[on krt]

Chrysler Voyager 3,8L sõidab 90km/h umbes 1600 rpm. Sama ka 3,3L. See on tõesti nii et kütuse kulu võib nendel suurepoolsetel masinatel olla 7,5-9l trassikiirusel, endalgi selline masin ja lisaks veel 4x4 (mis pidada janu suurendama) ning suvel näiteks sain hetkelist trassikulu näha ka 7,3l.
Olenemata toitesüsteemi lahendusest mõjutavad kütusekulu esmalt auto seisund ja seejärel juhtimisvõtted. Kui auto ostsin siis oli keskmine kulu 15,5-18l, ok mõtlesin et tegu 4x4 autoga et normaalne. Tasapisi olukorraga tutvudes hakkasid selguma aga mõned asjaolud mille lahendamised aitasid kulu alla tuua. Uued õlid, filtrid, süütesüsteemi puhastus ja õlidega korrastus, lõppeks esisilla kokkujooksu taastamine ja õige rõhk kummides ning kulud oleksid järgnevad: trass 8-9l (sest ei saa alati 90nega hakkama), keskmine 10-11l ja linn kuni 12,5l.
Mulle meenutavad viimatised numbrid 520i kulu.
Kulu tuleks arvestad ehk hoopis liiter/kilogrammi (või ml/kg) kohta, see näitaks masina efektiivsust. Me võime ju sõita masinaga mille kulu on 3,5l/100 aga seda vaid siis kui üksi sõidame, sõpradega kalale minnes aga imeb rahulikult 8l/100...

41Degree sõiduõpetaja aga on eraldi nähtus keda tõsiselt võtta eriti ei saa - ei vedanud tal lihtsalt.

[41Degree]

41Degree sõiduõpetaja aga on eraldi nähtus keda tõsiselt võtta eriti ei saa - ei vedanud tal lihtsalt.

Et ei oleks mingit kahetimõistmist, lisan siia omapoolse märkuse. Kui ma Autosõidus ökotamas käisin, siis sattus jah mingi kahtlane vend, aga "päris" sõiduõpetaja (kelle käe all juhiluba õnnestus omandada) on ikka väga lahe vana, kellega hiljemgi mitmel pool käidud Ja temagi naeris eespool kirjeldatud meetodid välja.

[on krt]

Järelikult oli see ajutine "õpetaja" ise alles avastamas - tahtis näha mis merss teeb kui sedasi piinata ...

[Alts]

2.3 diisel sierraga sõitsin alul linnas võimalikult kõrgete käikude ja madala pöördega. Tulemuseks ligi 10 sajale. Mingi hetk hakkasin sõitma nö. "hoogsalt" (mitte segi ajada valgusfoori sprindi või muidu kihutamisega) ja kulu langes mitu liitrit. Naljakas meenutada aga pees rochester quadrajet-iga ameeriklasega oli ummikutes tiksudes kütusekulu ajaühiku kohta märgatavalt suurem kui normaalses liikluses linnas liikudes.

[Molotov51]

See vana tõde, et kõrgematel pööretel töötav mootor väga paljudel juhtudel ökonoomsem, sest põlemine effektiivsem. Seda ju ka sõidust tunda, et veab mõnusalt ühtlaselt mitte ei jorise madalalt minna nagu mõned kõrge käiguga sõitvad teadlased seda teevad. Kõrge käik ja madal kiirus linnas tapab üldjuhul tavalise manuaal kasti kah ära, sest õlipumpa 99% autodel manuaal kastil pole ja paiskõlituse jaoks pöördeid vähe. 4 käik seda muidugi ei karda väga, sest võllid otse ühenduses. 5 käik on linnasõidus igaljuhul overkill igal autol.

Sõitke nii kuidas on mugav, ja ärge mõelge, kuidas iga kopikat säästa, parem mõelge kuidas juurde toota piisavalt või enamgi veel.

Minul on näiteks tuua karpa pilli näol Iz 27151 enda poolt, mis võttis Tallinn-Tartul normaalsel kulgemisel (100km/h tee äärsete näitajate järgi) 7L sajale keskmiselt. Arvestame fakte, et sõidan ainult 98-ga ja pöörded käivad linnas väga tihti 7000 peal.

[Alts]

Kõrge käik ja madal kiirus linnas tapab üldjuhul tavalise manuaal kasti kah ära, sest õlipumpa 99% autodel manuaal kastil pole ja paiskõlituse jaoks pöördeid vähe. 4 käik seda muidugi ei karda väga, sest võllid otse ühenduses.

Kui nüüd tagasi vaadata, siis minupoolt eelmainitud masinal läks käigukast tõesti vahetusse (õhtale).

[Molotov51]

Kõrge käik ja madal kiirus linnas tapab üldjuhul tavalise manuaal kasti kah ära, sest õlipumpa 99% autodel manuaal kastil pole ja paiskõlituse jaoks pöördeid vähe. 4 käik seda muidugi ei karda väga, sest võllid otse ühenduses.

Kui nüüd tagasi vaadata, siis minupoolt eelmainitud masinal läks käigukast tõesti vahetusse (õhtale).

2.3 Diisel sierral all fordi Type 9 (N) käigukast, mis kasutas paljudes kohtades laagrite asemel pukse ja need surevad eriti kiiresti selle tagajärjel.

Kõige targem pöörete vahemikku sõites õppida automaat kastiga autode pealt, kui ise ei suuda otsustada. Väga hea vaadata kus ja kuna pöördeid optimaalne hoida.

[via]

See vana tõde, et kõrgematel pööretel töötav mootor väga paljudel juhtudel ökonoomsem, sest põlemine effektiivsem. Seda ju ka sõidust tunda, et veab mõnusalt ühtlaselt mitte ei jorise madalalt minna nagu mõned kõrge käiguga sõitvad teadlased seda teevad. Kõrge käik ja madal kiirus linnas tapab üldjuhul tavalise manuaal kasti kah ära, sest õlipumpa 99% autodel manuaal kastil pole ja paiskõlituse jaoks pöördeid vähe. 4 käik seda muidugi ei karda väga, sest võllid otse ühenduses. 5 käik on linnasõidus igaljuhul overkill igal autol.

Sõitke nii kuidas on mugav, ja ärge mõelge, kuidas iga kopikat säästa, parem mõelge kuidas juurde toota piisavalt või enamgi veel.

Minul on näiteks tuua karpa pilli näol Iz 27151 enda poolt, mis võttis Tallinn-Tartul normaalsel kulgemisel (100km/h tee äärsete näitajate järgi) 7L sajale keskmiselt. Arvestame fakte, et sõidan ainult 98-ga ja pöörded käivad linnas väga tihti 7000 peal.

Siis on sul tõesti imeline kombi...
Kunagi olin ka kombimees, aga keskmine oli 10 sajale ja maanteel ikka kah alla 9 oli üsna keeruline tulema...
100 juures (uutel kombidel oli küll 3,9 sild) teeb kombi mootor oma 4000 pöörde kanti, mis kindlasti rohkem kui oleks optimaalne (u 3000).
Ainuke mosse, mis 100 peale ka 100 sõites 7 võtab on minu kogemuste järgi 21412. Aga sellel on suuremad rattad ja juba 4 käik tunduvalt väiksema ülekandearvuga kui klassikmossel. 5 käik on juba suisa nii et 100-a sõites mootor u 2500 pööret minutis teeb.
See on õige, et tuleb esmaselt mootori veojõudu jälgida, ja siis alles tahhomeetrit. Kui liikumise säilumiseks pedaali 2/3 käigust tallama peab, siis on ülim aeg madalam käik sisse panna.

[pppp]

Kõige targem pöörete vahemikku sõites õppida automaat kastiga autode pealt, kui ise ei suuda otsustada. Väga hea vaadata kus ja kuna pöördeid optimaalne hoida.

Seda vast ainult kõige uuemate kastide puhul.

[Molotov51]

See vana tõde, et kõrgematel pööretel töötav mootor väga paljudel juhtudel ökonoomsem, sest põlemine effektiivsem. Seda ju ka sõidust tunda, et veab mõnusalt ühtlaselt mitte ei jorise madalalt minna nagu mõned kõrge käiguga sõitvad teadlased seda teevad. Kõrge käik ja madal kiirus linnas tapab üldjuhul tavalise manuaal kasti kah ära, sest õlipumpa 99% autodel manuaal kastil pole ja paiskõlituse jaoks pöördeid vähe. 4 käik seda muidugi ei karda väga, sest võllid otse ühenduses. 5 käik on linnasõidus igaljuhul overkill igal autol.

Sõitke nii kuidas on mugav, ja ärge mõelge, kuidas iga kopikat säästa, parem mõelge kuidas juurde toota piisavalt või enamgi veel.

Minul on näiteks tuua karpa pilli näol Iz 27151 enda poolt, mis võttis Tallinn-Tartul normaalsel kulgemisel (100km/h tee äärsete näitajate järgi) 7L sajale keskmiselt. Arvestame fakte, et sõidan ainult 98-ga ja pöörded käivad linnas väga tihti 7000 peal.

Siis on sul tõesti imeline kombi...
Kunagi olin ka kombimees, aga keskmine oli 10 sajale ja maanteel ikka kah alla 9 oli üsna keeruline tulema...
100 juures (uutel kombidel oli küll 3,9 sild) teeb kombi mootor oma 4000 pöörde kanti, mis kindlasti rohkem kui oleks optimaalne (u 3000).
Ainuke mosse, mis 100 peale ka 100 sõites 7 võtab on minu kogemuste järgi 21412. Aga sellel on suuremad rattad ja juba 4 käik tunduvalt väiksema ülekandearvuga kui klassikmossel. 5 käik on juba suisa nii et 100-a sõites mootor u 2500 pööret minutis teeb.
See on õige, et tuleb esmaselt mootori veojõudu jälgida, ja siis alles tahhomeetrit. Kui liikumise säilumiseks pedaali 2/3 käigust tallama peab, siis on ülim aeg madalam käik sisse panna.

Kombi on 2125. Tegu siiski kastikaga. Tagasilla ülekandeks on 2140 SL-i 3.8 ülekanne, mis üksiti ka kõige kiirem, mis sinna silda sobib tehase omadest.

[Edel]

Kombi on 2125. Tegu siiski kastikaga. Tagasilla ülekandeks on 2140 SL-i 3.8 ülekanne, mis üksiti ka kõige kiirem, mis sinna silda sobib tehase omadest.

SL-i ülekanne on 3,9 (täpsem 3,89),tava 412,Kombi ja 2140 on 4,22 ning "pirukas" (IZ-2715,27151 jt.) 4,55.

Lisaks veel,et autokoolituse täiendõppel on "ökosõitu" vaid 2 "tundi",ehk siis 2x 25minutit "auto tervist ohustavat" sõitu.
Aga kusagil ei ole kirjas,kas autokoolis peale täiendõpet koolisisene eksam ka tuleb? Või teed õppeprogrammi läbi ning pannakse vajalik paber ARK-i juhiloa vahetuseks pihku?

[via]

Kombi on 2125. Tegu siiski kastikaga. Tagasilla ülekandeks on 2140 SL-i 3.8 ülekanne, mis üksiti ka kõige kiirem, mis sinna silda sobib tehase omadest.

Võtsin oma kombi originaalraamatu ette, mark Iþ-21251
Peaülekanne 3,91

[IIIFFFAR]

Lisaks veel,et autokoolituse täiendõppel on "ökosõitu" vaid 2 "tundi",ehk siis 2x 25minutit "auto tervist ohustavat" sõitu.
Aga kusagil ei ole kirjas,kas autokoolis peale täiendõpet koolisisene eksam ka tuleb? Või teed õppeprogrammi läbi ning pannakse vajalik paber ARK-i juhiloa vahetuseks pihku?

Umbes samal ajal kui neid ridu kirjutasid, käsitles "Pealtnägija" sama teemat Pärnus.

[Mossemees]

Ega selle lõputu ökotamisega ka kuhugi lõpuks ei jõua. Omal elu jooksul kolme auto peal järgi proovitud. Kui ikka mootor norm. korras, tuleb ikka vahel natuke "peenestada" ka. Loomulikult mitte pöördeid üle lubatu lasta ega kogu aeg põhjagaasiga kimada, aga mõni kord startides (maanteel muidugi, mitte linnas) esimese kolme käiguga (neljandaga sama nalja tehes võib juba politseiga tegemist tulla) käiguga pöörded maksimumini lasta. Saabki mootor ennast natuke puhtamaks köhida, küünlad kestavad märgatavalt kauem, summutist uhab paremini igasuguse kondensi jm. saasta välja ja kui kiirendus kuidagi lahjavõitu tundub, saab juba aegsasti viga hakata otsima. Karburaator on igasuguseid liikuvaid mehhanisme täis ja mis on liikuma mõeldud, see ka aeg-ajalt liigutamist tahab saada. Seest tsipa puhtamaks puhutud summuti peab ka kauem vastu. Muidu jah, kütuse pealt hoiad küll raha kokku ja sellesama raha eest lased pärast töökojas uurida, miks mootor ühtlaselt ei käi või ei taha külmaga käima minna ja igasugu muud hädad. Pidurdamisega sama lugu. Äkkpidurdamisi võiks muidugi vältida, aga ka pidurisüsteemi liikuvad osad tahavad, eriti meie kliimas, vahepeal ka jõudsama pidurdamise näol liigutamist. Muidu on nii, et omast arust hoiad kõva raha kokku ja sõidad hirmus ökonoomselt ja siis järgmisel ülevaatusel (annaks taevas, et mitte ohuolukorras) saad teada, et pidurid ebaühtlased ja osad töösilindrid kinni jäänud. Oma esimese autoga (Kadett '84) üritasin just igati ökonoomselt sõita (vältisin järske kiirendusi, pidureid kasutasin minimaalselt) ja tulemuseks olid hädad karburaatori, kehvasti töötavate küünalde ja kinnijäänud pidurisilindritega. Praeguse sõidukiga (VAZ 21011, '80) meeleheitlikult enam ökonoomitsema ei kipu. Olen sõitnud sellega juba üle 4 aasta, küünlaid olen selle aja jooksul ainult korra puhastanud ja reguleerinud ja karpat paar korda profülaktika mõttes kergelt puhastanud. Vanad pidurisilindrid vahetasin lihtsalt nii pooleldi igaks juhuks välja, eks nende tööressursike hakkas selle ligi 30-aastase kasutamise peale juba auga otsakorrale saama . Mis aga puutub sellesse, et õuealal võib seisva auto mootor ainult 2 min. töötada, siis suvel pole sellega probleemi. Istud masinasse, lased mootoril koha peal nii 10 sekundit käia ja siis vaikselt minekut. Talvel kõvema külmaga tuleb aga mootorit ikkagi kauem soojendada. Selles suhtes on LE imelik. Kui näiteks tootja pole autole turvavöösid ette näinud, siis neid ei peagi olema ja ongi kõik OK. Aga kui tootja on kasutusjuhendis ette näinud mootori soojendamise enne liikuma hakkamist teatud temperatuurini? -25 kraadi puhul võib ju muidugi püüdlikult sedasi eeskirja täita, kõigepealt auto aknad jääst puhtaks kraapida, siis alles mootori käivitada ja 2 min. hiljem seest uduste ja jääs klaasidega startida (!?!?). Või oleks ohutuse seisukohalt võttes siiski targem kõigepealt mootor käivitada, siis klaasid puhastada, selleks ajaks annab soojendus juba natuke sooja ka ja alles siis, kui on tagatud nähtavus vähemalt läbi esiakende, minema sõita? Aega kulub selleks loomulikult kauem kui 2 minutit.

[Tegelane5]

Iffar jutu algusega vga nõus, aga kohapeal soojendamisega-ise tavaliselt panen auto käima ja niikaua kui aknad üle käin võib rahulikult liikuma hakata (vast läheb ka maks 5 min) Lääne katiga autoga ei näe probleemi tglt, aga vana vene auto millel toores peale tõmmatud ajab ju meeletut vingu. Neid kuskil kortermaja ees mitu tükki oleks siis oleks jama ikka eriti esimese korruse omadel. Maja esise külm käivitamise "Biohazard award" muidugi läheks Kamazile.