[valdo]

Tegelt võiks [...] alustada hoiukoha ehitamise aruteluga.

Lühikonspekt arvestades omi kogemusi-tehtut AD 2006-08:

a) Ca meetrisügavused augud maasse elektriposti puuriga (keegi ikka teenusena teeb)

b) 60 cm ulatuses kive-liiva (veega vahele uhtuda!) täis, siis pealepoole kivid/betoonisegu sissepandava läbimõõduga ca 12 mm terasvarda ümber, millele on nurkrauajupid alla keevitatud.

c) Kivipostid (mina tegin paekivirämpsust) laduda ca 30 cm kõrgusele maast, neist turritamas välja ca 20 cm pikkused vardajupid. Võib ka valada, täites kividega (kivirämpsuga).

d) Sõrestik suvalisest materjalist (plank, pruss, ümar, sh metsakuiv, võib olla pruugitud/ärapõlatud materjal majade ümberehitustelt), alumised rõhtpuud asetada postide otsast väljaturritavate varraste otsa.

e) Laetalad peale (pruss, võib olla ümar, sh metsakuiv, pruugitud vms).

f) Ca 60-100 cm vahedega sarikapaarid peale. Nendeks kõlbab iga terve plank 5x15 või 4x15 (väiksema hoone korral ka 15 asemel 10), sh ka pruugitud ja nn "välimuse kaotanud".

g) Poola eterntiit (mitte just väga nööriv hind) peale, selle alla roov tavalisest tollisest lauast.

h) Seinte ümber ühekordne laud (võib olla second-hand, madalakvaliteediline, "klanstehitustel" ärapõlatud, servamata vms).

i) Avatäiteid (aknad, uksed vms) saab siit-sealt jumalamuidu - praegu käib ju buum kõige vanema vahetamiseks plastakende vms vastu.

j) Väravahinged saab EMEXist, väravad saab kokku lüüa vastavast puitmaterjalist.

k) Põranda tegemiseks on kaks võimalust:

k1) Pinnas ära - õhuke liivakiht - kile niiskustõkkena - veel üks liivakiht - kiviklibukiht - betoonsegu kiht.

k2) Pinnas ära - õhuke liivakiht - kile niiskustõkkena - õhuke kruusakiht - suuremad kivid talade toetamiseks - puittalad (kõlbab suvaline plangulaadne, prussilaadne ünmer vm materjal) - paksem laud (nt pruugitud põrandalaud).

Esialgu on kõik - st vanatehnika saab nii talitades ilmastiku eest varju üsnagi minimaalse eelarvega. Hiljem (kui raha rohkem) võib investeerida valgustussüsteemi, soojustusse (täoidis + seinte sisekiht), välisviimistlusse vms. Ise küll panustasin veidi ka välimusse/viimistlusse juba tegemise käigus, mida ei pea kohe tegema.

Usun, et kõigile, kelle isendid on hetkel ilmastiku pureda saatuse tahtel, leidub eeltoodus mingi kasulik "iva".

[via]

Kõik on õige, kui vaid aega oleks.
Sellist tehnoloogiat paraku ehitusfirmad ei paku. Isiklikul juhendamisel saab ehk mõni pramott asjaga kah hakkama...

[valdo]

Kõik on õige, kui vaid aega oleks.
Sellist tehnoloogiat paraku ehitusfirmad ei paku. Isiklikul juhendamisel saab ehk mõni pramott asjaga kah hakkama...

Mina olen lihtsalt VÕTNUD aega, kuna minu erakogu on mulle kallis. Seni küll restaureerimistegevuste arvelt.

[Style]

Valdo, unustasid esimese ja põhipunkti:
a) maalapi olemasolu
ja siit juba edasi...

[valdo]

Valdo, unustasid esimese ja põhipunkti:
a) maalapi olemasolu
ja siit juba edasi...

Seda küll. Samas - ka seisvate ja roostetavate isendite lageda taeva all hoidmiseks on vaja minu arvates kas maatükki või selle omaniku luba niisuguseks tegevuseks.

Kusagilt on jäänud meelde, et kui ma panen oma romu välimusega sõiduki, millel pole numbrimärki, tehn.ülevaatust ja mis pole silmnähtavalt tehniliselt korras, seisma võõra maatüki peale, siis on maatüki omanikul/valdajal õigus see kui prügi prügimäele (loe: emeksisse) vedada.

[eberhard]

j) Väravahinged saab EMEXist, väravad saab kokku lüüa vastavast puitmaterjalist.

Tahtsin siin kolleegidele rääkida, et täitsa kobedaid garaazhi ja töökojaväravaid kõige hingede ja lukkudega võib saada, kui aeg-ajalt lahtiste silmadega vaadata, kus midagi jälle lammutusse läheb. Hiljuti lammutati garaazhe ja ladusid Järve Selver tagahoovis ja konteineritest paistis korralikke väravaid-hinged lukud küljes.See kola sealt nüüd juba ära viidud aga Näiteks läheb lähiperspektiivis lammutusse garaazhikompleks Tallinnas Maakri tänaval ja Tatari 21 c hoovis, Sealt võib saada kümneid osalt isegi korralike piitadega puituksi.
Aga enne kui entusiastlikult midagi ehitama hakkate, tasub lugeda kohalikke ehitusmäärusi. Tavaliselt suurema kui 20 m2 ehitise püstitamiseks läheb tarvis ehitusluba. Lahtiste varjualustega on vist asi lihtsam.

[peeterpaul]

See peab olemas siin nali.Kehvake, aga siiski. Samas see on ideaalne põhi heale naljale, sest viimane oli see mopeedide loetlemine kohtades, kus neid muidu nähtud pole. Ja ongi parasjagu aega mööda läinud.
Kui see teemaalgatus peaks olema tõsiselt võetav, siis kas järgmisena saame mingilt batjalt isaliku hoolega õpetussõnu, kuidas leida maalapikest. Ja otse loomulikult enne murest nõretava tiraadi, kuidas igapäevast leiba teenida ning seejärel näiteks loeletu üldkasutatavatest odavamatest poodidest (seda kõike vanatehnika nimel rihma pingutades loomulikult), kus ainult andunud huviline üliharvadel kellaaegadel leiab tasuta jagatava kuulutustelehe, millest otsida sobivat krundikest.
Kui algosakesteks võib maailma taandada, et säiliks veel tunne, et mul on peas kõik lülitid korras ja kaitsereleed pole läbi põlenud?

[wax]

k2) Pinnas ära - õhuke liivakiht - kile niiskustõkkena - õhuke kruusakiht - suuremad kivid talade toetamiseks - puittalad (kõlbab suvaline plangulaadne, prussilaadne ünmer vm materjal) - paksem laud (nt pruugitud põrandalaud).

Mina arvan et laudpõrand pole hea mõte, kuna see kogub niiskust, ning hiljem õhkab niiskust, mis ole rauast tehnikale just kõge meeldivam. Aga mida mina ka ehitusest tean Lihtsalt selline arvamus.

[pppp]

Kui sealt alt õhk läbi käib, siis ei tohiks nagu eriti koguda. Aga noh, mida minagi ehitusest tean...

[valdo]

Mina arvan et laudpõrand pole hea mõte, kuna see kogub niiskust, ning hiljem õhkab niiskust, mis ole rauast tehnikale just kõge meeldivam. Aga mida mina ka ehitusest tean Lihtsalt selline arvamus.

Ei kogu, kui all on niiskustõke (kile maa sees) ja õhutusvahe vahel. Pigem betoonpõrand, kui tal puudub niiskustõke, on vanatehnika suhtes palju hullem...

Olen elus näinud (ja ka ise teinud) igasuguseid variante.