18-12-2008, 11:15 AM
Tervist,
Otsingu peale leidsin küll suhteliselt palju informatsiooni, aga päris seda, mida tahtnuks leida, ikka ei leidnud.
Räägiks algatuseks ära situatsiooni - tekkis minu hoovi peale mitte just võib-olla kõige haruldasem ja vanem auto, aga meie tingimustes siiski toob kõrvaltvaatajale ning ka rooli taga istujale naeratuse näole. Tegu siis just äsja täisikka jõudnud Pontiac Firebirdiga, toodud ðveitsist, oma vanuse kohta suhteliselt heas korras, aga põhja alla vaadates näinud ka aeg-ajalt sealset talve.
Eesmärk oleks tekitada autost mõnus suvesõiduk, hoida seda tipp-topp korras ning sõita. Ehk siis mitte ehitada kroomist ja edevast värvist kiiskavat treilerikuningannat. Hetkel tahakski tähelepanu pöörata olemasolevate roostekahjustuste võimalikult tõhusale eemaldamisele-konserveerimisele. Läbivat roostet tõstuki peal põhja vaadeldes ei tuvastanud, kahes tüüpilises kohas oli küll suhteliselt tugevat pinnaroostet (värvkate hõõrdub läbi rataste alt paiskuva sopa käes ning ka vastu põhja paiknev väljalasketorustik pole just parim roostetamise eest kaitsja) ning terve põhi on kaetud suhteliselt hõredate roostetäppidega. Auto on tehasest tulnud mastiksita, mis on minu silmis ainult positiivne, kuna valge põhjavärv näitab kõik kahjustused suurepäraselt välja. Võimalusel tahaks nii ka säilitada.
Ehk siis oodatud oleks hüva nõu, mida sellise asjaga peale hakata? Enda sõjaplaan oleks olnud selline - need rohkem roostes kohad täiesti haljaks käiata, kui osutuvad pehmeteks, keevitada uued paigad sisse, roostesurm, uuesti hari, võimalikult palju eemaldada ka neid täpikesi, mingi reaktiivkrunt (soovitusi?), sellele epokrunt, epokrundi peale laeva põhjavärv (enamik nn mürkvärve peaks olema suhteliselt tihked ning soppa hülgavad), rohkem kulumist saavatele kohtadele mingi suht läbipaistvaks jääv kaitsekiht veel otsa (jällegi soovitusi?), kirjut tulemust ei tahaks. Poolraamidest ning tugevdusribidest üritaks võimalikult palju saasta survepesu ning mehhaanilise torkimise abil eemaldada ning laseks sisse mingit hea ronimis-imbumisvõimega keemiat (dinitroli letist, kas ML või HS, kumba soovitate?).
Kas on kellelgi teadmist selle kohta, millise värviga on kaetud tehases näiteks vanemate Toyota Corollade põhi? Tegu on mingi halli ning ülikõva ja mustust hülgava kattega, olen kiiganud just äsja väga poriselt kruusateelt tulnud auto alla ning ainus, mis ma sealt tilkumas nägin, oli vesi - polnud jälgegi porist ega muust saastast. Ning - hoolimata sellest, et autol polnud praktiliselt olemas ei tiivaservi, ega karpe - oli põhi nagu tehasest tulnu, roostetäppe oli ainult sillakinnituste läheduses ning sealgi hõredalt.
Kuna talve ilmselt see auto meiemail enam eriti ei näe - võib-olla külma ja kuiva ilmaga korraks liigutamine välja arvata, siis soola eest kaitsmine polegi kõige suurem probleem, pigem kevad-suvi-sügis oludes pinnale sattuva vee ja pori vastu.
Ehk siis oleksin tänulik igasuguse hea ning praktilise nõu eest. Kõike päris pulkadeni laiali harutama ning liivapritsi saatma ei tahaks hakata, kuna selle tööga suveks valmis ei jõuaks ning ka eelarvele see väga hästi ei mõjuks. Aga päris iga aasta auto all mõkerdada, vana roostet maha nühkida ning keemiat peale määrida ka ei tahaks
Tänud juba ette,
Rain
Otsingu peale leidsin küll suhteliselt palju informatsiooni, aga päris seda, mida tahtnuks leida, ikka ei leidnud.
Räägiks algatuseks ära situatsiooni - tekkis minu hoovi peale mitte just võib-olla kõige haruldasem ja vanem auto, aga meie tingimustes siiski toob kõrvaltvaatajale ning ka rooli taga istujale naeratuse näole. Tegu siis just äsja täisikka jõudnud Pontiac Firebirdiga, toodud ðveitsist, oma vanuse kohta suhteliselt heas korras, aga põhja alla vaadates näinud ka aeg-ajalt sealset talve.
Eesmärk oleks tekitada autost mõnus suvesõiduk, hoida seda tipp-topp korras ning sõita. Ehk siis mitte ehitada kroomist ja edevast värvist kiiskavat treilerikuningannat. Hetkel tahakski tähelepanu pöörata olemasolevate roostekahjustuste võimalikult tõhusale eemaldamisele-konserveerimisele. Läbivat roostet tõstuki peal põhja vaadeldes ei tuvastanud, kahes tüüpilises kohas oli küll suhteliselt tugevat pinnaroostet (värvkate hõõrdub läbi rataste alt paiskuva sopa käes ning ka vastu põhja paiknev väljalasketorustik pole just parim roostetamise eest kaitsja) ning terve põhi on kaetud suhteliselt hõredate roostetäppidega. Auto on tehasest tulnud mastiksita, mis on minu silmis ainult positiivne, kuna valge põhjavärv näitab kõik kahjustused suurepäraselt välja. Võimalusel tahaks nii ka säilitada.
Ehk siis oodatud oleks hüva nõu, mida sellise asjaga peale hakata? Enda sõjaplaan oleks olnud selline - need rohkem roostes kohad täiesti haljaks käiata, kui osutuvad pehmeteks, keevitada uued paigad sisse, roostesurm, uuesti hari, võimalikult palju eemaldada ka neid täpikesi, mingi reaktiivkrunt (soovitusi?), sellele epokrunt, epokrundi peale laeva põhjavärv (enamik nn mürkvärve peaks olema suhteliselt tihked ning soppa hülgavad), rohkem kulumist saavatele kohtadele mingi suht läbipaistvaks jääv kaitsekiht veel otsa (jällegi soovitusi?), kirjut tulemust ei tahaks. Poolraamidest ning tugevdusribidest üritaks võimalikult palju saasta survepesu ning mehhaanilise torkimise abil eemaldada ning laseks sisse mingit hea ronimis-imbumisvõimega keemiat (dinitroli letist, kas ML või HS, kumba soovitate?).
Kas on kellelgi teadmist selle kohta, millise värviga on kaetud tehases näiteks vanemate Toyota Corollade põhi? Tegu on mingi halli ning ülikõva ja mustust hülgava kattega, olen kiiganud just äsja väga poriselt kruusateelt tulnud auto alla ning ainus, mis ma sealt tilkumas nägin, oli vesi - polnud jälgegi porist ega muust saastast. Ning - hoolimata sellest, et autol polnud praktiliselt olemas ei tiivaservi, ega karpe - oli põhi nagu tehasest tulnu, roostetäppe oli ainult sillakinnituste läheduses ning sealgi hõredalt.
Kuna talve ilmselt see auto meiemail enam eriti ei näe - võib-olla külma ja kuiva ilmaga korraks liigutamine välja arvata, siis soola eest kaitsmine polegi kõige suurem probleem, pigem kevad-suvi-sügis oludes pinnale sattuva vee ja pori vastu.
Ehk siis oleksin tänulik igasuguse hea ning praktilise nõu eest. Kõike päris pulkadeni laiali harutama ning liivapritsi saatma ei tahaks hakata, kuna selle tööga suveks valmis ei jõuaks ning ka eelarvele see väga hästi ei mõjuks. Aga päris iga aasta auto all mõkerdada, vana roostet maha nühkida ning keemiat peale määrida ka ei tahaks
Tänud juba ette,
Rain
