Tolle hullumeelse ökotamise teemal ei maksa päris kõike puhta kullana võtta, natuke kainet talupojamõistust peab ka olema. Järgnevalt näide minu enda varal.
Käisin lõppastmekoolitusel OÜ-s Autosõit ning ökosõitu alustasin Kadrioru kandist. Loeti sõnad peale, et üle 2,5 krpm ei lase, pidurdad käiguga jne... Käänasime Narva mnt-le suunaga Pirita poole ja sealt edasi Lasnamäe poole Lauluväljaku tõusust üles (ma muud moodi ei oska seda nimetada). Mittetallinlastele teadmiseks, et see on vist Tallinna karmimaid tõususid Nõmme mäe järel. Ökotan enne tõusu 5. käik ja 55, mootor jookseb normaalselt (a la 1600-1700 pööret minutis) ja jõuan mäe jalamile. Kiirus kukub vaikselt, mootor ju pisike, pöördeid pole jne... Ja hakkab kõrvalistmelt tegelane seletama, et vajuta-vajuta-vajuta... Kiirus tolleks hetkeks 47, mõtlen, et katsuks ristiinimesekombel sõita ja lükkaks 4. või 3. käigu peale. Ja nagu minu mõtteid lugedes tuleb kohe sinna otsa: "Ära mõtlegi käiku vahetada, vajuta gaasi!" Ja nii me sealt põhjagaasiga kuidagi üles jõudsime (vastupidiselt minu igasugustele ootustele, sest mootor tundus tegevat oma viimaseid tiire, kusjuures arvestada tuleks ka seda, et töömahtu mootoril ei olnud, silindreid ei olnud ja kolvikäiku ei olnud). Ma küll üritasin seletada, et oma autoga ei teeks ma elu sees nii, aga vastu öeldi ainult seda, et lõppöko pidi olema...
Teine huvitav aspekt selle ökosõidu juurest veel. Ma sain kõvasti pähe siis, kui ma punasele foorile liginedes lasin neljanda pealt gaasi lahti, veeresin umbes 1100 pöördeni ning tahtsin kolmanda, teise jne käiguga sama korrata, et võimalusel roheline n.ö "välja meelitada"... See jälle ei pidanud üldse öko olema. Nii et igal juhul tasub säilitada teatav kriitiline meel õpetussõnade suhtes
Aga üldiselt on vist juba välja käidud ökosõidu põhimõtted: võimalikult vähe pidurdada ning hoida kiirust ühtlasena. Kusjuures, kui vähegi võimalik, tuleks vältida täielikku seisma jäämist, sest kohaltvõtuhetkel pidada kütusekulu olema selline, et tavaline pardaarvuti ei jookse nii palju välja
See peaks käima nii karpa- kui pritsemootorite kohta. Ja vaadata tuleks ikka oma auto ninast natuke kaugemale ka. Nagu mu endine sõiduõpetaja ütleb: "Sa pead nägema maakera kumeruse taha ka, kui vaja!"
Omaette teema on see, et räägitakse (nii foorumites kui ka paar autode remondiga tegelevat inimest) küünalde ning lambda-anduri tahmumisest suure ökotamise peale. Selle vastu pidi edukalt aitama aeg-ajalt torude sirgu puhumine
Joonas,
laseb mootoril regulaarselt täiel rinnal hingata