Paar küsimust bagiehituse kohta
#1

Doonorauto on olemas, joonised on ka enam-vähem olemas,

huvitab mind materjalivalik.

Millised peaksid olema torud ,millega teha raami ,et säiliks jäikus, vastupidavus ja turvalisus ? ( läbimõõt näiteks ) .

Lisaks paljudel on sirgeid torusid väänatud vastavalt vajadusele, mul selline võimalus puudub, tekitab see probleeme ?

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#2

Uuri seda kasutaja TARKO käest,tal siin oma teema kah bagiehituse kohta.
Vasta
#3

Toru materjal peaks olema vähemalt külmtõmmatud toru, mille voolavuspiir on üle 350 N/mm2 (näiteks ST 35.8/1). Läbimõõt oleneb torude "tihedusest". Mul on valitud peamiselt 33,7 välisläbimõõduga torud, sest mul on neid tihedalt. Kui aga teed sellise raami, kus peakaari on vähem, siis soovitaksin 42,2 mm välisläbimõõduga (seinapaksus u. 2,6 mm). Hea oleks, kui Sa torusid ikka väänaksid, nii jäävad nurgakohad tugevamad ja silmal ka hea vaadata. Ma tegin endale ise toruväänaja selle punase tungrauaga toimiva järgi: http://www.hotrodders.com/forum/bending-tube-29905.html Sellega suuri nurki väänata ei saa, aga ajab asja ära, plaanis hiljem veel üks korralikum teha.
Vasta
#4

Selle torupainutaja vast rendin Ramirendist ja saab hakkama küll. Kui pikad su kasutatud torud olid kui keevitama hakkasid ? Kui väikestest juppidest kokku keevitada siis paratamatult kannatab tugevus ? Endal pole võimalus väga pikki torusid transportida.

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#5

Mul olid 4-meetrised, ühenduskohtadele panin peenema toru sisse, umbes 300 mm ühele ja teisele poole. Pealmistele torudele jätsin 3 - 4 mm vahe ja keevitasin kokku. Parem on, kui saad jätkamata torust teha, tööd vähem ja seesoleva toru võrra kergem ka. Tugevus nii väga ei kannata, kui selle ühenduskoha kuhugi torude ristumiskoha alla teed. Aga kui raami koostama hakkad, siis punkti see ennem kokku ja alles siis keevita täielikult. Kui üksikud torud kohe päris lõplikult iknni lased, siis keevitus tõmbab ära.
Vasta
#6

Aitäh vastamast, peale jaani saab materjal kokku veetud ja saab proovima hakata. Õnneks Taebla lammar on lähedal ,kui peaks tekkima vajadus mingite osade järgi. Esisild koos roolisüsteemiga tuleb veel hankida - äkki midagi lihtsat - Moskvich

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#7

Sild ehita ise, kaalub vähem ja parem seadistada!

[Pilt: AUT_0117.sized.jpg]

galerii
Vasta
#8

Kas nelikanttoru annab ka raamialusena kasutada ? Midagi erilist peaks jälgima ka ?

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#9

Põhjana saad vast kasutada, aga mujal jääb näotu. Seda kasutatakse rohkem mingite sportautode puhul, mis pärast klaasriidest katte saavad. Sama läbimõõduga nelikant on ümmargusest torust nõrgem. Et siis pead selle võrra jämedamat nelikanti kasutama.
Vasta
#10

Kunagi ringles kuulujutt, et isevalmistatud masina raam peab kindlasti õmbluseta e. tõmmatud torust olema. Hetkel ei suuda ühtegi kirjaliku viidet leida sellele. ARK'i lehel on vaid:

Tsitaat:Üksikkorras valmistatud M1 ja N1 kategooria sõidukil peab olema omavalmistatud kere või raam. Pidurisüsteem ja rool peavad olema tehases seeriaviisiliselt valmistatud autolt. Vähemalt järgmised osad ja seadmed peavad olema e- või E-sertifitseeritud:
1) esiklaas;
2) turvavööd;
3) rehvid;
4) valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
5) tahavaatepeegel.

Jutt siis tänavalegaalsest sõiduriistast. Oskab keegi kommenteerida?
Ise sooviks just tollist nelikanttoru kasutada.
Vasta
#11

See tõmmatud toru jutt on FIA-st, vähemalt mina sain sealt. Toru materjali min. tõmbetugevus pidi olema 350 N/mm2. FIA nõuded tugevusele peaksid loogika järgi karmimad olema kui tänavasõidukile.
Vasta
#12

Helista Ark-i ja küsi sealt selle komisjoni telefoni nr, mis tegeleb üksikkorras ehitatud sõidukite arvele võtmisega. Omast kogemusest võin öelda, et sealt saadud vastuse kompetentsus sõltub suuresti inimesest, kes võtab toru, olen isegi sealt ikka poliitiliselt korrektset juttu saanud, kuid kõne lõppedes ei ole midagi selgem. Minu isiklik arvamus toru kohta - sellist juttu nüüd küll raske uskuda, et peab olema raam tõmmatud torust, mis paganama moodi sa peaksid seda tõestama, lõikad värvitud raamil tüki välja või? Keevisõmblusega toru on viimaste aegade tehnoloogia, vanasti tehti vaid tõmmatud torust, kuna ei suudetud muud moodi. Tugevuserinevus on neil 10-15% (seal suurusjärgus, ei ole kohta kust kohe kontrollida). Mis puutub ümartoru paremasse tugevusnäitajasse, siis nagu kõik siin maailmas on ka see asi suhteline. Kõik sõltub ikka materjalist ja mõõtudest. Ümartoru on universaalne, tema näitajad on ühtlased, kuid nelikandiga on lihtsam neid näitajaid muuta (küljepikkusWink). Mängu tuleb vaid see üks igavesti paha asi nimega kaal, seda lisandub kahjuks nelikandiga juurde.
Seda võin küll öelda, nende nurkade ja ühendustega jamamine ei ole nii lihtne kui näib, ning enamuse katad ju sellest niikuinii kinni. Lisaks kõiksuguste asjade kinnitamise mugavuse annab nelikant Smile
Vasta
#13

Ei ei ei...

minul ARKi sellega niikuinii asja ei ole. Endal põld olemas ja palju erateid või kus auto satub kord aastas Smile

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#14

Ilmselt arvelev6tt ja liikuri n6etele vastavax muutmine läheb rohkem maksma , kui bagi enda ehitus ja vaev kokkuSmile

Pole midagi targemat teha
Vasta
#15

Ei tea... Materjali kulu on ikka päris suur ja ega see just odav ole.
Vasta
#16

Just räägiti ju, et masinaga hakatakse põllu ja külavaheteede peal sõitma niiet arki kulusid ei tule kuskilt kohast.

Fiat 127 0.9l
Vasta
#17

Arvele pole vaja võtta, egas mendid normaalsele bagile järgi ei jõua :-) Aga kui keegi selle arvelevõtu kadalipu siiski läbi teeb oleks lahe näha küll tänaval sõitmas bagisid, või mis iganes omavalmistatud.
Lätlased olevat kunagi teinud nelikanttorust bagi raame kuid need ei pidanud hüpetele vastu, ringrajal hüppeid pole seal nelikanttoru end õigustab. Ise olen kasutanud ümartoru 33,7 x 2,6 peab vastu küll, põhiline on ikka konstruktsioon, torud tuleb paigutada nii et nad töötaksid tõmbele ja tõukele, mitte väändele ja paindele. Edu ehitajatele!
Vasta
#18

alar83 Kirjutas:Arvele pole vaja võtta, egas mendid normaalsele bagile järgi ei jõua :-)

Püstolikuul lendab igast bagist kiiremini. Teiseks on meil politseinikud, mitte mendid, kes oma igapäevast (ja kasulikku) tööd teevad.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#19

Sorry! ei tahtnud kellelegi liiga teha, oma naljatleva ütlemisega. Üldiselt bagiga teedele asja pole eriti ja selleks et politsei sind taga ajama hakkaks pead sa midagi selle jaoks tegema, ja kuulid ei lenda ka ilma asjata.
Vasta
#20

Ega jah bagiga teepeal sõita oleks selle raiskamine Smile Politseionud pole selle vastu, kui põllul sõita ja on olnud juhus, kus isegi sõita tahavad. See oli küll ammu- ammu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne