[Mufff]

Tahan teada, kas Eestis leidub veel vanu Ikarus ja Zis busse, mida saaks taastada. Olen huvitatud mõne sellise isendi soetamisest taastamise eesmärgil. On päris kurb vaadata, et kogu Eesti bussiliikluse ajalugu piirdub vaid Saureri (mis nüüd enam väljas ei käi vaid seisab Maanteemuuseumis) ja ühe Ikarus Lux-iga.

[41Degree]

No ega see asi nüüd nii masendav ka ei ole. On olemas kindlasti vähemalt kaks liikumisvõimelist Ikaari (üks tihedamini, teine märksa harvemini kasutuses), samuti on kuulda olnud mõnest PAZ-ist, liikvel on vähemalt üks TA-buss... LAZ vist ei ole hetkel ühtegi liikvel? Samuti on Blitzi-buss, mis pole küll niiväga Eesti ajalugu, ent siiski... Ega see lugu nüüd nii hull ka ei ole, et ainult kaks bussi omb olemas

[siim089]

LAZ vist ei ole hetkel ühtegi liikvel?

Viljandimaa bussijuht K. Saarm omab LAZ 697-t ("Vana aga kobe" kirjadega). Sõidab vaheldumisi MB-ga Pärsti valla liini. Vahepeal oli auto24.ee müügis päris korraliku hinna eest, tänaseks päevaks on kuulutus maha võetud.

Pildimaterjali kah: http://www.bus-photo.net/showphoto.php/?739

[Mufff]

Eks neid, kes liiguvad on ikka, kuid näiteks omal ajal nii populaarsetest valgetest Ikarus 180 ja 556 linnaliinibussidest pole Eestis enam haisugi järel. Olen otsinud lõuna poolt isendeid, mida taastamiseks siia tuua, kuid ega sealgi palju midagi leida pole olnud. Tegelikult peaks taastama ka mõne Ikarus Lux akvaariumi, sest paari aasta pärast ei pruugi neidki enam olemas olla.

[PETSS]

ZIS 127 ja IKARUS 66 taastamisel ühe bussiettewõtte käes.Kui kunagi saaks ka mõne 620 ga ühelepoole oleksin õnnelik.

[Mufff]

Olen kuulnud, et zis-127 on kusagil taastamises, kuid keegi ei tea kus. Kui aga vaadata internetis olevaid pilte, siis seal võib näha nii mõndagi vana bussi või bussikeret, millest võib oskaja mees midagi teha või mida varuosadena kasutada

[PETSS]

Rahu ,see ZIS 127 kindlates kätes.

[valdo]

Ega neid vanu "ümmargusi" busse niisama vabalt enam vast saadaval ei ole taastamiskõlbulikena. Ega muidu Kuusalu Autobaasi seltskond endale sama ajastu "elukat" Rootsist toomas ei käinud. Mõni vanem ümmargune LAZ võib veel kusagil vedeleda, aga kardan, et neist elulooma enam ei tule. ZIS-127 on jah kindlates (tõsise huvilise) kätes, samamoodi nagu Eestis praktiliselt ainus komplektne ZIS-155. Ainsast teadaolevast 154 räsitud rappest vast ei ehita enam midagi... niisamuti nagu teistest teadaolevatest 155 kerejäänustest

Ümmarguste Ikarustega ei ole ka kiita. Neist, mis ei ole tõsiteaduslike huviliste käes, leidis Selja Ühismajandi isend mõni aasta tagasi kurva lõpu Türi emeksis, kust keegi seda välja ei ostnud. Üks kere vedeleb Nõo lähedal viljakuivatina, aga selle taastamisvõimalustesse ma enam ei usu, samuti ei pidavat selle omanik eriti isegi olema huvitet selle huvilistele näitamisest.

Nii hull see lugu nüüd muidugi ka ei ole, et 1942.a. Saurer on Eesti ainus nn vanem (enne-1950) vanabuss. Peipsi veeres seisab (ja vahel ka veereb) väidetavalt 1937.a. Opel Blitz - tõsi küll vale tehnikaga ja kohapeal veoautoðassiile pealetehtud kerega, kuid siiski üsna vaadatav ja pilkupüüdev asi. Jah, palju ta avalikkuse ees pole olnud - taastatud EV ajal ma peale Tallinna TAKi juubeli 2007 nagu ei mäletagi, mil ta oleks liikunud. Ja siis ootab (jällegi tõsiteadusliku restaureerija käes) oma järge 1940.a. Borgward - Kura kotist Tuletõrjeagitatsioonibussiks toodu ja siis hiljem kuni 1980ndate lõpuni Tallinna Haljastustrusti töölisi vedanud isend. Hüüru poiste käes peaks alles olema ka kunagine legendaarne Trammipargi BENZ - see küll pole päris buss, vaid on kas sanitaarauto, raadiojaam vms eriotstarbeline veok.

Rohkem küll, jah, ei tea...

[andres22]

Kui on huvi, siis võin selle Nõo kandi 620 asukoha privaatselt anda, sest väidetavalt võib see lähiajal lammutamisele minna. Pilte leiad mu albumist Ikarusside alt.

[valdo]

Kui on huvi, siis võin selle Nõo kandi 620 asukoha privaatselt anda, sest väidetavalt võib see lähiajal lammutamisele minna. Pilte leiad mu albumist Ikarusside alt.

Ma tean seda kohta - olen sinna juhuslikult ise sattunud. Asukoht väikeste kruusateede ristis, muide paistab kaugele

[andres22]

See tekst oli Mufffile mõeldud ja asukoht talle ka edastatud. Kuid millal see sinna sattumine oli ja mis sellest siis räägiti? Mina käisin seal pea 3 aastat tagasi.

[Mufff]

Heinol, kes selle restaureeritud Luxiga asjatab, on tema sõnul veel teise bussi jagu juppe olemas, kuid viimati Maanteemuuseumis kohtudes oli tema sõnul probleemiks tõsine puudus töökätest.

Mis varem nimetatud isenditesse puutub, siis proovin üles leida.

Emeksi mehed on Tartu kandis viimasel ajal väga aktiivsed. Minu kollektsiooni on ka piidlemas käidud ja tehtud juttu nagu oleksid vanatehnika huvilised ja tahaksid taastada. Pakutav hind ja telefoni number aga samad mis postimehe kuulutuses.

Umbes viis aastat tagasi müüs keegi börsis ka mingit Zil 158 (vist oli) bussi. Kas selle kohta on ka mingit teavet.

[Regardman]

Umbes viis aastat tagasi müüs keegi börsis ka mingit Zil 158 (vist oli) bussi. Kas selle kohta on ka mingit teavet.

Mina mäletan sama nii üle 10 aasta eest. Kardan, et ei ole mingit teavet.

[Mufff]

Võis olla ka varem . Mäletan, et sel ajal sai selle bussi omanikuga isegi suheldud, kuid vaatama minekuni ei jõudnud. Minu meelest asus buss kuskil Lõuna-Eestis, vist Võru kandis.
Internetis on pilte veel ka ühest Ikarus 66-st. Kas selle saatuse kohta on mingit teavet.

[andres22]

Ainuke Eesti teadaolev Ikarus 66 on Sebe käes. See:
http://www.zone.ee/ikarus66/
Küll on kuskil Lõuna-Eestis veel üks Lux, aga ma ei tea täpselt kus kandis, korra foorumist vist isegi pilt läbi käinud. Lisaks 2 doonorit Heino Jaanuse valduses ja 1 veel Sebe käes.
Ümmargustest Lazidest on olemas see:
http://www.automoto.ee/galerii/view_phot...d=IMG_6712

[PETSS]

Ikarus 60 ja 630 ka olemas.Ootawad taastamist.

[Mufff]

Nõo lähedal olnud Ikarus oli selle aasta kevadel emeksisse veetud. Pererahva sõnul oliolnud igavene vana romu. Küsisid, et miks ma siis varem ei tulnud. Seda, kas ta viid emeksisse algosadena või tervena ma teada ei saanud. Terveid esemeid on kollektsionäärid mõnikord suutnud päästa.

[Väravamehaanik]

Ehitusbuumi vaheaega on hea kasutada busside restaureerimiseks. Buss on hea koht, kuhu seni teenitud miljoneid uugama panna.
Vana bussi soetamisel soovitaks ennemalt mõelda selle peale, et olemas võiks olla bussi töökoda, mis erineb tõstukite osas veidi tavalisest rasketehnika töökojast. Kui see on olemas, siis on suurem probleem juba lahendatud.
Seejärel võiks mõelda selle peale, et osa busse on kandevkerega ja osa on raami peal. Mina näiteks nii osav mees ei ole, et suudaks maa sisse kasvanud kandevkere otseks ja tugevaks saada. Raami pealse kerega saan aga hakkama, muidugi juhul kui raam on korralik. Mina ei kujuta ka ette, kuidas piirata näiteks Ikaruse konstruktsiooni sisemist roostetamist, või õigem oleks öelda, et ma ei kujuta ette selle töö mahtu.
Mõelda võiks ka selle peale, mis potensiaalsetele reisijatele esimesena meenub, ehk siis salong. Teadupoolest, ei ole meil levinud nõukogude areaali laiatarbebusside spetsiifilisi ja kergesti riknevaid materjale vabaturul saada, vastupidiselt tuntud firmade (Vanhool, Kutter, Wiima jne) materjalidele, mida saab kataloogi alusel tellida mis tahes aasta mudelile.
Ja kõige lõpuks võiks mõelda ka eelarve peale. Kui me siin tagasihoidlikus hobitöökojas "Kuusalu Autobaasis" mõtlesime bussi soetada siis kaalusime laias laastus kolme eksemplari vahel: ZIS 127, mis on pärit Kuusalu kolhoosist ning enamus asjatundlikke remondimehi on meil tagataskust võtta. Teiseks kandidaadiks oli Ðkoda 706, mille sees peal ja all me üksjagu nihelesime ja lõpuks Volvo baasil SKV Katrineholm. Tulemuse määras projektide eelkalkulatsioon, mida me oleme õppinud uskuma ja emotsioonidest kõrgemaks pidama, nimelt elementaarses võtmes kujunes ZIS 127 arvatavaks eelarveks 5 miljonit, Ðkodal 3 miljonit ja Volvol kõigest 1 miljon. Harjutamiseks sobis järelikult viimane eksemplar kõige paremini.
Loomulikult võiks kunagi nokitseda valmis ka punase triibuga lõõtsa Ikaruse, millega ma vanainimestele pidevalt istet pakkudes lasteaeda sõitsin, et saaks vähemalt kordki ise istuda. Kuid ma tunnen, et pean selleks ettevõtmiseks veel päris palju "harjutama".

Toredat otsimist ja jõudu tööle!

PS Unustasin veel märkida, et enne välise kuju järgi otsustamist, võiks proovida ka erinevaid restaureeritud eksemplare juhtida ja tutvuda ekspluatatsiooniga. Sama aastakäigu LAZ ja SCANIA on rahvapäraselt väljendudes nagu "näpp ja noku". Nostalgia mõttes tuleks muidugi eelistada seda, mis siin mail nostalgiat tekitab aga tegelikult on ka muu maailma bussid päris huvitavad.

[robi]

Fotosõidul Võhmas jäi vanavarakaupmehe hoovil silma zis buss, on müügis, hinda ei küsinud, kuid kui huvi on siis mine vaatama. Asub Võhma linnas.

[Mufff]

Tõnu jutt on täiesti õige ja olen nendele küsimustele omajagu mõelnud ka. Sõita ja juhtida olen saanud nii LAZ-i kui ka Ikarust. Mis busside inventari ja ka võimalikku varuosade parki puudutab, siis olen aru saanud, et Eestis väga palju ei ole lootust neid leida. Eelarve poolt saab kärpida omast ajast ja oskustest tehtud töödega, kuid 1938 aasta Buicki restaureerimisest tean, et odav see lõbu ei ole.
Minu eesmärk ei ole saada soetatav vanatehnika kohe sõidukorda, vaid ennekõike päästa see vanarauaks viimisest ja luua uunikumile soodsad hoiutingimused, mis edasist hävingut vähedaksid ning siis koostad koos ekspertidega restaureerimise plaan ja teha sõiduk korda.
Tööd on selles mahus projektiga väga palju ja ka eelarve on päris kopsakas.

Robi poolt kirjeldatud bussi vaatan üle ja uurin, mis peremees kostab.