tõmbekeskus ja sealt läks ka otsetee; Petseri baasi buss sõitis liini Petseri-Kulje, mille lõpuks oli küll vene küla, aga liin ise praktiliselt täies ulatuses Eesti territooriumil.
Vasta
#4

Veidi üllatav on spidomeetri näidu ulatumine 140ni Ikarus 55el - ka tänapäevastel bussidel on see traditsiooniliselt 120 km/h. Kui Autoleht kirjutas mõned aastad tagasi vasttaastatud Ikarus Luxist, siis mainiti tema maksimumkiiruseks olevat kusagil 99 km/h ümber.

Kõige pikem liin (700 km) ulatus kirjanduse andmetel tollal Kaliningradi. Ent ka vabariigisisesed kaugliinid vältasid vähemalt sõidutundide poolest kaua - veel 1950ndate algul kulus autobussil Zis Kohtla-Järve - Tallinna vahemaa katmiseks kuus tundi.
Vasta
#5

Ise sõitnud ühel toredal Pärnu-Tallinn liinil, mis Pärnu - Tõstamaa- Varbla- Paadremaa/Paatsalu- Lihula- Risti - Tallinn kurseeris. Pärnust hakanud ta vist hommikul viie aegu tulema, siis kümne tuuris ehk võis Tallinnas olla. Õhtul tegi sama reisu tagasipidi, nõnda et üheksa paiku Pärnu tagasi jõudis. Ise olen kulgenud sellega Tõstamaa lähedalt Tallinna ja tagasi, oli ikka vinge sõit küll. Ära kaotati too liin millaski uue vabariigi alul, nii 92.-93. aastal kui "vaene aeg" oli.

loll on loll olla.
Vasta
#6

Kunagi oli Kuressaare-Kihelkonna-Leisi-Tallinn (703) käigus igapäev v.a vist laupäev. Mingist ajast alates, vist kuni 2003. aastani sõitis see esmaspäeviti ja reedeti (hommikul kell 4 Tallinna ning 19.30 tagasi). Sealt edasi kuni tänaseni väljub Kuressaarest ainult E (või T kui E on riiklik püha) ning Tallinnast Kuressaarde tagasi ainult R (või N kui R on riiklik püha).

2000ndete alguses sõitsid Tartu-Kuressaare-Tartu liinil FIE Jane Anton väikebussid. Millegipärast sõitsid seda liini mingid erilised rondid (ühel neist olid isegi mingid tavalise auto esiistmed toolideks), kuigi firmal oli ka paremaid busse (Põlva-Tartu-Tallinn liinil). Selle firmaga selline lugu juhtund sellel samal liinil, et Pärnus buss täis ja inimesi enam ei mahtunud, siis et mahajäänud sihtpunkti saaks orgunniti Pärnust mingi Ford Transit kaubik ja paigutati teised sinna. Meeletult kihutasid need bussid ka (hoolimata isegi halbadest teeoludest).
Vasta
#7

Mister X Kirjutas:Usun, et leidub teadjamaid inimesi, kes mäletavad aegu, kui kaugliinidel sõitsid Ikarus Luxid (80ndatel enam neid vist polnud?) ja veelgi varem Zisid, vahel harva ka Lazid.
LAZid (tõsi küll turistid) sõitsid Tallinn - Kärdla - Kalana 702 ja Tallinn - Käina - Emmaste 704 veel 90-ndate algul. Põhjus väga lihtne: oluliselt parem praamile ja maha sõita kui Ikarusega. Maanteekiirus oli ka turistil 90 km/h
Vasta
#8

tiit Kirjutas:
Mister X Kirjutas:Usun, et leidub teadjamaid inimesi, kes mäletavad aegu, kui kaugliinidel sõitsid Ikarus Luxid (80ndatel enam neid vist polnud?) ja veelgi varem Zisid, vahel harva ka Lazid.
LAZid (tõsi küll turistid) sõitsid Tallinn - Kärdla - Kalana 702 ja Tallinn - Käina - Emmaste 704 veel 90-ndate algul. Põhjus väga lihtne: oluliselt parem praamile ja maha sõita kui Ikarusega. Maanteekiirus oli ka turistil 90 km/h

Kas 704 siis veel Õnguni ei sõitnud ?
Vasta
#9

Regardman Kirjutas:
tiit Kirjutas:
Mister X Kirjutas:Usun, et leidub teadjamaid inimesi, kes mäletavad aegu, kui kaugliinidel sõitsid Ikarus Luxid (80ndatel enam neid vist polnud?) ja veelgi varem Zisid, vahel harva ka Lazid.
LAZid (tõsi küll turistid) sõitsid Tallinn - Kärdla - Kalana 702 ja Tallinn - Käina - Emmaste 704 veel 90-ndate algul. Põhjus väga lihtne: oluliselt parem praamile ja maha sõita kui Ikarusega. Maanteekiirus oli ka turistil 90 km/h

Kas 704 siis veel Õnguni ei sõitnud ?

Sõitis ikka! Samas liinil 705 Mootoril oli enamasti käigus Ikarus,see sõitis veel küllaltki kaua seal. Uuemal ajal tekkisid muudetava kõrgusega aparellid ja ei olnud nii problemaatiline peale ja mahasõit.
Mingisugune pilt ka Ikarusist Hiiumaa praamil :
http://www.faktaomfartyg.se/hiiumaa_1966_bild_2.htm
Vasta
#10

Pikematest veel, et Tallinn - Värska tiksub ka veel täiesti.

Nüüd siis oleks aeg taasavada vanad kustunud liinid : Viljandi - Ruhja - Valmiera, Valga - Aluksne.
Potensiaali oleks Toungue

Mõni küsimus ka, on eksisteerinud mõni neist loetelus olevatest liinidest ?
Kuressaare - Narva
Haapsalu - Võru
Tallinn - Loksa - Kunda - Aseri
Kärda - Tartu
Vasta
#11

Need sinivalged Ikarused on praegu väga nostalgiline vaatepilt. Kui selle sajandi algul olid Eesti Bussil käigus veel viimased 250ed, siis jäigi nendega kahjuks sõitmata. Probleeme oli neil küll pidevalt - kord süttisid elektririkete tõttu põlema jne. Ilmselt sõitsid nii mõnedki selle firma bussid üle miljoni kilomeetri.

Ent kõige arhailisemaks võib ikkagi lugeda vist Tarbuse omaaegset parki. 90ndate lõpus oli Tartu kandis vähemalt paarkümmend Lazi maaliinidel, lisaks ka paar vanakooli Pazi (kadusid lõplikult kusagil 2003. a. paiku) - läksid viimseni utiili? Punavalged Turist-Ikarused, mis sõitisid Tartu-Pärnu vahel veel 90ndate lõpuaastail viimaste mohikaanlastena.
Vasta
#12

Regardman Kirjutas:Mõni küsimus ka, on eksisteerinud mõni neist loetelus olevatest liinidest ?
Kuressaare - Narva
Haapsalu - Võru
Tallinn - Loksa - Kunda - Aseri
Kärda - Tartu
Ei ole olnud. 99,9 % kindel Smile
Tallinn-Aseri on küll olnud, isegi 2 erinevat liini, aga need käisid mõlemad läbi Rakvere.
Omaette huvitav teema olid nõukaajal need piiriäärsed kaugliinid. Sõitsid nagu tavalised maakonnaliinid mõlemal pool piiri. Eriti ohtralt oli selliseid omaaegsetel Viljandi ATP-l ja Võru Autobaasil. Mulkide omad olid:
Viljandi-Ruhja-Valmiera
Viljandi-Nuia-Lilli-Ruhja
Mõisaküla-Laatre-Ruhja
Abja-Laatre-Ruhja
Abja-Penuja-Ruhja
Suure-Jaani-Viljandi-Nuia-Valga-Valmiera (see oli küll kiirliin)
Üht-teist oli ka teistes piirirajoonides. Mõned, mis praegu meelde tulid
Pärnu-Kilingi-Nõmme-Jäärja-Valmiera
Pärnu-Ainazi-Limbazi-Cesis
Võru-Haanja-Misso-Aluksne
Võru-Rõuge-Luutsniku-Aluksne
Valga-Taheva-Ape
Võru-Pihkva
Ja Petseri liinid muidugi, iseasi kuivõrd keegi seda kontrolljoont seal piiriks pidas.
Kõiki neid nimetatud liine sõitsid 80ndatel LAZ 695. See S-Jaani-Valmiera oli vahel ka turist. Võru-Aluksnel ja Abja-Penuja-Ruhjal olid ka PAZid.
Midagi oli ka Narva pool.
Meenub nagu liin Narva-Kingissepp-Slantsõ-Gdov. Käis 3 korda päevas. Üks buss oli Narva poolt ja 2 tk Gdovist.
Eks varsti on võimalik neid Läti otsi tasapisi taastama hakata. Iseasi kuidas praegusest bürokraatiaaparaadist need läbi surutakse.
Vasta
#13

Regardman Kirjutas:Mõni küsimus ka, on eksisteerinud mõni neist loetelus olevatest liinidest ?
Kuressaare - Narva
Haapsalu - Võru
Tallinn - Loksa - Kunda - Aseri
Kärda - Tartu
Sellisel kujul kahtlen, et ükski liin olemas oli. Tallinn - Rakvere - Aseri liine oli kaks: nr.73 tavaline ja nr.738 kiirliin. Kas nad Kundast läbi läksid, ei tea.
Vasta
#14

Viljandi ATPl oli ka kunagi eliitmarsruut (kui nii võib nimetada) nr 400. Kulges siis Viljandi-Abja-Mõisaküla-Kilingi-Nõmme-Ainazi-Riia. Sõitis LAZ 699. Oli nagu kiirliin, aga ei olnud ka. Kõik vähegi suuremad asulad tee ääres põikas läbi ja palju oli ka seenelistele mõeldud. Kusjuures see marsruut läks sealt Tõitoja-Laiksaare-Häädemeeste rada pidi, mis oli (ja on osaliselt praegugi) kruusatee.
Vasta
#15

Mister X Kirjutas:Ent kõige arhailisemaks võib ikkagi lugeda vist Tarbuse omaaegset parki. 90ndate lõpus oli Tartu kandis vähemalt paarkümmend Lazi maaliinidel, lisaks ka paar vanakooli Pazi (kadusid lõplikult kusagil 2003. a. paiku) - läksid viimseni utiili?

2 PAZi ja 2 LAZi olemasolu on teada.
Vasta
#16

Regardman Kirjutas:Pikematest veel, et Tallinn - Värska tiksub ka veel täiesti.

Nüüd siis oleks aeg taasavada vanad kustunud liinid : Viljandi - Ruhja - Valmiera, Valga - Aluksne.
Potensiaali oleks Toungue

Mõni küsimus ka, on eksisteerinud mõni neist loetelus olevatest liinidest ?
Kuressaare - Narva
Haapsalu - Võru
Tallinn - Loksa - Kunda - Aseri
Kärda - Tartu

Valga-Aluksnet ei mäelta nagu olevat. Oli Võru-Aluksne (isegi 2x päevas ja erinevaid teid mööda) ja Valga-Ape (parimatel aegadel ka mitu korda päevas) ning nõuka aja lõpus ka Gulbene-Valga (Aluksne oli seal vahepeatus, läti buss sõitis).
"Rahvusvahelistest" olid lisaks Tallinnast lähtunutele olemas ka sellised liinid nagu Tartu-Pihkva, Tartu-Riia ja Tartu-Cesis (viimast sõitsid lätlased ja liinil oli alati nn pikk Turist-LAZ), nõuka aja lõpus ka Tartu-Kaunas.

Kuressaare-Narvat, Haapsalu-Võrut ja Kärdla-Tartut küll ei mäleta, aga Tallinn-Kunda-Aseri oli küll mingis versioonis olemas.

Suhtelised pikad otsad olid veel Võru-Valga-Abja; Võru-Otepää-Pärnu; Haapsalu-Viljandi. Eranditult kõikidel linnadel oli ühendus Tallinnaga, see oli vist lausa mingi ministeeriumist tulnud käsk. Ja rajoonides oli kõikidel kolhooside-sovhooside keskustel otseühendus rajaoonikeskusega ning mul on jäänud mulje, et olnuks justkui otseühendus ka nn regioonikeskusega (Tallinn, Tartu, Pärnu, midagi Ida-Virus). Igatahes olid sellised liinid nagu Tartu-Krabi (üks küla Võrumaal Läti piiri ääres, kusjuures see buss Võrus ei käinud); Tartu-kolhoos Jüriöö (jälle üks Mägi-Eestlaste asuala, võimalik, et see oli ka Krabi-liini lühem variant)
Vasta
#17

PS: Suvel jäi maal silma, et mul on säilinud selline asjandus, nagu Eesti busside sõiduplaanid umbes-täpselt 1980ndast aastast. Tol ajal anti iga aasta selline asi välja. Päris suur raamat oli, aga halvas köites ja sestap on minu omagi kaaned kadunud ja raamat ise kõvasti räsida saanud. Kui keegi selle vastu aktiivset huvi tunneb, võin ta üles otsida ja ära anda.

See oli natukene kummaline teatmik: "rahvusvahelised" ja kaugliinid on seal kõik sees, aga kohalikud liinid vaid mõnede rajoonide kohta. Millest selline liigutus, seda ei tea. Ja kui mälu ei peta, siis sisaldas see teatmik ka mingil määral lennukite ning rongide sõiduplaane.
Vasta
#18

Martin256 Kirjutas:1956 oktoobris alustasid liikumist Ikarus 55-d, mis on olnud vist läbi aegade kõige ilusamad bussid. Võrreldav Luxidega, aga neil olid ka katuseaknad jm. Kiirust oli neil bussidel piisavalt, spideomeetri näit ulatus 140-ni. Sõidukiiruse määrasid aga eelkõige teeolud. Ilmselt asfalteeriti just sellel ajal Tartu maantee.
140 ma küll ei usu. Elsa Pihelga raamatus on Ikarus-55 maksimumiks märgitud 98 km/h (lk. 106-107), aga nagu vanade juhtide jutust mäletan, ei saanud nad Eestis sedagi lubada, sest kere hakkas kohutavalt õõtsuma. See mudel olevat olnud mõeldud linnaekskursioonide korraldamiseks, mitte külavaheteedele.

Enne Ikarus-55 sõitis Tartu liinil ZIS-154 (1956. aastal pidevalt number 95). Selle maksimumkiirus oli 65, erandina 70. Sama kiirus oli saavutatav ka tagurpidi sõites, nagu nimetatud raamatus kirjas.

1954. aasta sõiduplaanis on Tartu liinil 1 väljumine - kell 7 Tallinnast Lenini puiesteelt, Tartus kohal kell 13.30. Aga siis sõitis buss läbi Paide ja Põltsamaa ning peatus üldse igas peatuses. Ekspressliin 724 pandi numbri järgi otsustades käiku alles 1971.a., arvatavasti esimeste Ikarus-250 saabudes.
Vasta
#19

Naabrimehed tegid ka meie maale kaugsõite. 1980ndatel olid olemas 203 Pihkva-Tartu-Pihkva ja 210 Petseri-Räpina-Tartu-Võru-Petseri. Räpinast Tartusse pidid nad väljuma hommikul 9.17 ja 9.44, selliseks teivasjaamaks peeti, et ei ümardatud 5-minutiliseks. Samas, täpsusest polnud neil iial aimu. Võru poistel oli igapäevane liin 281 Võru-Põlva-Räpina-Krupp. Püsivalt sõitis seda Ikarus 250(255), number oli 68-02 EAF. Liin 201 Tartu-Petseri sõitis veel ue vabariigi ajalgi natuke. Ja selle pehmes köites raamatu autobussiliinideliinidest Eestis püüan nädalavahetusel üles leida. On olemas 1988. a variant.
Vasta
#20

keskealinevanur2 Kirjutas:
Regardman Kirjutas:Tallinn - Loksa - Kunda - Aseri
Kuressaare-Narvat, Haapsalu-Võrut ja Kärdla-Tartut küll ei mäleta, aga Tallinn-Kunda-Aseri oli küll mingis versioonis olemas.
Olen selle liini bussiga 90. lõpus maale sõitnud, Loksalt läbi ei käinud, aga oli vist selline: Tallinn-Rakvere-Kunda-Aseri-Lüganuse-Kiviõli-Maidla-Savala. Viimase kohta ei tea, kas see ka ametlikult nii oli, aga kui küsida, siis viidi ikka ära, ja kui buss läks garaaži siis sai peaaegu maja ette ka äraWink Pileti ostsin Tallinnast Savalasse.
Teinekord oli veel nii, et teine buss pidi Aserisse vastu tulema ja seal oli ümberistumine, kuna Tallinnast tulev buss, hakkas sealt Tartu poole minema.
Ükskord jäi aga vastutulev buss ära ja saadetid vastu VW GolfBig Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne