(Seda postitust muudeti viimati: 09-11-2018, 10:49 AM ja muutjaks oli overspeed.)
Sai siis ostetud käitseväe oksjonilt omale löbusöiduks üks 66. Eelnevalt käisin platsil vaatasin üle, millist soovin ning siis teadsin millele järgi lähen. Kohapeal sain nati putitatud, et oleks liikumiskölbuline (tuled, süüteküünlad, jne.). Praktselt peale bensiini ülespumpamist läks aparaat kenasti käima ning vöis teele asuda, esmalt ARK-i registreerima ning siis saarele kodo.
Lähim ARK tundus Maardus, sinna ka söitsime ilma numbrita. Söiduk kena pehme, kuid üle 60 km/h ei tahtnud mitte liikuda. ARK-s järjekorras oodates uurisime kummides röhku, köik olid ca 0,5 bar. Kasutades söiduki kummide omapumpamissüsteemi lasime kummidesse 2,2 bar sisse. Kui ARK ekspert söiduk vaatas, polnud ta nöus seda arvele vötma. Väitis, et ümberringi on vaja teha allasöidutökked maast 55 cm. Mainides talle, et mis maastikusöiduk see siis on selliste raudadega, ei jätnud ta oma jonni ning andis paberid tagasi. Tegin ühe köna Tallinna ARK tehnoosakonda kust öeldi, et mingit ümberehitust ei ole vaja, kui tehas pole neid teinud, pole neid ka vaja. Söitsime siis Tallinna ringtee kaudu "kummituse autoga" Saue ARK-sse, kus arvele vöeti ilma probleemideta. Unustasin aint küsida ameerika numbrit, kuna see tavaline sinna hästi ei läe. Eks hiljem vahetan ringi. Söit aga täis kummidega oli hoopis teine. Söiduk läks 75 nii kui nalja ning kui juurde pigistasin, ei olnud 85 ka probleem. Aint pehmus oli kadunud, sest kummid ju täis nüüd. Raamatust lugesin, et kövakattel on ette nähtud kummiröhku 2,8 bar. Mulle aitas 2,2-st küll. Nii vöis söit arvelevöetud autoga kodopoole jätkuda.
(Seda postitust muudeti viimati: 22-10-2008, 10:58 AM ja muutjaks oli overspeed.)
Kodus tegin söidukile siis TehnoHoolde nr 2. S.t. vahetasin köik ölid ning määrisin köik määrdenipplid. Kongi kate oli kasti visatud. Tömbasin ka selle peale. See söiduk ei ole olnud kaitseväes meeste vedamiseks, miskit suurt on värskelt kastist ära kruvitud, poldid ja seibid köik kasti laiali jäetud, värsked äravötmisjäljed näha. Present on kuskil hunnikus nurgas kaua seisnud, köik niidid mädad, present ise terve klaasidega. Ömblused vaja üle lasta.
Vahetasin ärapleekinud oranzid klaasid, korrigeerisin armatuuri pirnid, jne. Uuesti käima pannes avastasin aga, et radikas jookseb sirinal. Meel muutus kurvaks, ilmnes veel, et vint ka ei tööta: kardaan käib küll ringi, aga vints ei keri. Trossi vaadates oli näha, et see oli viimati kohe kindlasti liiga pingule lastud. Alustasin remonti radikast. Vötsin selle maha ning otsisin lekkekoha. Äärmisel plekil oli üks punktkeevitus lahti tulnud. Eemaldasin äärmise pleki hoopiski ning jootsin augud kinni. Äärmise tugevduspleki ülesannet jäi täitma radika raudraam. Radikas peale tagasi--korras.
Vahetasin köik süüteküünlad NGK omadega. Ühel silindril oli keere maha keeratud, sinna panin pika vindiga küünla, mis lahendas probleemi. Vintsil vea leidsin ka, kardaani ühenduskohast vintsi völliga oli splint järele andnud, asendasin selle uuega ning asi toimis kenasti.
Söiduk läbinud nüüdseks ca 3000 km, sellest 8,3 % minu tagumiku all. Spidomeetri tross oli veel tehasest plommitud, avasin selle, kui armatuuris pirne vahetasin. Kabiinis on nari juhi jaoks ka alles.
Ühesönaga: tegin köik asjad korda, iga viimse kui pisidetaili, isega kongis tule ja "kusepeatussignaali". Nüüdseks tehnoülevaatus tehtud ilma probleemideta. Kerge korrosioonitörjegi.
Puudu on komplektsusest küünlajuhtmete kaaned silindriplokkide päält, need olid algul küll olemas kuid oksjoni ajaga on keegi need omale omastanud platsi pääl.
Kui presendi ömblused ka üle saab lastud on söiduk valma. Uue värvkatte saab ta kunagi hiljem.
Maal proovisin ka nati maastikul ronida, köik esisillad ja aeglustid toimivad, prozektor näitab ka kenasti ja on liigutatav.
Ostuga olen super-rahul.
Mnjaa täitsa ilus auto on tegelikult GAZ- 66 just originaalkonditsioonis. Minul on kujunenud arvamus, et mida vanema väljaskeaastaga on nõukaaegne tehnika, seda parem on tema kvaliteet või mis? 1992. aasta tundub olevat aeg, mil üritati ikka säästu asju teha, et raha teenida või suutis Gorki tehas kvaliteeti hoida sõjaotstarbelistel sõidukitel kuni tootmise lõpuni st. 1996. aastani?
Pole paha veidi üle kahe tuhande euro endale nii vähe kulgenud isend saada. Hoia seda... ja ma loodan, et me saame veel pikki aastaid seda autot vanatehnika ja retroüritustel näha!
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
tomstahl Kirjutas:Kas oskate õelda kuidas Gazz 66 vints ...
Kabiinist kõige parempoolne kang lülitab sisse jõuvõtuvõlli. Ettepoole lükates kerib trossi maha, tahapoole lükates kerib peale. Lisaks peab eest vintsi juurest sisse/välja lülitama nukkmuhvi.
marauder Kirjutas:Oi mis Kuressaares selline masin linnapildis või?
Oli ka linnapildis. Nüüdseks ära viidud maale. Sellise masina "kodu" ikka kusagil metsas.
1 ja 2 on TIIT õigesti ära õelnud. Nr 3 on käsipiduri hoob.
Nagu pildilt näha, on vintsi kang igaks juhuks lukustiga. See juhuks, kui eest on vintsi külgnuut sees ja keegi tõmbab juhuslikult jõuvõtuvõlli käima.
Kas kellegil on välja pakkuda elektriskeemi Gaz 66 jaoks? Vaja oleks uuemat versiooni, koos lisadega.
Üks imelik asi oleks vaja välja uurida. Nimelt on siduri hüdrosüsteemis rõhuandur (on/off). Selle otsad tulevad käigukangi kõrvale. Praegu ühendasin sinna taha kontrolllambi. Sidurit vajutades hakkab põlema. See variant tundub aga suht mõttetu. Ilmselt võiks seal olla hoopis mingi süsteemi plokkimine. El skeem annaks asjasse selgust.
Ette tänulik Motamees.
(Seda postitust muudeti viimati: 27-10-2008, 15:44 PM ja muutjaks oli overspeed.)
motamees Kirjutas:Üks imelik asi oleks vaja välja uurida. Nimelt on siduri hüdrosüsteemis rõhuandur (on/off). Selle otsad tulevad käigukangi kõrvale. Praegu ühendasin sinna taha kontrolllambi. Sidurit vajutades hakkab põlema. See variant tundub aga suht mõttetu. Ilmselt võiks seal olla hoopis mingi süsteemi plokkimine. El skeem annaks asjasse selgust.
Ette tänulik Motamees.
Saime vist jaole. Juhtme otsad peavad minema käsipiduri kangi all olevasse katkestuslülitisse (see sääl puudub hetkel). Kui käsipidur on pääle tömmatud ning sidurit siis vajutades, hakkab kelisignaal salongis pirisema andes märku sellest, et kässar pääl. Kui pidurikang alla lasta, katkestab lüliti vooluahela helitekitajale ning sidurit vajutades see enam siis ei pirise. See vast vajalik selleks, et kui esisild ja aeglusti sees siis esimese käiguga ei pruugi aru saada käsipiduri pealeolekust..mis neid klotse ja kütet möttetult kulutada.
Ons kellelgi kinnitust sellele teooriale?
