ühistranspordihuvilistele asjalik tegevus - ER1 (viimane) jäädvustamine
#21

valdo Kirjutas:Usun, et kui väga veab, leiab sedaviisi ehk isegi miski ZIL/ZIS-158 (Liaz-158) kerejäänuse.
Seegi ju olemas täiesti.
Vasta
#22

Weel 2-3 aastat tagasi olin peaaegu kindel ,et kodu Eestis pole järgi ühtki IKARUS 620,Liaz158/ 667.Aga õnneks on!Ja ehk leiab ka ZIS 154 ,155 ?Ja kui kuskilt läbi ime tuleks ka päewavalgele 556 ,180 Ikarused ja kui need sattuks headesse kätesse siis võiks oma maisele teekonnale joone alla tõmmata.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#23

PETSS Kirjutas:Ja ehk leiab ka ZIS 154 ,155 ?

155 ju enamvähem komplektsena olemas ühe tõsise huvilise käes.

154st jah, kahjuks vaid üsna hale vrakk...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#24

Kõik Põlevkiviraudtee ER1 vagunid on Ahtme depoos alles veel. Pilti saab vaadata siit. Peaaegu aasta aega tagasi lubasid kuus utiili saata ning kaks tükki alles jätta.
Vasta
#25

pokk10 Kirjutas:Kõik Põlevkiviraudtee ER1 vagunid on Ahtme depoos alles veel. Pilti saab vaadata siit. Peaaegu aasta aega tagasi lubasid kuus utiili saata ning kaks tükki alles jätta.

Aga keegi teab nende tehasenumbrid?!?
Vasta
#26

sasstak Kirjutas:
pokk10 Kirjutas:Kõik Põlevkiviraudtee ER1 vagunid on Ahtme depoos alles veel. Pilti saab vaadata siit. Peaaegu aasta aega tagasi lubasid kuus utiili saata ning kaks tükki alles jätta.

Aga keegi teab nende tehasenumbrid?!?

ER1-15-03, 32-03, 39-03, 57-06, 86-04, 86-08, 122-07 ja 122-08. Need vagunid läksid siis Põlevkivile aastatel 1992-1994.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#27

http://fotoalbum.ee/photos/Raudteehull/26486633
http://fotoalbum.ee/photos/Raudteehull/26486641
http://fotoalbum.ee/photos/Raudteehull/26486651

ER1-81-10 Järvel siis!
Vasta
#28

nutune...
Vasta
#29

valdo Kirjutas:Haapsallu muuseumisse viidi, ei olnud interjöörid enam algne, vaid tugevalt muudetud:
a) algsete ER1-te siseseinad olid kaetud reljeefse linkrustiga (vahel ka dermatiiniga), millede liitekohtadel olid puitliistud;
b) algsete ER1-te aknad olid puidust ning teise klaasiga talveraam monteeriti suveks eest; avatav ülaosa oli muide ainult välimisel aknal, st talvel ei saanud nende aknaid lahti teha;
c) algsete ER1-te istmed olid nn poolpehmed - puitraamile toetus kolm eraldiseisvat dermatiiniga kaetud patja, mille all olid vildikihid; põrandale kinnitus see iste kahe püsttoru abil, mitte stantsterasest konstruktsiooni abil, nagu uuematel;
d) paki- ja mütsiriiulid olid uuematest rongidest erinevad ja teistsugused - lehtterasest stantsitud vahekandurite vahel oli hulk peenikesi terastorusid;
e) salongi ja tamburi vahelised uksed olid puidust, mitte metallist.

Paistab, et on tabatud naelapea pihta..
Ei tea. Pole nagu suuremasi ühistranspordi huviline, aga see teema on mind küll haaranud. Asi on vist teatavas sots-retro laadis eluvaatest. Loominguline hing lööb väljaSmile
Ootame Valdo kommentaare..


Andres
Vasta
#30

Liblikmutter Kirjutas:
valdo Kirjutas:Haapsallu muuseumisse viidi, ei olnud interjöörid enam algne, vaid tugevalt muudetud:
a) algsete ER1-te siseseinad olid kaetud reljeefse linkrustiga (vahel ka dermatiiniga), millede liitekohtadel olid puitliistud;
b) algsete ER1-te aknad olid puidust ning teise klaasiga talveraam monteeriti suveks eest; avatav ülaosa oli muide ainult välimisel aknal, st talvel ei saanud nende aknaid lahti teha;
c) algsete ER1-te istmed olid nn poolpehmed - puitraamile toetus kolm eraldiseisvat dermatiiniga kaetud patja, mille all olid vildikihid; põrandale kinnitus see iste kahe püsttoru abil, mitte stantsterasest konstruktsiooni abil, nagu uuematel;
d) paki- ja mütsiriiulid olid uuematest rongidest erinevad ja teistsugused - lehtterasest stantsitud vahekandurite vahel oli hulk peenikesi terastorusid;
e) salongi ja tamburi vahelised uksed olid puidust, mitte metallist.

Raudteehull Kirjutas:http://fotoalbum.ee/photos/Raudteehull/26486633
http://fotoalbum.ee/photos/Raudteehull/26486641
http://fotoalbum.ee/photos/Raudteehull/26486651

ER1-81-10 Järvel siis!

Ootame Valdo kommentaare..

Vaatasin 81-10 interjööripilte.

a) Algne dermatiin on seinel, jah, sel isendil säilinud, v.a. akende alune osa. Osadel vagunitel oli ta küll veidi reljeefsem, 81-10-l vast siis jah mitte... Liistud on kadunud (eelmisele kommentaarile lisaks, et kõikidel polnud need puidust, osadel olid alumiiniumist ka).

b) Aknad on 81-10-l vanatüübilised, sh ees on ka täisruudus (st avamatud) talveraamid. Klaase ainult ei näi enam alles olevat.

c) Üks vanatüübiline iste on jah seal peaaegu alles, just selline, nagu ma kirjeldasin.

d) Paki- ja mütsiriiulid on demonteeritud, näha on vaid jäljed seintel.

e) Uksed on algsed (jällegi vast klaas läinud).

Ehk siis kokkuvõtteks 81-10 ei ole UMEKSis/BLRTs käinud ja tal olid (enne rüüstamist/lammutamist) algsed interjöörid, mille riismeid on veel veidi alles. Tõenäoliselt on 81-10 Eestis säilinud ER1 vagunitest viimane rekonstrueerimata interjööriga vagun (kui just Ida-Virumaal pole, aga vast siiski on seal sisu juba muudetud).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#31

ER1-81 kanti jah maha enne 1994 juba. Pääskülas ilmnes mitmel 8x seeria elektrikal päris suur tehniline defekt. Kuid kas originaalis pingid ei olnud siiski mitte täiesti puidust? Kõik muu vastab kirjeldustele, aga istmed olid sarnased ungari diislite istmetele, et puitliistud? Mul on kuskil pilt esimesest ER2-301-st kus on originaalpingid ka sees. Peab siis ka selle ülesse panema. Põlevkiviraudteel olnud elektrirongivagunid käisid BLRT-s ka ära, puitistmed mis nendes sees on, on võetud kusjuures kahelt DR1A diiselrongilt, millel sellised istmed olid. Üks oli DR1A-239, teist ei tea. Niiet eestis on alles teadaolevalt 10,3 elektrirongivagunit. 8 on Ahtmes, 1 on Haapsalus, 1 on järvel ja tamburi ning kolme aknaga jupike Koplis kasutusel garaazina..
Vasta
#32

2TE116 Kirjutas:Niiet eestis on alles teadaolevalt 10,3 elektrirongivagunit. 8 on Ahtmes, 1 on Haapsalus, 1 on järvel ja tamburi ning kolme aknaga jupike Koplis kasutusel garaazina..

Mille jupp Kadaka pst-l autokauplusena ümberehitatult on (seda Sa ei lugenud)?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#33

valdo Kirjutas:
2TE116 Kirjutas:Niiet eestis on alles teadaolevalt 10,3 elektrirongivagunit. 8 on Ahtmes, 1 on Haapsalus, 1 on järvel ja tamburi ning kolme aknaga jupike Koplis kasutusel garaazina..

Mille jupp Kadaka pst-l autokauplusena ümberehitatult on (seda Sa ei lugenud)?
See ei ole ER1.
Vasta
#34

Regardman Kirjutas:
valdo Kirjutas:Mille jupp Kadaka pst-l autokauplusena ümberehitatult on (seda Sa ei lugenud)?
See ei ole ER1.

Aga mis see siis on (mind on see juba 15 aastat huvitanud)?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#35

valdo Kirjutas:
Regardman Kirjutas:
valdo Kirjutas:Mille jupp Kadaka pst-l autokauplusena ümberehitatult on (seda Sa ei lugenud)?
See ei ole ER1.

Aga mis see siis on (mind on see juba 15 aastat huvitanud)?
Klassvagun, millel aknad on asendatud.
Vasta
#36

Vagun nagu vagun ikka kuid tolle Kadaka tee putka teine külg ei olegi üle vooderdatud. Esimene asi, millest oli aru saada oli see, et vaguni sein ei tulnud tamburi seinast kaugemale, nagu muidu Ganzudel ning DR-der ja ER-der tuli. Siis juba oli seal ka roostes vaguniuks ning peldiku veega varustamise luuk ka. Ning gorfite (need vermitud sooned vagunikeresse) kaudu sai ka kohe aru.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne