[gruppen]

Ühesõnaga, võiks olla mingigi ülevaade kui palju Fordson traktoreid on Eestis säilinud. Kuna see on praktiliselt võimatu ülesanne siis võiks lihtsalt selle foorumi liikmed ühe mehise postituse teha ja oma traktorist väikse pildikese, kirjelduse (mis aasta, legend, varustusaste ostes jms.). Oleks huvitav teada kas ma olen üks vähestest "hulludest" (hea mõttes ma loodan) kes viitsivad Fordsoneid sättida ja neid hoida. Ühtlasi oleks võimalik remonti puudtavaid asju arutada. See on minu mõtlemine. Kui keegi toetab siis palun jätkake.
Ühesõnaga minu Fordson.
1938 aasta toodang, osteti 1939 aasta varakevadel. Algvarustuses oli mittelülitatava rihmaseibi ja sumbutajata. Tuled osteti hiljem juurde (kahjuks ajaratas need kuhugi ära kaotanud). Rattalaiendid tegi vana-vanaisa ise hiljem juurde. Fordson oli külas ainukene ja seetõttu teenis ennast alla aasta tagasi, sama aasta sügisel osteti ka sobiv rehepeksumasin talle juurde. See omakorda oli hiljem sobiv alus Siberi piletiks. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal jäi traktor vanale alles nagu ka järgnenud Saksa okupatsiooni ajal. Sakslased andsid isegi vanale iga kuu petrooli ja õli, et traktor töövalmis oleks. Lagumisaegadel vedas autosid mudast välja jms. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal traktor võeti käest ja peret üritati küüditada. Õnneks tänu ingerlasest teenijale (tollal küll lihtsalt majaelanikule) said vanad küüditamisest teada ja varjusid metsaküüni (kommarite omasse loomulikult- seda ei kontrollitud). Mõned päevad hiljem tulid nad väikeste lastega metsast välja - vana oli otsutanud, et saagu mis saab, metsa elama nad ei jää. Läksid koju, helistasid siis vallamajja ja teatasid, et nemad on kodus ja et neid olid ametivõimud otsimas käinud. Vallamajasst vastati, et tõsi, te olete ettenähtud ümebrasustamisele ja teile tuleb kohe auto järgi. Seda autot aga ei tulnud. Vana-vanaisa läks traktorijaama tööle, sai isegi oma traktori peale ning omadest varudest tankis siis traktorit ka korralike saksa õlide ja petrooliga. Hilljem suunati ta ümber ja traktor läks uue mehe kätte. See aga oli igaven loru ja masina eest hoolt ei kandnud. Muidugi ei olnud traktorijaamal ka korralike määrde ja kütteaineid võtta mis tähendas seda, et traktorijaamade likvideerimise ajaks oli ka meie Fordson juba omadega kaunis õhtal. Mitmed aastad hiljem ajas üks mees ordsoni käima ja tõi ta tagasi sinna kuhu ta omal ajal kuulus. Traktor oli hirmsalt kolisenud ja vana arvas, et siduris olev pronkspuks on läbi. Selle koha peal seisis traktor kuni 1980ndate alguseni kui minu isa selle traktori siis meie koju ära tõi. Traktorit nimelt sooviti kolhoosi vanaraua plaani täitma. Minu vanaema suurimaks sooviks oli korra elus veel kuulda selle masina häält mis nende kodu jõukusele aluse pani, kuid kahjuks ta suri ennem seda, kui see minul ja isal õnnestus. Mõned aastad tagasi tegime aga mootorile suurema remondi, lasime bloki hülssida, ostsin uued kolvid ja kaanetihendi ning remontisime kolvigrupi ära. Üks keps tahaks küll ka uuesti valamist aga praegu ei ole lihtsalt seda tehnoloogiat veel kätte saanud, et kepsud treipingis mõõtu lasta. Õige (Wehrmachti) õliga muide ei ole seda nõrka klobinat kuuldagi
Käigukast ei ole tal kunagi lahti käinud ja töötab väga ilusti. Tavaline rihmaseib sai asendatud lülitatava seibiga. Tegemist vajavad veel tagumised rattad, poritiivad, originaalkarburaator (praegu on peal K- 22Г ja muud nipet-näpet. Igaljuhul on Fordson seda kindlasti väärt, et teda alles hoida ja ennistada.

P.S. sama traktorit ja vana filmis ka Jüri Müür oma dok.filmi Künnimehe väsimus tarvis. Filmi see materjal ei jõudnud. Võimalik, et seetõttu: Vana käest küsiti, et kuipalju sa seda kapitalistlike maade traktorit ka remontisid siis (kuigi ma ei tea kas Jüri Müür nüüd oleks ikka niimoodi küsinud), sama küsiti ka Kirovetsi traktoristilt. Vastused olid kardinaalselt erinenud. Vana ütles, et tema ei ole traktorit kordagi remontinud, ainult küünlaid ja karburaatorit puhastanud. Kirovetsi juht aga oli oma masinat kõvasti sarjanud, et juppe pole võtta ja laguneb tihti. Seda lõiku aga pärast filmis polnud. Huvitav oleks teada kas Künnimehe väsimuse must materjal on kuskil säilinud või mitte. Väga tore side tekiks minevikuga.

[Mister X]

Märkimist väärib veel teinegi dokumentaalfilm Jüri Müüri pärandist - "Kus kasvavad kivid" (1983). Juttu tuleb eesti põldude tüüpilisest veast, kiviveast, ja selle mõjust põllumajandusele. Filmi lõpuosas on näha huvitavat nõukogudeaegset põllutehnikat.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89299

Ka "Künnimehe väsimus" võiks kusagil netis vaadatav olla...

[Siim007]

Pole küll minu traktor, kuid ilmselt ei satu see mees siia foorumisse mitte kunagi, kellele traktor kuulub. Kui mu postitus siia ei kõlba, kustutage või tõstke kuhugi mujale.

Nimelt on mul maakohas vanaisa sõbral, pikaaegsel autojuhil ja läbi ja lõhki tehnikamehel ning tehnikat armastaval mehel säilinud Fordson traktor. Kui mu mälu ei peta oli tegemist 1928 või 29. aasta väljalaskega. Seega on tegemist väheke haruldasema mudeliga, kui 30. aastatel tehtud Fordsonid. Tean, et neil on tagasillas erinevus, kuid mis täpsemalt, ei tea. Fordson osteti tallu praeguse omaniku isa poolt seega on tegemist eluaaeg ühes peres kasutusel olnud traktoriga. Masin treenis truult ning läbi ime ei rekvireeritud seda ei 1. nõukogude, saksa ega ka ka viimase nõukogude okupatsiooni poolt. Salaja tehti sellega kolhoosiajal omale ja paarile lähemale strateegilisele naabrile põllutöid. Masinat oli hoitud nii kiivalt, et kui ma oma vanaisaga teda 2007 aasta augustis külastasin, ei teadnud isegi mu vanaisa, et tal Fordson on. Nii nagu ta mulle rääkis, oli Fordsoni käivitatud viimati kaheksakümnendatel ning seisma jäi töökorras olekus. Asemele tuli uuem masin, vanaraua lao platsilt saadud T-40.

Tegelikult ei oleks mul mingi probleem teda uuesti külastada, teha paar klõpsu ning ajaloo kohta täpsemalt järgi uurida, enne kui pole hilja, sest mees on kõva suitsumees ning nüüdseks üle elanud 3 infarkti.

Aga Gruppen, sulle suured tänud, et sellise teema tegid. Tekkis motivatsiooni talletada veel seda, mida on võimalik. Kevadel lähen siis ajalooretkele ning teen ka siia ühe põhjalikuma postituse.

[denis23]

Tean Tallinnas Nõmme teel ühe eramaja hoovis kahte vana ratastraktorit, ilmselt, on Fordson-tüüpi, või selle analoogid.

[Siim007]

Veel üks asi, mida vist siit foorumist pea igaüks teab. Nimelt Varbola kuulsa varaaida 2 väljasolevat eksponaati. Ühel Fordsonil oli ka puugaasi generaatori jäänused. Neid sai sel suvel ka ilma omanikku välja kutsumata vaadata. Kes seal on käinud, teavad, et õues on seal ikka väga palju avastada ja vaadata. (vähemalt minul oli)

[gruppen]

F mudeli (ehk siis vanem) ülekanne oli niivõrd kiirem, et väidetavalt sellega teise käiguga normaalselt künda ei olnud saanud. Uuemal (N mudelil) on käiguosa juba aeglasemaks tehtud. N ja F on kõige lihtsamini eristatavad niimoodi: Esirattad valatud malm - N, esirattad kokkuneeditud terasest ja kodaratega - F. Radiaatorikülgedel kiri Fordson- mudel N, siledad plaadid - mudel F. Lühikesed tagumised poritiivad - N, Pikad, peaaegu maani (samuti on tööriistakastid poritiibade allosas) poritiivad - F. Plokikaanel kõrgendus (veepump puudub) - mudel F, plokikaan prakitiliselt sile - mudel N. See vast kõige lihtsam (inimestele kes ei ole Fordsoniga põhjalikult tutvunud), juhul kui traktorit ei ole kõvasti remonditud erinevate traktorite juppidega. Ja muidugi, seerianumber (vähemalt mootori oma) on kollektori esimese otsa all, päris suurte numbritega, originaal või korralikult tehtud kollektoritihendite puhul on number enamjaolt loetav - selle järgi saab ka selgeks mis aastal ja kus (vähemalt mootor) tehtud on.

Mis nüüd nimetatud teed puudutab, siis jah, seal on kaks Fordsonit. Tunne jäi, et vanemale mudelile on allapandud uuema esild koos ratastega ja uuemale jällegi vanema mudeli esisild koos ratastega. Üle aia jõllitada pole viisakas nii, et niipalju kui põgusal seisakul jõudsin silmata, niipalju ka uurisin. Avastasin selle ise ka pool- juhuslikult, kuid sügisel ei jõudnud uksele koputama, et juttu teha nende päritolust jms. Viimati kui läbi sõitsin sealt siis olid nad juba kaetud talveks nii, et ilmselt lähen sinna kevadel. Salamisi lootsin, et äkki on see omanik ka siin foorumis registreerunud

[Veteran]

Hr Gruppen, aga siduripedaalide erinevus?

Terv. Veteran.

[gruppen]

Ma vabandan!!! Siduripedaal on uuemal mudelil pikk ja tuleb tagasilla alt läbi ja vajutatav osa paikneb tagasilla taga. Vanemal mudelil on pedaal lühem ja vajutatav osa on tagasilla ees. Samuti võib nimetada, et mudelil N on käigukangil nupp ja mudelil F keeratud aas nupu asemel (tihtipeale on küll kang murdunud ja sinna otsa on pandud lihtsalt torujupp). Peaks vist nii olema.
Tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis on mul ka üks poolik F kodus. See ei jõudnud ka kunagi kolhoosi ega traktorijaama, kuid sellest hoolimata oli elutee väga keeruline ja pea-aegu lõppes tolleaegses EMEX-is. Täpsustav jutt ja pildid järgnevad hiljemalt järgmise nädala algul.

[Timm]

Paide Stokkeri (endine AgriBalt (?)) hoovis seisis paar aastat tagasi igavesti korras ja värvitud kollane Fordson. Mäletan isegi, kuidas selle rooli taga käisin. Kahjuks on see masin sealt kadunud nüüdseks.

[tomm7]

Ega kellegil ei ole fordsonile sobivat küünlajuhet(riidest kattega) või teab,kust seda saab?

[dad]

Snydersist mingid sobivas pikkuses Fordi juhtmed.

Dad.

[mesamees]

Võhmas Arno Jõema lammutuse platsil seisis ka üks Fordson,mis viidi kuhugi ära,aga mitte igaveseks(vist mingile näitusele vms.),lootust on veel näha.

[Raudpats]

Arnol oli neid vist isegi kaks, kui mälu ei peta

[mesamees]

Ühte olen näinud ja lisaks veel mingid porilauad,mis pidid kuuluma Fordsonile,kui küsida siis kindlasti saab teada,kas on teine veel või mitte.

[Timm]

Nüüd tuli meelde - Väätsa ligidal ühe põllumajandusettevõtte muruplatsil seisab samuti üks (roostes) Fordson monumendina. Silver vist oskab rohkem rääkida sellest isendist?

[villis1]

Kas on siin kedagi ka Abja-Paluojalt

Aastat 10 tagasi seal kohaliku haigla eest alla poole (Viljandi poolt tulles paremale ) vist oli viimane paraleel tänav (tgasi Viljandi poole so paremale) ja ühes hoovis oli 2 (vist Fordson, või ka Universal traktorit- vabandan, kuid ei tee neil vahet aga igatähes raudratastega), kindlasti mitte liikuvat. Samast ristist paremale aga oli ühes õues USA villis, mis oli liikuv ja suht ümberehitatud (Gaz 69 uksed jne).

[reymo1995]

Paar kuud tagasi oli üks Fordson traktor rasketehnika.ees miski 10 tuhandega müügis. Oli sinist värvi ja veel suht korralik, võibolla salvestasin kuulutusest ka pildid arvutisse ja õnnestub need üles leida.

[gruppen]

Nii siin siis minu valduses oleva F mudeli tagumise otsa pildike. Kahjuks seisab praegu veel õues, kuid kevadeks peaks saama katuse alla. Kõike ei jõua korraga ja ega seal oluliselt midagi hullemaks ka läinud ei ole, poritiivad tuleb nii ehk naa kunagi uued teha (kui üldse teha) ja tagasild on õli täis. Sidur ja õhupuhasti olid juba varem sellised nagu nad on. Parem ikka kui tükkidena vanarauas, ise arvan vähemalt nii.



sidurikorvi erinevus F-il - korv ilma õliloopimislabadeta, N-il korvil labad küljes mis loobivad õli õlitorru (sealt voolab õli siis ette, rinnahammasrataste poole).

Traktor võeti juppideks siis juba 1940 aastal äravõtmise hirmus. Saksa okupatsiooni ajal läks selle traktori omaniku sugulastel Fordsoni mootor puruks ja nad kauplesid juppideks lõhutud traktorilt mootori endale. Esimesed rattad (võimalik, et koos sillatalaga) maeti maha küüni põrandasse (praegu on selle umbkaudse koha peal kuusehekk - pole veel kaevandamistöödeni jõudnud), ülejäänud juppide asukohast/saatusest ülevaade puudub. Tagumine ots vedeles aastakümneid oma kunagise koduküüni all, poisikesed käisid selle ümber mängimas ja keegi selle vastu huvi ei tundnud. Hiljem kaubeldi see omaniku käest ära ja kaks meest plaanisid sellest aiatraktorit teha. Mõlemad selleni ei jõudnud ja lõpuks ähvardas seda vanarauda minek. Sellel hetkel astusime isaga vahele ja tõime ta ära. Kas ma saan kunagi kõik puuduvad jupid selle või mitte - seda ma ei tea, kuid arvestades, et see on ainukene traktor (vähemalt osa sellest) mis selle ja naaberküla 13. traktorist Fordson Nõukogude okupatsiooni üle elas, siis tuleb vähemalt üritada selle nimel, et see kunagi omale jälle mootori ja esisilla leiaks. Kuskil sealkandis peaks olema üks mootor trepi sisse valatud, muud sealt ilmselt ei saa aga maketi kindlasti. Ka see oleks asi ma usun, ilus valge Fordson F (isegi kui makett ainult).
Eelmisel talvel leidsime oma metsast (õigemini on isa sealt läbi paljude aastate leidnud erinevaid masina-traktorijaama aega jäävaid detaile) ühe F-i esiratta, talv ennem seda tuli kollektor ja tiivik koos lamerihmaseibiga. Külm kergitab maast välja, suvel aga on koht nii märg, et kaevata ei ole võimalik - jookseb kohe vett täis. Ilmselt kuuluvad need jupid sellele isendile:

See traktor lõppes juba masina-traktorijaamas, kuid selle aegsete meeste juttude järgi veeti selle masina juppe mida vaja ei olnud just enam-vähem sinna metsatukka.

[Timm]

Reymo, ega Sa seda isendit ei mõelnud?

[reymo1995]

Sama masin jah Loodetevasti kummiratastega traktoritest jutu tegemine nüüd väga suur OT polnud