[via]

Hakkab ikka selguma, et rallimehe stiil pole ka tänapäeval päris see kõige ökonoomsem sõidustiil. Kuigi ilmselt nii mõnelegi oleks vastupidine meeltmööda

[Jesper]

Rallimehe stiili pole keegi välja pakkunudki, max võimsuse alas ei ole mootor kindlasti kõige efektiivsem. Pigem ma nimetaks seda bensiinigeneraatori stiiliks.

Ja noh reaalses linnasõidus, nagu ma juba korra mainisin, oleneb palju üldisest liiklusolukorrast, pole mõtet superefektiivselt vastu punast foori kiirendada, kui pärast seda jälle uuesti pidurdama peab, pidurdamine on kõige suurem kütuse raiskamine. Seega ma isiklikult ei sõida kindlasti päris nii, nagu teooria ette näeb.

Btw, kas see "nii mõnelegi" käis otseselt minu hobiautode ja nendega käiva tegevuse pihta? Kui jah, siis oleks huvitav teada, miks selline rünnak on vajalik tehnikafoorumis, ma saaks aru kui delfi kommentaarides, stiilis et rõvedad autopeded jne.

[pppp]

Tõstsin teema siia tehnilise alla ringi - jutt kiskus sinna suunda, et sobib siia paremini. Kui teema algataja veel sõna tahab sekka öelda, siis foorumi kasutajaks registreerimine pole vast nii tüütu/raske...

[via]

Btw, kas see "nii mõnelegi" käis otseselt minu hobiautode ja nendega käiva tegevuse pihta? Kui jah, siis oleks huvitav teada, miks selline rünnak on vajalik tehnikafoorumis, ma saaks aru kui delfi kommentaarides, stiilis et rõvedad autopeded jne.

Ei kinnita ega lükka ümber.
Lase ometi jälle oma huumorisoon valla

[Jesper]

Ma ei tea, ei ole eriline huumor, tüütu tampimine pigem, mille poolest on Automoto foorum miskipärast esirinnas. Ma ei ole pehmelt öeldes mingi spetsialist mootorite ja füüsika alal, aga noh kui midagi on valesti siis huvitav oleks teada, mis täpselt. "Lapski teab et nii ei ole" ei ole kuigi huvitav vastulause

[via]

Ma siis vastan omast arust huumoriga (Jesperile)...
Oled ju Vana Kala, ära lase haukumisest end häirida. Karavan läheb ikka edasi....

[Potsataja103]

Pisut OT, aga, eks me kõik saeme oksa, millel istume. Mida rohkem säästame (ka autode puhul), seda kauem läheb lihtsalt enne kui oks murdub..
Kuidas see oligi, et vistrik inimese tagumikul on talle kaugelt olulisem probleem kui näljahada või kodusõda Aafrikas, rääkimata jää sulamisest Arktikas või kümnete tuhandete taime- ja loomaliikide kadumisest...

Kui sa vihjad sellega võimalikule nafta lõppemisele, siis ajalugu meenutades: kiviaeg ei lõppenud teps mitte kivide otsasaamise pärast.

[via]

Nafta lõppemine on ikka üsna väike probleem võrrelduna globaalse soojenemise ja teiste inimtegevusega kaasnevate probleemidega

Kiviaeg oleks ka kindlasti lõppenud kui kivid otsa oleks saanud

[41Degree]

Tolle hullumeelse ökotamise teemal ei maksa päris kõike puhta kullana võtta, natuke kainet talupojamõistust peab ka olema. Järgnevalt näide minu enda varal.
Käisin lõppastmekoolitusel OÜ-s Autosõit ning ökosõitu alustasin Kadrioru kandist. Loeti sõnad peale, et üle 2,5 krpm ei lase, pidurdad käiguga jne... Käänasime Narva mnt-le suunaga Pirita poole ja sealt edasi Lasnamäe poole Lauluväljaku tõusust üles (ma muud moodi ei oska seda nimetada). Mittetallinlastele teadmiseks, et see on vist Tallinna karmimaid tõususid Nõmme mäe järel. Ökotan enne tõusu 5. käik ja 55, mootor jookseb normaalselt (a la 1600-1700 pööret minutis) ja jõuan mäe jalamile. Kiirus kukub vaikselt, mootor ju pisike, pöördeid pole jne... Ja hakkab kõrvalistmelt tegelane seletama, et vajuta-vajuta-vajuta... Kiirus tolleks hetkeks 47, mõtlen, et katsuks ristiinimesekombel sõita ja lükkaks 4. või 3. käigu peale. Ja nagu minu mõtteid lugedes tuleb kohe sinna otsa: "Ära mõtlegi käiku vahetada, vajuta gaasi!" Ja nii me sealt põhjagaasiga kuidagi üles jõudsime (vastupidiselt minu igasugustele ootustele, sest mootor tundus tegevat oma viimaseid tiire, kusjuures arvestada tuleks ka seda, et töömahtu mootoril ei olnud, silindreid ei olnud ja kolvikäiku ei olnud). Ma küll üritasin seletada, et oma autoga ei teeks ma elu sees nii, aga vastu öeldi ainult seda, et lõppöko pidi olema...

Teine huvitav aspekt selle ökosõidu juurest veel. Ma sain kõvasti pähe siis, kui ma punasele foorile liginedes lasin neljanda pealt gaasi lahti, veeresin umbes 1100 pöördeni ning tahtsin kolmanda, teise jne käiguga sama korrata, et võimalusel roheline n.ö "välja meelitada"... See jälle ei pidanud üldse öko olema. Nii et igal juhul tasub säilitada teatav kriitiline meel õpetussõnade suhtes

Aga üldiselt on vist juba välja käidud ökosõidu põhimõtted: võimalikult vähe pidurdada ning hoida kiirust ühtlasena. Kusjuures, kui vähegi võimalik, tuleks vältida täielikku seisma jäämist, sest kohaltvõtuhetkel pidada kütusekulu olema selline, et tavaline pardaarvuti ei jookse nii palju välja See peaks käima nii karpa- kui pritsemootorite kohta. Ja vaadata tuleks ikka oma auto ninast natuke kaugemale ka. Nagu mu endine sõiduõpetaja ütleb: "Sa pead nägema maakera kumeruse taha ka, kui vaja!"

Omaette teema on see, et räägitakse (nii foorumites kui ka paar autode remondiga tegelevat inimest) küünalde ning lambda-anduri tahmumisest suure ökotamise peale. Selle vastu pidi edukalt aitama aeg-ajalt torude sirgu puhumine

Joonas,
laseb mootoril regulaarselt täiel rinnal hingata

[argo1974]

Tundub, et sõiduõpetaja ise pole ökonoomse sõidu põhimõtetest aru saanud, sest selle teooria hulka ei kuulu kindlasti mootori ägamiseni koormamine. Enamikel bensiinimootoritel jääb ökonoomne ala 2000 pöörde lähedusse, kus mootor töötab ühtlaselt ja omab on juba küllaldast võimsusreservi.

[villu157]

jah, üle 100 hj masin kulutab rohkem teid, eriti kui naastrehvid all on. Seda seepärast, et : a) kui autol on palju jõudu, on väga raske seda jõudu mitte nautida; b) vähegi hooletum gaasipedaaliga ümberkäimine võtab ratta all ringi - libisev ratas lõhub teed rohkem; c) isegi kui mitte lasta ratast kaapima, siis jõud, mis läbi ratta teed "sikutab" on oluliselt suurem; d) mida suurem mootor, seda laiem on tavaliselt ka rehv; e) mida suurem mootor, seda suurem mass etc etc

Tavaliselt on üle 100 hj masinal ka veojõu kontroll peal ja naljalt ikka ratast ringi ei lasta. Samas mõnes ekstreem olukorras on see rohke hobuste arv jälle väga abiks, kui mõni nii öelda öko 50 hj masin lahjaks jääb.

[xyzwt]

Ökonoomsel maantesõidul on hoopis muud asjad olulised (näide: tüüpiline 4 silindriga 2.0 liitrilise sissepritsega 110 KW bensiinimootoriga auto kohta, mille teoreetilise kütusekulu maanteel on 6.8 liitrit 100-le):

1) Ära sõida 110-ga, nii kulub ühtlaselt sõites 7.8 liitrit 100-le + ohtrate möödasõitude tõttu veelgi rohkem (60 liitrise paagiga sõidad 769 km).
2) Sõida 90-ga, nii kulub kütust 6.8 liitrit 100-le, nagu ette nähtud - samuti pole kellestki eriti mööda sõita (60 liitrise paagiga sõidad 882 km - ehk 113 km rohkem).
3) Sõida veoauto "sabatuules" - nii kulub kütust 4.8 liitrit 100-le (60 liitrise paagiga sõidad 1250 km - ehk 368 km rohkem). Veoauto taga sõites võtab enamuse tuuletakistust veoauto endale.

Linna sõidul tuleb vältida pidurdamisi (hooga võimalikult palju sõita) ja äkilisi kiirendamisi (aeglaselt kiirendada, kuna gaas põhjas optimiseeritakse võimsust, mitte kütusekulu).
Kui gaas põhjas koha pealt ära võtta, siis on linna keskmine kulu 15 liitrit 100-le ... kui aeglaselt kohapealt ära võtta, siis on linna keskmine kulu 12 liitrit 100-le ... kui lisaks aeglaselt kohalt ära võtmisele sõita vähese piduradamise, ehk hooga, siis on linna keskmine kulu 10 liitrit 100-le.

Samuti tuleks lühikeste talviste linna sõitude juures arvestada sellega, et 0.5 liitrit kütust kulub selleks, et mootor läheks "soojaks" - kui mootor on külm, siis üritab aju või toore klapp mootorit kuumaks ajada suurema kütusekulu arvelt - lühikestel sõitudel (kilomeeter -paar) külma mootoriga võib linna kütusekulu olla isegi 20 - 25 liitrit 100-le.

Kuna mootori soojendamiseks kuluv 0.5 liitrit kütust maksab 7 eek, kuid mootori blokisoojendus kulutab 0.8 KWh elektrit (400W 2 tunni jooksul) = 1 eek, siis hoiab nii kokku 6 eek (7 eek bensiini kulu - 1 eek elektrikulu) iga lühikese sõidu kohta.

Tühikäigu kütusekulu:
1) 2.0 liitrine diisel common rail = 0.5 liitrit tunnis
2) 2.0 liitrine bensiin ajuga = 1.0 liitrit tunnis
3) 2.0 liitrine bensiin karbussiga = 1.8 liitrit tunnis

Pannes kõik kokku, siis annab lühikestel linnasõitudel suurima kokkuhoiu blokikaane elektriline soojendus + tõmbekate vältimine ... maantesõidul annab suurima kokkuhoiu veoauto sabatuules sõitmine .... see kas on karbussi või ajuga mootor polegi niiväga tähtis ... ehk oluline on see, mis on "kahe kõrva vahel".

[CORRADOg60]

Pannes kõik kokku, siis annab lühikestel linnasõitudel suurima kokkuhoiu blokikaane elektriline soojendus + tõmbekate vältimine ... maantesõidul annab suurima kokkuhoiu veoauto sabatuules sõitmine .... see kas on karbussi või ajuga mootor polegi niiväga tähtis ... ehk oluline on see, mis on "kahe kõrva vahel".

Elektrilisest plokisoojendusest on kasu enamasti ainult koduhoovist startides, kuna mujal reeglina(üksikutes kohtades töötajate autodele see võimalus siiski on) seda kasutada ei õnnestu.
Veoauto sabatuules sõitmine toob kaasa talveperioodil sagedasema vajaduse autot pesta, ja võib lõppeda veoka ratta alt lennanud kivi vms ja auto kokkupõrkel vajadusega vahetada esiklaasi või tuld. Ka värvkate saab suure tõenäosusega rohkem kahjustada, kui tavasõidul.Seda varianti küll ei soovitaks.

[via]

Sabas sõitmise häda on ka see, et kõik eessõitja ratastealt tõusnud tolm jõuab ka kapoti alla, ummistab õhufiltri ja võib jõuda ka moorori sisemusse

[valdo]

Sabas sõitmise peamine häda on see, et kui eessõitja pidurdab äkiliselt (nt ees on koer, laps vms), siis ei pruugi Sa reageerida ja põrutad talle tagant sisse. Nt 1-2 sekundiga, mis on nii suhteliselt normaalne reageerimisaeg, enne kui Sa jõuad pidurile vajutada, jõuab auto ikka oi-kui-pikalt edasi liikuda.

Seepärast võiks pikivahe meetrites olla vähemalt võrdne kiirusega km/h-des, soovitavalt aga poolteist või enamgi korda pikem.

[Potsataja103]

Igaüks vaatab asja oma mätta otsast, ökonoomitamine tundub tähendavat ainult kütuse kokkuhoidu, mitte kogukulude vähenemist.
Kui liita kütusekulu, kindlustuskulu, remondikulu (kaasa arvatud mootori remont liigmadalate pöörete tõttu), ebapiisava pikivahe tõttu tekkinud avarii likvideerimise kulu jne..., siis pool liitrit kütusekokkuhoidu 100 km jooksul ei tasu vist küll ära. Ja auto olgu mõistlikus korras.

... Nagu mu endine sõiduõpetaja ütleb: "Sa pead nägema maakera kumeruse taha ka, kui vaja!"

Just!
Aga tsiteerides klassikuid: see kõik on vaid minu arvamus.

[Indy]

"Ära mõtlegi käiku vahetada, vajuta gaasi!" Ja nii me sealt põhjagaasiga kuidagi üles jõudsime (vastupidiselt minu igasugustele ootustele, sest mootor tundus tegevat oma viimaseid tiire, kusjuures arvestada tuleks ka seda, et töömahtu mootoril ei olnud, silindreid ei olnud ja kolvikäiku ei olnud).
Joonas,
laseb mootoril regulaarselt täiel rinnal hingata

Kõik tore aga...
Kuhu siis jäid töömaht, silindrid ja kolvikäik...
Kuidas üldse sellise nutuselt vigase autoga sõita saite?

[41Degree]

"Ära mõtlegi käiku vahetada, vajuta gaasi!" Ja nii me sealt põhjagaasiga kuidagi üles jõudsime (vastupidiselt minu igasugustele ootustele, sest mootor tundus tegevat oma viimaseid tiire, kusjuures arvestada tuleks ka seda, et töömahtu mootoril ei olnud, silindreid ei olnud ja kolvikäiku ei olnud).
Joonas,
laseb mootoril regulaarselt täiel rinnal hingata

Kõik tore aga...
Kuhu siis jäid töömaht, silindrid ja kolvikäik...
Kuidas üldse sellise nutuselt vigase autoga sõita saite?

Too oli mõeldud siiski metafoorina, mitte sõna otseses mõttes Näituseks BMW viieliitrise V12-ga (eelpool mainitud kolmest on kaks olemas) ei olnud erilisi probleeme sealtsamast 1700 pöördega üles rassida, samuti juhtus üht-teist ka gaasi vajutamisel. Ühesõnaga ei mingeid mahakoolemise märke Neljasilindrilise A-mersuga 1400 pööret siiski nii ludinal ei läinud, nagu ma juba eelnevalt kirjeldasin

Minu eelneva postituse mõte oli laias laastus sama, mis Potsatajalgi: kokku tuleks hoida ikka liigsete kulutuste koha pealt, mitte millegi muu arvelt

[CORRADOg60]

Kõik tore aga...
Kuhu siis jäid töömaht, silindrid ja kolvikäik...
Kuidas üldse sellise nutuselt vigase autoga sõita saite?

Mingit 1,4-1,6l mootorit kaks-kolm või enam kordi suurema V6 või V8-ga võrreldes neid seal ju tõesti pole.
Minu arust ei tähenda suur mootor küll ilmtingimata raiskamist. Suure mootori taga vastav jõuülekanne ja mõistusega sõit, ja ei olegi nii raiskamine. Tuttava ameerikamaa päritolu mahtuniversaal. millel 3,8lV6 koos automaatkastiga tuksub trassil 90-ga sõites ca 1200-1300p/min ja tarbib sealjuures keskmiselt 7,5-8l/100le. Enamuses tarbitakse seda autot trassil.Samas sõiduomadustes ja mugavuses/mahutavuses pole mingil üliökol väikeautol talle midagi vastu panna. Kui muidugi parkimisest mitte rääkida.
Iga auto neelab ära kogu kütuse, mis paaki kallata.
Peaks vist oma proua roolis olles ka kõrvalt vaatama, mis võtteid seal ökosõidu koolitusel õpetati. Igal juhul on tema juhtimisel vana karpamootoriga Golfi kütusekulu minu roolisolekuga võrreldes 15-20% väiksem.

[stennadi]

Minul õnnestus eco-driving koolitusel saada Mustamäel linnas kütusekulu 5.7 sajale. Autoks oli 1.6VVTi 91kw Corolla.
Tehaseandmetel võtab vist midagi 9 kanti linnas. Seda peeti tookord väga heaks tulemuseks, mida olid saavutanud ainult instruktorid ise.
Pidurdasin käikudega, lappasin järjest foorile lähendes käike alla. Käiguga pidurdamine on igati mõnus kuna hoiab ilma veojõukontrollita auto libedal stabiilse (minuarust), teiseks sissepritsega autodel peatatakse täielikult kütuse pealevool mootoripidurdusel - ja tõsi ta oli pardakompuuter näitas 0l/100km see hetk. Kiirendamisel gaas, peaaegu põhja aga käike vahetada 2000-2500 rpm juures. (to Valdo - gaasi põhja vajutamine ei riku mootorit- seda teevad kõrged pöörded)
Suurim osa sellest öko drivingust on sõidu planeerimine - pead arvestama et läbid foorid nii, et ei jää seisma. Jälgid juba ülejärgmist foori - et mis seal toimud, planeerid aegsalt ümberreastumisi jne.
Üldiselt ma igapäevaelus neid kõiki meetmeid ei rakenda - see vajab liiga palju keskendumist, mõtlemist ja tekitab stressi.
Küll aga käiguga pidurdamine ja reibas kiirendus madalal pöördel käiguvahetustega on sisse harjunud.
Keegi rääkis siin tõusu võtmisest - õige "töövõte" on selline, et enne tõusu võetakse hoog üles ja siis katsutakse tõus läbida nii, et väga palju ei pea gaasi juurde tallama tõusul olles.