[PETSS]

SSSR ajal oli seal nn Filmi ministeerium..Sealt ka naabruses olev tänav saanud Filmi nime.Esialgu vaid plaan aga Pärnu mnt 20 andis ka lammutustööd kawas.Ma pole küll uuenduste wastane aga?

[oxygen]

Paistab, et terve Narva mnt plaanis ümber lükata. Must Luik juba läks. Nüüd tullakse aga muudkui linna poole. Ei imestaks kui keegi varsti tahaks küüsi muusikakooli ja selle kõrval oleva maja taha ajada. Mõlemad on küll muinsuskaitse all, aga selle seltsi pädevusega on nii nagu on. Kisa teevad kõvasti, aga tulemust ei miskit.

[stretch]

Muinsuskaitse hakkab peaaegu alati karjuma alles siis, kui vastav detailplaneering juba kehtestatud on. Narva maantee puhul saab spekuleerimise asemel kindlasti päris täpselt välja uurida, millised on seal juba hetkel kehtestatud planeeringud ning missugused majad nendega seoses maha lähevad. Mina seda muidugi praegu teha ei viitsi.

[oxygen]

Majandusprobleemid on toonud esimese seisma jäänud ehituse. Pirita teel, Maarjamäe külje all on paar korrust hoonet kuhu pidi tulema Nissan Infiniti esindus. Ehitus on peatatud ja see sara pidi sinna nüüd üsna pikaks ajaks jääma.
Vastav artikkel http://www.epl.ee/artikkel/449277
Vana lükati küll suure hurraaga ümber, aga huvitav kas uus Sakala ikka saab valmis? See oleks küll eriti must huumor kui sinna keset linna selline peldik püsti jääks. Viimati kui ma vaatasin, siis kraana ikka veel liikus.

[Martti]

Musta Luige ehitus seisab ka juba mitu nädalat.

[stretch]

Viimati kui ma vaatasin, siis kraana ikka veel liikus.

10 minutit tagasi valati seal igatahes betooni. Keset lumesadu

[41Degree]

Vana lükati küll suure hurraaga ümber, aga huvitav kas uus Sakala ikka saab valmis? See oleks küll eriti must huumor kui sinna keset linna selline peldik püsti jääks.

Ma nüüd lihtsalt ei saa oma arvamist enda teada jätta... Minu meelest tuleb sinna hoolimata selle poolelijäämisest või valmissaamisest üks k... k... k... kemmerg. K-kemmerg

[Regardman]

Võib-olla olen varem pärinud aga ega keegi ei tea, mis koloss see Tallinnas, Kalda tn. ääres poolikuna juba aastaid seisab?

PS, samuti huvitab selle maja läheduses metsas paiknev järveke, mille keskel on saar. Paistab olema kaevatud, kuid mis põhjustel?

[mighty tonka]

Ma ei saa aru ,miks inimesed halavad taga nõuka-aja ehitisi, 90 % on täiesti võrreldavad tankitehastega. Paar head näidet : Viljanid haigla, Kadrioru tennisekeskus , Sakala jne.

[martinmannik]

Maitse asi. Minule jälle ei meeldi suurem osa Tallinna/Tartu uusehitistest (nt Viru keskus, Maakri tn tornelamu, Nordic Hotel Forum; Tartus paljukirutud uus Kaubamaja, Tigutorn ja Tasku), mis löövad mind pahviks oma läbimõtlemata üldilme, kompositsiooni ja detailidega.

[Faust]

Regardman, ehk täpsustad seda pooleliolevat kolossi. Ei saa praegu kohe pihta, mida mõtled. Kas seda pikklikku hoonet mis asub selle endise Maksimarketi hoone kõrval (eest vaadates vasakul).

See saarega rõngasjärv on kunagine liivakarjäär.

[ATS007]

Huvitav, kas Kukruse-Jõhvi uue tee ehitus ka kunagi alguse saab? Planeeritakse seda juba viimased 10+ aastat. Viimastel aastatel on lubatatud pidevalt ehitama hakata, aga... Majanduskriis tõmbab vist kriipsu peale. 2010 aastaks pidi juba valmis olema.

[stretch]

Maitse asi. Minule jälle ei meeldi suurem osa Tallinna/Tartu uusehitistest (nt Viru keskus, Maakri tn tornelamu, Nordic Hotel Forum; Tartus paljukirutud uus Kaubamaja, Tigutorn ja Tasku), mis löövad mind pahviks oma läbimõtlemata üldilme, kompositsiooni ja detailidega.

Mind jällegi löövad pahviks taolised läbimõtlemata kommentaarid. Ma muidugi saan aru kui Sulle mõni maja lihtsalt isiklikult ei meeldi, aga mis mõttes täpsemalt siinloetutest näiteks Tigutorn oma kompositsioonilt või üldilmelt või detailidelt läbimõtlemata on? Või siis missugused tänapäeva uusehitistest võiksid olla sellised, mis Sulle meeldivad?

Ja mighty tonka'le ka: 3 näidet on muidugi tõesti täiesti piisav, et kogu (sry 90%) nõukogudeaegset arhitektuuri tankitehasteks nimetada. Selline lahmimine näitab ikka sügavat asjatundlikkust antud teemas.

[mighty tonka]

Maitse asi. Minule jälle ei meeldi suurem osa Tallinna/Tartu uusehitistest (nt Viru keskus, Maakri tn tornelamu, Nordic Hotel Forum; Tartus paljukirutud uus Kaubamaja, Tigutorn ja Tasku), mis löövad mind pahviks oma läbimõtlemata üldilme, kompositsiooni ja detailidega.

Mind jällegi löövad pahviks taolised läbimõtlemata kommentaarid. Ma muidugi saan aru kui Sulle mõni maja lihtsalt isiklikult ei meeldi, aga mis mõttes täpsemalt siinloetutest näiteks Tigutorn oma kompositsioonilt või üldilmelt või detailidelt läbimõtlemata on? Või siis missugused tänapäeva uusehitistest võiksid olla sellised, mis Sulle meeldivad?

Ja mighty tonka'le ka: 3 näidet on muidugi tõesti täiesti piisav, et kogu (sry 90%) nõukogudeaegset arhitektuuri tankitehasteks nimetada. Selline lahmimine näitab ikka sügavat asjatundlikkust antud teemas.

Paluks mõnda näidet NL ajal ehitatud ahridektuuripärlitest, arvestades ,et Linnahall, ning Olümpiarajatised on IMO "harju keskmine" .

[oxygen]

Kasvõi see sama Narva mnt 63 või ka kadunud Luige kohvik. Viimane oli oma põhijoontelt küll vähendatud Viru keskus, ent siiski olid tal olemas teatud asjad mis tegid temast normaalse maja - aknad. Viru keskus on selline kilplaste tüüpi ehitis kuhu kotiga valgust tuleb tassida. Kui elekter ära läheb, siis aatriumis on natuke heledam, kui ülejäänud kohtades peab peeru valgel edasi talitama.

[stretch]

Paluks mõnda näidet NL ajal ehitatud arhiTektuuripärlitest, arvestades ,et Linnahall, ning Olümpiarajatised on IMO "harju keskmine" .

Näe tankitehased on juba harju keskmiseks muutunud...
Ma küll ei tea, mis on Sinu jaoks konkreetselt arhitektuuripärl, aga kui nüüd kasvõi ainult Tallinnas niimoodi suhteliselt lambist nimetama hakata, siis ma leian, et näiteks kasvõi kino "Kosmos", TA raamatukogu, Laululava, Lillepaviljon, isegi Balti jaam mõnes mõttes, "Viru" hotell, Raadiomaja, see "Parlament" (kunagine kauplus "Turist"), selle kõrval kohe Pensioniamet ja Mustamäel kunagine Kännu Kuke kompleks on vähemalt Eesti kontekstis suhteliselt silmapaistvad ehitised. Neid on loomulikult veel ja veel, eriti kui arvestada Nõukogude aja kestvust Eestis. Nende aastakümnete jooksul jõudsid siin lausa mõned stiilidki muutuda, olümpiaehitised on suht köömes kõige selle kõrval. Mõne eeltoodud näite puhul ärme muidugi räägime sitast ehituskvaliteedist ning hilisematest "tuuningutest" või praegusest räämas olukorrast, eks.
Luige kohvik muidugi oli ka suht kõva (mul isiklikult oli sellest näiteks rohkem kahju kui Sakalast) aga oxygeni võrdlusest Viru keskusega ei saa päris täpselt aru. Akende puudumine iseloomustab muide kõiki suuri kaubanduskeskusi (just müügisaale), mitte ainult Viru oma. See ei ole üldsegi juhuslik vaid ongi nende projekteerimisel sihuke omaette põhimõte lausa. Müügisaalis on ju oluline, et inimene vahiks riiulitel kaupa, mitte aknast välja, seega pole viimaseid üldse vaja. Näiteks Kaubamaja vanas osas on aknad suhteliselt läbi aegade olnud ju lausa meelega kinni kaetud. Akendest tulev loomulik valgus nagunii taolisi mitmetuhande kuupmeetriseid ruume ära ei valgusta, mistõttu lambid põleksid kogu aeg nii või teisiti.

[oxygen]

Ma võrdlesin seda Viru keskusega, sest kui vaadata eelmainit ehitist Hobujaama ristmiku poolt ja meenutada Luige kohvikut kesklinna poolt vaadatuna, siis teatud sarnasusi oli näha. Aga see on loomulikult subjektiivne asi. Igaüks ei pruugi asju sedamoodi näha.
Aga tulles selle klaasimajanduse juurde. Olen kursis asjaoluga, et suurtel kaubamajadel üldiselt ei ole aknaid. Näiteks Ülemiste kaubanduskeskus või Rocca al mare kaubanduskeskus, mõlemad oma suurte parklatega, ei häiri mind üldse. Aga kurat täpselt keset Tallinna kesklinna ehitada mingisugune klaasideta peldik riivab ikka silma küll. Kui Tallinki hotelli poole vaataks mingisugune esinduslikum fassaad, nagu näiteks Kristiine kaubanduskeskusel, siis saaks asjast veel kuidagipidi aru.
Sellest ma saan ka aru, et loomuliku valgusega selliseid hooneid ei valgusta, aga järjekordse isikliku kinnismõttena on klaasiga täidetud auk maja küljes minu jaoks sümboolse tähtsusega. Kui sealt valgust piisavalt palju sisse ei tule, siis vähemalt saan ma aru kas vahepeal on äkki õues ilm muutunud ja ei üllatuks nii palju selle üle kui poest väljudes avastan, et vahepeal on väljas pimedaks läinud. Müügisaal müügisaaliks, sest sinna tõesti lähed ikka vaid ühel eesmärgil, aga ülejäänud maja võiks ikka natuke päikest ka näha. Võtan siit samast kodu lähedalt ka nõukaaegse ehitise, mida tuntakse Kotka poena. Kunagise selvehalli osas, kus praegu turg on, laiutab lae lähedal suur klaaspind, mis omal ajal valgustas kassaliini. Täpselt sama lahendus on ka kunagisel Laagna poel. Tänapäevastest kaubamajadest on "midagi sinnapoole" Sikupilli kaubamaja ja hea mulje jätab mulle ka Kristiine kaubanduskeskuse aatrium. Arvatavasti seetõttu, et ta on madalam kui Viru keskuse oma. Ei pea end väga suure nurga alla painutama, et välja vaadata. Seal Kaubamaja ristmiku poolsel nurgal on Viru keskusel ka natuke klaasi pandud, aga sealt välja vaadates paistavad kõrged betoonist müürid.
Lõpetan kuldsete sõnadega. See kõik on vaid minu arvamus ja ei ole teistele kohustuslik.

[valdo]

Paluks mõnda näidet NL ajal ehitatud ahridektuuripärlitest...

Oh, keeruliste aegade ja viletsate materjalide kiuste ehitati väljapaistvaid maju ikka mitmeid. Tallinnas võiks lisaks eelnimetatutele (olümpia-aegsed TOP-keskus, Linnahall, Sakala, RR, Postimaja) teha nt järgmise nimekirja:

- Teadlaste maja Rävala (tollal Lenini) 11/13/15 (Velbri, Roopalu. Laasi. 1946-49)
- Kunstifondi maja Vabaduse väljakul, Jaani kiriku taga (Kotli, 1949)
- ENSV Teaduste Akadeemia maja Estonia pst 7, ehitatud oblastivalitsuse majaks (1952-55)
- Elamu Niguliste 2 /Kullassepa 4
- Laululava (Kotli, 1957)
- TPI (nüüdse TTÜ) peahoone (Tölpus, Sepmann, Kontðajeva, 1959)
- Kino Kosmos (Laasi, 1962)
- ENSV TA raamatukogu, praegune TLÜ Akadeemiline Raamatukogu (Tölpus, Madalik, 1963)
- EKP Keskkomitee maja, praegune Välisministeerium (Port, Tölpus, Kontðajeva, 1968)
- Viru hotell (Sepmann, Port, 1967-72)
- Plaanikomitee arvutuskeskus, praegune Rahandusministeerium (1975)
- Tallinna Lennujaam (1979-80, nüüdseks tugevalt muudetud)

Need kõik ja mitmed muudki tolle aja hooned on tegelikult tolle ajastu loominguline pärand, mis ei jää mitte millegagi alla naaberriikides 1940-80ndatel aastatel loodule.

[stretch]

- Laululava (Kotli, 1957)
- Kino Kosmos (Laasi, 1962)
- ENSV TA raamatukogu, praegune TLÜ Akadeemiline Raamatukogu (Tölpus, Madalik, 1963)
- Viru hotell (Sepmann, Port, 1967-72)

Hea, et ma neid juba ei nimetanud.

[Regardman]

Regardman, ehk täpsustad seda pooleliolevat kolossi. Ei saa praegu kohe pihta, mida mõtled. Kas seda pikklikku hoonet mis asub selle endise Maksimarketi hoone kõrval (eest vaadates vasakul).

See saarega rõngasjärv on kunagine liivakarjäär.

Too samune hoone jah.

Huvitav, kas Kukruse-Jõhvi uue tee ehitus ka kunagi alguse saab? Planeeritakse seda juba viimased 10+ aastat. Viimastel aastatel on lubatatud pidevalt ehitama hakata, aga... Majanduskriis tõmbab vist kriipsu peale. 2010 aastaks pidi juba valmis olema.

Tegu saab olema ühe raske objektiga. Nimelt endine kaevandus, mis osati teealust läbib on palju teealust uuristanud. Eks ole näha, kuidas probleemile lahendus võetakse.