[agent007]

Tervist,

Omandasin endale pealkirjas mainitud keevitusseadme. Tegemist on minu teade komplektse nõukogude aegse poolautomaatkeevitusega.

Minu probleem on selline aga, et ei oska teda komplekteerida. Esimesel proovimisel kõik nagu tundus paigas olevat. Algul muidugi tahtis jubedalt puhastamist ning mõningate juhtmete väljavahetamist.

Tegin mõned pildid ka. Täpsemalt huvitab mind kuhu ühendada nn. maandus käpp? Kas voolu tugevuse reguleerimisel eesmiselt paneelilt peaks muutuma samal paneelil oleva voltmeetri näit? Tean, et seadme taga asuval sillal on kolm astet ning nende muutmisel voltmeetri näit muutub!

Veel tahaksin teada kas sellele trafoseadmega on võimalik keevitada ka elektroodiga või TIG süsteemiga? (Masina võimsus max. 315A)

On keegi teostanud antud seadmele mingeid ümberehitusi või täiustusi? Oleksin väga huvitatud kogemustest ja muljetest!

Pildid:

[kass]

Järjekordne eksemplar keevitusseadmete muuseumist ! kuna keegi pole veel vastanud, siis oma puudulike teadmiste ulatuses võin vastata, et elektroodiga ja TIG-värgiga antud aparaadiga niisama lihtsalt keevitada ei saa.
Tagasivoolu kaabli ühendamise kohta ei oska kosta , üka ots muidugi keevitatava detaili külge, teine siis üldjuhul toitealaldi "-" klemmi külge, mille asukohta Sa ilmselt soovidki teada. See peaks olema alaldil tähistatud klemm või pesa või isegi mitu neid. Kui pole tähistatud väljavõtu kohta, siis võiks uurida toitealaldi sisemist ilu, kahtlustan, et alaldis on kasutatud seleenalaldeid mitte dioode/türistore. Seleenidel võib olla "-" väljaviigud tähistatud sinise triibuga ja võivad minna läbi drosseli edasi kohta, kus tulebki ühendada nn.massijuhe......jne.
Las nüüd teadjamad kirjutavad edasi, nagu asi tegelikult on. Meil võib ka tööjuures isegi selline aparaat kusagil veel vedeleda aga ei mäleta ju neid marke ja pildi järgi ka ei identifitseeri ära. Homme võin ehk veidi täpsustada...

Piinlik lugu, vaevusin lõpuks pilte ka vaatama, on muidugi seleenidega ja näha isegi juhe mis drosselisse läheb. Kui see ei ole pluss, siis on ta ilmselt miinus, sealt edasi peakski nagu "massijuhtme" ühenduskoht tulema. Vb üks läbi drosseli, teine otse....

[agent007]

Minu tagasihoidlike katsetuste tulemusena installeerisin poolautomaatsüsteemi mineva juhtme alaldi esipaneelil all pool oleva vasema klemmi külge. Arvasin, et kuna seal on 3 otsa ja need on liblikmutritega siis sinna peakski ühendama. Keevitatava detaili massklemmi panin keskmise klemmi alla.

Midagi kärssama ei läinud, kõik töötas. Juhtus aga see, et keevitustraat läks maru kuumaks ja punaseks. Arvan, et polaarsused on vahetuses. Siiski jäi mulle mõistmatuks miks on 3 klemmi? Vaja oleks ju ainult kahte? Teisi analoogseid mudeleid vaadates jääb selline mulje, et vasakpoolne klemm on detaili massjuhtme jaoks. Nii mõnelgi masinal oli see isegi tähistatud. Keskmine klemm aga poolautomaatseadme juhtimiseks. Samuti ka parempoolne. Vahe lihtsalt selles, et keskmine annab väiksema ampri kui parempoolne. Kui nüüd uurimisest õigesti mäletan siis parempoolne andis alaldi täisvõimsuse ehk 315A. See info on aga ainult analoogsete masinate skeemide ja piltide uurimisest, kindlalt ei julge ma midagi öelda!

Kui keegi minust targem siis palun jagage infot. Ei tahaks seda masinat niisama läbi kärsatada kuna ta siiski pärineb 1975 aastast ning seega suht uunikum juba. Tegelikult ületab minu vanuse peaaegu, et kahekordselt!

[kass]

Tööjuures tõesti analoogne alaldi veel kasutusel, pealekeevitusseadme toiteallikaks. Aparaat muidugi koli all ja kitsas nurgas, nii et ligi ei pääse ja aru ei saa. Väljaviikudeks kasutatud äärmisi, keskmine vaba. Ilmselt üks väljaviik (kas + või -) on paneelile toodud läbi drosseli (mis muudab veidi karakteristikut) ja teine otse.
Kui traat läks punaseks, siis on kusagil lühis, kas traadirull saab "massi", ei ole korralikult isoleeritud, etteveomeh. saab "massi" vms.
Rohkem ei oska midagi kosta ja hetkel pole aega uurida seda aparaati lähemalt.