[indrek1000]

Olen kuulnud, et vanasti lisati 2 taktilistele võidusõidu kartidele, teatud mootori temp. saavutamise juures, destileeritud vett. Süsteem ise selline, et veepaaki lasti surve ja pihustiga lasti teda õhu sissevõtust kütusesegule lisaks.

Kas selline süsteem võimalik ja kui hästi see ennast õigustab?

[Nobody]

Kõrgel temperatuuril juhtub veega nii, et laguneb hapnikuks ja vesinikuks, see aga on väga hästi põlev (plahvatav) kooslus. Sama juhtub näiteks põlevale õlile vett peale kallates. (Mitte toas proovida, leek võib ootamatult väga suureks lahvatada)

Aastaid tagasi keemiaõpetaja tegi demo

[indrek1000]

Toas pole ka veel proovinud, aga lageda taeva all küll.

[argo1974]

Idee vett sisepõlemismootorisse pritsida on pärit 50-ndatest. Asi on muidugi vee vesinikuks ja hapnikuks lõhustamisest kaugel, pigem on oluline küttesegu jahutamine, suurema eelsüütenurga võimaldamine, mootori sisemine jahutamine, heitgaasikoostise parendamine jne, kahetaktilistel ka sumpa resonantssageduste muutmine. Suurem võimsus on muidugi meeldiv kaasefekt.
Kui hästi õigustab: tänapäeval peaaegu välja surnud, k.a. võidusõit.

[kass]

Tuttav sapikamees aastaid tagasi praktiseeris seda meetodit oma masinas. On selline leiutaja vend. Ehitas ka 5-nda käigu sapikale, lisas ohtrasti tulesid ja vilesid. Ise pole tehnikahuviline, seetõttu ei oska kommenteerida. Ilmselt kunagi ka ajakirjas Za Ruljom kajastatud. Meetodi eesmärgiks oli tavasõidukite puhul kütusesäästu saavutamine, seda Argo poolt loetletud protsesside kaudu. Vee hapnikuks ja vesinikuks lõhustamine temperatuuri abil ei ole niisama lihtne.

[Raudpats]

Zigulil oli ka kunagi selline leiutis peal. Justkui oli mingi efekt bensiinikulu vähenemises.Ja tõmme oli natuke parem. Ja kui hiljem mootori lahti võtsin, siis põlemiskambrites ei olnud peaaegu üldse tahma. Tsiklimehed ehk on pannud tähele, et udusel hommikul "tõmbab" mootor eriti hästi, selle süsteemiga oli Zigulli karpas kogu aeg udune hommik.

[korvimees]

Kaheksakümnendatel toodeti Desintegraatoris selliseid "veskeid", millega sai teha aktiveeritud vett. Selline vesi pidada panema loomad-taimed paremini kasvama. Sama veski pidi suutma ka vett ja bensiini segada. Nägin sellist segamise katset (saadud segu pidi minema kartidele). Paraku ei tulnud sellest segamisest tookord midagi välja st. ei segunenud sunnikud kuidagi
Kas kellelgi selline katse ka õnnestunud on ei oska öelda.

[indrek1000]

Kaheksakümnendatel toodeti Desintegraatoris selliseid "veskeid", millega sai teha aktiveeritud vett. Selline vesi pidada panema loomad-taimed paremini kasvama. Sama veski pidi suutma ka vett ja bensiini segada. Nägin sellist segamise katset (saadud segu pidi minema kartidele). Paraku ei tulnud sellest segamisest tookord midagi välja st. ei segunenud sunnikud kuidagi
Kas kellelgi selline katse ka õnnestunud on ei oska öelda.

Siit küsimus:
Antud segu saab siis kätte kui ainete tihedused võrdsustuvad?

Edit: Või mis meetodil see toimida võiks?

[korvimees]

Siit küsimus:
Antud segu saab siis kätte kui ainete tihedused võrdsustuvad?

Edit: Või mis meetodil see toimida võiks?

Kuulaks isegi hea meelega, milline oli (on) desintegraatori veski tööpõhimõte.

[kass]

Siit küsimus:
Antud segu saab siis kätte kui ainete tihedused võrdsustuvad?

Edit: Või mis meetodil see toimida võiks?

Kuulaks isegi hea meelega, milline oli (on) desintegraatori veski tööpõhimõte.

Sellele keerulisele küsimusele vastab näiteks salajane raamat ENE 2, pms löökveski, üldiselt koosneb 2-st erisuunas pöörlevast elektrimootorist, millede võllide otsas metallkettad, milledel paiknevad kontsentriliselt lööksõrmed või labad. Kui kellelgi on huvi, on müügiks pakkuda üks veski, mootorite võimsust ei mäleta aga vähemalt 18 kW, kasutati klaaskuuli valmistamiseks.

[kattom]

tere. olen kuulnud et destileeritud vett niristati karpasse, pidi silindrid, kyynlad puhtaks lööma, kas keegi on proovinud?

[vant]

Selle asja idee on jah, ilmselt eelkõige võidusõidumootorite sisemine jahutus ja detonatsioonikindluse parendamine. Kasutati seda vee sissepritset 80-ndate alguses ka F-1-l. Mootorisse pritsitav vee kogus oli umbes 1/20 bensiinikogusest.

[motamees]

..., pidi silindrid, kyynlad puhtaks lööma, kas keegi on proovinud?

Läbi elatud. Lööb puhtaks. Ja mitte dest vesi. Tavalist karaanivett sai õllepudelist valatud. Ja mitte niristatud. Pudelitäis vett läks karpasse päris kiiresti. Eelnevalt muidugi õhupuhasti eemaldatud.

Vene ajal anti 8silindrilise auto jaoks 4uut küünalt. No mis sa hing muud teed, kui kukud vett karpasse valama. Töö oli vaja ju ära teha.

[Ranno]

Mina olen mootorit puhastanud dest. vee kallamisega karburaatorisse. Kinnijäänud kolvirõngad võttis lahti ja puhastas ka mootori seest. Mootor peab vaid töösoe olema ja vett läks sinna umbes 3L. Kuid see ei ole teemaks mootori võimsuse tõstmisel sõidu ajal.

[hulgus]

...
Kuulaks isegi hea meelega, milline oli (on) desintegraatori veski tööpõhimõte.

Mälus on pilt kooli ajast, kus tüüpiline Desintegraatori veski oli kahtlaselt sarnane taludes kasutatava jahuveskiga, vahe vaid selles, et D veskil olid vastastikku keerlevad kettad, teineteise sees, tavaveskil üks. Midagi siis "Nanotehnoloogilist", st. D veski peenestas materjalid ülipeeneks ja molekulaartasandil toimuvat muutused. Aktiveeritud vett (AU8?)müüdi Tartus Kalevi tänavas, esiotsa oli järjekord mitusada meetrit, hiljem asi rahunes.

Veest "autokütusena" kirjutas Za Rulem" keskmiselt igas teises numbris, ikka kuidas talunik kuskil N külas, oma Ladale kollektorisse augu puuris ja klaasipesu pumbaga sealt vett peale pumpas. Pidada hää ja ökonoomne olema, ainult autotehased ei mõista. Ise kahtlen, kas ilma suuremate ümberehitusteta sellest ikka kasu oleks olnud.
Ise kah kasutanud vesipesu, lööb puhtaks küll. Põlemiskambrid ja v.l. kollektorid saab puhtaks. Pöördeid peab piisavalt olema, vett natukese kaupa ja mootor soe.
Eriti hea sai, kui lukussepad täis peaga hooga klaasist kallasid, lõi kohe kaane praguliseks ja tule jahutussärki. Hääd asja tuleb ikka mõõdukalt tarvitada.

[korvimees]

. Aktiveeritud vett (AU8?)müüdi Tartus Kalevi tänavas, esiotsa oli järjekord mitusada meetrit, hiljem asi rahunes.

AU8 ja aktiveeritud vesi on ikka erinevad asjad. "Aktiveeritud vesi" oli lihtsalt D veskis aktiveeritud vesi. AU8 aga terve teadus: see oli juuretis kuhu muuhulgas kuulusid näiteks mesi ja kõrvenõgesed. Nõgest läks sinna ikka koormate kaupa. Tean ise juhust, kus E-silokombainiga lasti käruga Zil-ile koormad peale. Mingil ajal oli AU8 ikka väga popp ja nõutud vedelik.
Sry, läks juba OT-ks ära.

[indrek1000]

ENE 2 väidab siis järgmist: Desintegraator - Löökveski, masin pms. mitteabrasiivsete materjalide peenestamiseks. Koosneb kahest ümber horisontaaltelje vastassuunas pöörlevast metallkettast (rootorist), millel paiknevad kontsentriliselt lööksõrmed (või labad). Sõrmede ette sattuvad materjaliosad peenestuvad löögi mõjul, ühtlasi toimib ka d. segurina.

"Desintegraator"- Spetsiaalne Konstrueerimis- ja Tehnoloogiabüroo asut. 1974, asub Tallinnas. Öeldud veel, et antud ettevõte konstrueerib neid seadmeid ja ning levitab neid silikaltsiidi, süvapuuraukude tampoonsegude ja puurvedelike, väetiste, värvainete, kütuse, söödajahu jm. tootmisel.

[indrek1000]

http://www.desi.ee/actual_size.php?pilt=Desi11.bmp Juttu ilmestav pilt. See mõeldud tahkele materjalile.

[hulgus]

. Aktiveeritud vett (AU8?)müüdi Tartus Kalevi tänavas, esiotsa oli järjekord mitusada meetrit, hiljem asi rahunes.

AU8 ja aktiveeritud vesi on ikka erinevad asjad. "Aktiveeritud vesi" oli lihtsalt D veskis aktiveeritud vesi. AU8 aga terve teadus: see oli juuretis kuhu muuhulgas kuulusid näiteks mesi ja kõrvenõgesed. Nõgest läks sinna ikka koormate kaupa. Tean ise juhust, kus E-silokombainiga lasti käruga Zil-ile koormad peale. Mingil ajal oli AU8 ikka väga popp ja nõutud vedelik.
Sry, läks juba OT-ks ära.

OT jätkub.
10 punkti, olid jah vist erinevad asjad, kui hästi meelde tuletada. Mingi mammi pakkus iga kord "paksu" vett, mis kuskil kannus sees laagerdas, väljanägemine oli jube tatt.

Veest mootorikütusena oli siin kuskil lausa eraldi teema, aga hetkel ei suutnud leida (v.a. paar uuemat teemat elektrolüüsist jms)

[Pyhaw]

..., pidi silindrid, kyynlad puhtaks lööma, kas keegi on proovinud?

Läbi elatud. Lööb puhtaks. Ja mitte dest vesi. Tavalist karaanivett sai õllepudelist valatud. Ja mitte niristatud. Pudelitäis vett läks karpasse päris kiiresti. Eelnevalt muidugi õhupuhasti eemaldatud.

Vene ajal anti 8silindrilise auto jaoks 4uut küünalt. No mis sa hing muud teed, kui kukud vett karpasse valama. Töö oli vaja ju ära teha.

Kunagi ammu ajasime sõbraga tema elu esimest autot käima. Masin oli tükk aega seisnud, ilmselt rõngad kinni ja muud hädad, eriti ei tahtnud käia. Sõbra isa, eluaegne autojuht, viskas köögis viina, vaatas aknast meie nalja ja irvitas. Lõpuks tuli õue, kopsikutäis vett käes ja käskis selle karpasse valada. Me alguses mõtlesime, et vanamees on tiba liiga suure lõuatäie võtnud ja segi läinud. Lõpuks ikka uskusime, et nii saab ja valasime vee karburaatorisse. Aitas küll, mootor töötas pärast kõvasti paremini, küünlad puhtad ja rõngad lõi arvatavasti ka lahti. Konkreetne masin oli Moskvich, aga hiljem on proovitud ka muude autodega. Mootor soojaks, tuurid kõrgeks (aga mitte peenestada) ja tasakesi vett. Hea on ise karpa juurest näpuga gaasi tõmmata, vaikselt valad vett ja kui tunned et hakkab surema, siis vett vähemaks ja gaasi juurde.
Ja kui keegi selle nipiga mootori lõhki laseb, siis mina pole midagi kirjutanud