tosooli surve töötaval mootoril?
#1

Palju on siis töötaval sõidu autol tosooli surve?
Vasta
#2

(25-04-2009, 22:03 PM)Rolts Kirjutas:  Palju on siis töötaval sõidu autol tosooli surve?

Marginaalne, et oleks ringkäik olemas. Ma ei tea, et keegi seda kunagi mõõtnud oleks.

Kui on jahutusega probleeme, siis tavaliselt pole probleem mitte pumbajärgses surves, vaid riknenud termostaadis, õhukorgis kusagil, katlakivi täis süsteemis vms.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#3

Millegipärast kustutati mu eelmine vastus.Veoautol mersul on surve 0,4atti.Sõidukal suletud korgiga ehk kuskil 0,2 atti.
Vasta
#4

Kahjuks ei selgu küsimusest, kas on mõeldud süsteemi külmast peast ja pumba survet (millele Valdo juba vastas) või olukorda, kus mootor on saavutanud oma normaalse töötemperatuuri.

Teisel juhul on tosooli surve (ehk siis rõhk jahutussüsteemis) ikka päris korralik: selline, et jahutuslõdvikut naljalt kokku ei pigista ning paisupaagi korki lahti keerata on pehmelt öeldes ebasoovitatav. Kuid, nagu Valdo juba ütles, vaevalt, et keegi seda mõõtnud on.

Tegelikult oleks abiks, kui küsija kirjeldaks võimalikult täpselt, mis andmeid mis olukorras ning mille jaoks vaja on, sest siis oleks teistel lihtsam vastata. Kui tegemist on jahutus- või salongisoojendusprobleemidega, siis ei ole sellest surve (ehk rõhu) teadmisest suurt mingit kasu. Või?

EDIT: vahepeal tuli välja, et ikka on küll mõõdetud Smile
Vasta
#5

Kuni 1att.
Vasta
#6

Ma konkreetselt automargi järgi öelda ei oska kuid tavaline vesi keeb 100C juures kui on normaalne õhurõhk ning 110C juures läheb vesi keema kui rõhk on alla 1,43Bari ~ 1,4 Atmosfääri.

Sinna tuleb lisada veepumba poolt tekitatav rõhk.

Surved on üsna suured ning juba väiksed kriimud võivad lekkeid põhjustada.
Vasta
#7

Kui jutt on kuuma mootori jahutussüsteemis hoitavast survest(hoiavad enamasti paisupaagi korgis olevad klapid), siis kohanud norme 0,25-1,25 bar.
Teemaalgataja võiks siiski oma küsimuse tagamaid tutvustada.
Milles probleem? Milleks neid surveid vaja?
Surve puudumine vihjab tavaliselt kas vigasele paisupaagikorgile või lekkele.
Liigne surve samuti kas vigasele korgile, või siis riknenud plokikaanetihendile.
Kui töötaval töösoojal mootoril ettevaatlikult korgist surve maha lasta ja kork uuesti kinni keerata, siis pärast mõnda aega töötamist sinna tekkinud suurem surve võib tõesti vihjata plokikaane tihendile. Väike surve tõus normaalne.
Vasta
#8

Asi siis selles, et opel calibral matid märjad(svamm ja kõik) uurisin siis nii palju ja sain targemaks, et soojendus radikas lekib. keerasin siis selle musta kopsiku sealt armatuuri alt lahti ja kogu kopsik oli täidetud tosooliga(mida muidugi olla ei tohi). Võtsin radika välja puhkusin ühest torust sisse teisele panin näpu ette ja õhku ei tulnud kuskilt välja. Lasin siis kompressoriga õhku sisse, küll siis tuli õhku välja, õhk tuli valsitud serva äärest. kompressorist tulev surve oli 4atti. Kas võis olla hoopis nii, et radikas oli täiesti terve ja immitses kuskilt voolikutest hoopis tosooli välja? ja lõhkusin ise selle 4attiga radika ära(et liiga suure surve laisn sisse)?
Vasta
#9

(26-04-2009, 11:15 AM)Rolts Kirjutas:  Asi siis selles, et opel calibral matid märjad(svamm ja kõik) uurisin siis nii palju ja sain targemaks, et soojendus radikas lekib. keerasin siis selle musta kopsiku sealt armatuuri alt lahti ja kogu kopsik oli täidetud tosooliga(mida muidugi olla ei tohi). Võtsin radika välja puhkusin ühest torust sisse teisele panin näpu ette ja õhku ei tulnud kuskilt välja. Lasin siis kompressoriga õhku sisse, küll siis tuli õhku välja, õhk tuli valsitud serva äärest. kompressorist tulev surve oli 4atti. Kas võis olla hoopis nii, et radikas oli täiesti terve ja immitses kuskilt voolikutest hoopis tosooli välja? ja lõhkusin ise selle 4attiga radika ära(et liiga suure surve laisn sisse)?

Laki autos survestatakse ja lapitakse radikaid .
Vasta
#10

(26-04-2009, 12:16 PM)kalacompany Kirjutas:  
(26-04-2009, 11:15 AM)Rolts Kirjutas:  Asi siis selles, et opel calibral matid märjad(svamm ja kõik) uurisin siis nii palju ja sain targemaks, et soojendus radikas lekib. keerasin siis selle musta kopsiku sealt armatuuri alt lahti ja kogu kopsik oli täidetud tosooliga(mida muidugi olla ei tohi). Võtsin radika välja puhkusin ühest torust sisse teisele panin näpu ette ja õhku ei tulnud kuskilt välja. Lasin siis kompressoriga õhku sisse, küll siis tuli õhku välja, õhk tuli valsitud serva äärest. kompressorist tulev surve oli 4atti. Kas võis olla hoopis nii, et radikas oli täiesti terve ja immitses kuskilt voolikutest hoopis tosooli välja? ja lõhkusin ise selle 4attiga radika ära(et liiga suure surve laisn sisse)?

Laki autos survestatakse ja lapitakse radikaid .

Radikad kuskil 200eegu piires! ei hakka parandusse viima seda...
Vasta
#11

(26-04-2009, 11:15 AM)Rolts Kirjutas:  Asi siis selles, et opel calibral matid märjad(svamm ja kõik) uurisin siis nii palju ja sain targemaks, et soojendus radikas lekib. keerasin siis selle musta kopsiku sealt armatuuri alt lahti ja kogu kopsik oli täidetud tosooliga(mida muidugi olla ei tohi). Võtsin radika välja puhkusin ühest torust sisse teisele panin näpu ette ja õhku ei tulnud kuskilt välja. Lasin siis kompressoriga õhku sisse, küll siis tuli õhku välja, õhk tuli valsitud serva äärest. kompressorist tulev surve oli 4atti. Kas võis olla hoopis nii, et radikas oli täiesti terve ja immitses kuskilt voolikutest hoopis tosooli välja? ja lõhkusin ise selle 4attiga radika ära(et liiga suure surve laisn sisse)?
Ei ole küll Calibra soojendusega eriti kursis, aga kas on sel masinal mõni liitekoht torustikul või soojenduskraan soojenduse kopsiku sees? Kui ei, siis suure tõenäosusega vaevalt kusagilt liitekohast sinna sisse immitseb. Ja kui radikas ikka nii puru, et puhudes sealt juba susin taga, siis vaevalt sellisega üldse eriti sõita kannatab. Sooja mootoriga laseb siis juba aurupilve salongi ja tase peaks ka märgatavalt langema. Ise püüdsin ka kunagi ühel matte märgaval salongiradikal lekkekohta leida kopsude abil. Mitte muhvigi ei saanud selgust. Sättisin sama radika kapoti alla voolikute vahele ja... Soojaks aetud mootoriga sealt suisa tilkus...
Vasta
#12

(26-04-2009, 13:07 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  
(26-04-2009, 11:15 AM)Rolts Kirjutas:  Asi siis selles, et opel calibral matid märjad(svamm ja kõik) uurisin siis nii palju ja sain targemaks, et soojendus radikas lekib. keerasin siis selle musta kopsiku sealt armatuuri alt lahti ja kogu kopsik oli täidetud tosooliga(mida muidugi olla ei tohi). Võtsin radika välja puhkusin ühest torust sisse teisele panin näpu ette ja õhku ei tulnud kuskilt välja. Lasin siis kompressoriga õhku sisse, küll siis tuli õhku välja, õhk tuli valsitud serva äärest. kompressorist tulev surve oli 4atti. Kas võis olla hoopis nii, et radikas oli täiesti terve ja immitses kuskilt voolikutest hoopis tosooli välja? ja lõhkusin ise selle 4attiga radika ära(et liiga suure surve laisn sisse)?
Ei ole küll Calibra soojendusega eriti kursis, aga kas on sel masinal mõni liitekoht torustikul või soojenduskraan soojenduse kopsiku sees? Kui ei, siis suure tõenäosusega vaevalt kusagilt liitekohast sinna sisse immitseb. Ja kui radikas ikka nii puru, et puhudes sealt juba susin taga, siis vaevalt sellisega üldse eriti sõita kannatab. Sooja mootoriga laseb siis juba aurupilve salongi ja tase peaks ka märgatavalt langema. Ise püüdsin ka kunagi ühel matte märgaval salongiradikal lekkekohta leida kopsude abil. Mitte muhvigi ei saanud selgust. Sättisin sama radika kapoti alla voolikute vahele ja... Soojaks aetud mootoriga sealt suisa tilkus...


Ei tohiks seal kopsiku sees ühtegi kraani olla. Ma usun ka, et seal oli ikka mingi väikene pragu siis ikka ja kopsudega ei jõudnud lihtsalt puhkuda ja kui kompressoriga lasin 4atti siis lõhkusin seda veel rohkem. Kui praegust radikat kopsudega puhkuda siis puhub küll ilusti läbi. Eks tuleb uus radiaator osta.
Vasta
#13

Muuseas, nii muidu üldharivaks teadmiseks, et inimese kops ei ole kompressorina ikka päris kõlbulik. Õnnestus üks kord töö juures katsetada päris täpse manomeetriga oma vahelihase rammu ja oma mittesuitsetaja kopsuga suutsin tekitada lühiajaliselt 0,11 baari. Seega mingist väikesest praost ei jaksagi inimene läbi puhuda, küll aga jaksavad erinevad asjad sealt läbi pressida.
Vasta
#14

eks see radikas siis ikka puruks oli...
Vasta
#15

(26-04-2009, 14:11 PM)Rolts Kirjutas:  eks see radikas siis ikka puruks oli...
...ja kui veel polnud, siis läks. 4atti ikka sootuks palju radikasse lasta. Tagasihoidliku arvestuse kohaselt avaldasid sa radika otsakaanele 240kg suurust survet. Sinagi ei jaksa sellisele koormusele vasta panna, rääkimata väikesest radikast.
Vasta
#16

aga kui osta kasutatud radikas, kuidas seda kontrollida kas ikka on korrasWink? kompressoriga muidugi saaks proovida kui lasta sinna sisse kuskil 0,25atti, aga kui kompressorit käe jala ulatuses ei ole?
Vasta
#17

Kui mootor kuumeneb üle (sagedased tõmbekad, või puudulik jahutus), siis hakkab jahutusvesi (tosool) keema - kui kork on peal, siis hakkab rõhk tõusma nagu autoklaavis (andmed vee kohta):

100C = 1 atm (ülerõhku pole, ehk normaalrõhk)
110C = 1,4 atm (ülerõhk 0.4 atm)
120C = 2,0 atm (ülerõhk 1.0 atm)
130C = 2,7 atm (ülerõhk 1.7 atm)
140C = 3,6 atm (ülerõhk 2,6 atm)
200C = 15,5 atm (ülerõhk 14.5 atm)

Veepumba rõhk on tühine võrreldes ülekuumenemisest tingitud rõhuga.

Kui veepump rikki läheb, siis kuumeneb vesi mootoris üles ja rõhk hakkab kasvama, avaldades survet radikale, veetorudele ja plokikaanele - tavaliselt ei pea plokikaan vastu (muutub pehmeks, paindub rõhu all läbi), kapoti alt paiskub välja aurupilv ja mootor ongi küpse.

Otsingumootorites tuleks panna otsingusse: "(saturated) steam pressure table"

Üks vastustest tabeli kujul:
http://brassmein.com/tech/steam.htm
Vasta
#18

Hmmm kummaline märgistusviis. Kummide rõhku mõõdetakse ikka 2+ bari/atmosfääri mitte 1+ ülerõhk.

Keegi võiks täpselt selgitada taustsüsteemi mõõtmisse puhul.
Vasta
#19

Siin tuleb eristada absoluutset rõhku (näiteks vee keemise temperatuuri sõltuvus rõhust) ja suhtelist rõhku (näiteks rehvi rõhk ümbruse suhtes +2 atm).

Probleemist veidi laiemalt:

Igaühele on koolis "pähe taotud", et vesi keeb 100C juures - see on aga normaalrõhul, ehk merepinna kõrgusel.

Mägironijad teavad, et kõrgmägedes (kus on madalam rõhk) ei kee liha kunagi pehmeks, kuna vesi keeb kõrgmägedes 80C juures.

Samas konservide tegemisel pannakse toores liha paariks minutiks autoklaavi 120C juurde keema ja liha on hetkega valmsi (pehmeks keenud, ehk valmis).

Näiteks 20 kilomeetri kõrgusel on õhk 16 korda hõredam ja seal keeb vesi 36C juures - nii võiks 20 km kõrgusel lendava lennuki sees rahumeeli ujuda "keevas vees", ilma et inimene saaks põletushaavu (siiski ei saaks seal kaua olla, kuna isegi puhast hapniku hingates ei saaks inimene piisavalt hapniku kätte liiga madala rõhu tõttu) .

Näitkes kui autokummis on rõhk 2 atm, siis on see suhteline rõhk - kui viia sama autokumm kosmosesse, siis oleks seal rõhk 3 atm - kui viia sama autokumm 10 meetrit vee alla, siis oleks seal rõhk 1 atm - kui viia sama autokumm 20 meetrit vee alla, siis seal polekski rõhku (õhk oleks endiselt sees, kuid rõhku poleks).

Nii võiks kirjutada lahti seosed absoluutse ja suhtelise rõhu vahel:
1) Kosmoses (vaakumis): absoluutne rõhk = suhteline rõhk
2) Kõrgmägedes: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 0.8 atm
3) Merepinnal: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 1 atm
4) 10 m vee all: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 2 atm
5) 20 m vee all: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 3 atm


Igatahes kui jahutusvesi on tõmbekatega aetud 120C peale, siis pole eriti tervislik jahutusvee potilt korki ära võtta: saad tulise pahvaka auru vastu vahtimist, kuna rõhu alt vabanenud tuline vesi hakkab väga intensiivselt keema.
Vasta
#20

Ei hakkand uut teemat tegema, küsin siin samas! Kui mootor töötab ja paisupaagil keerad korgi lahti kas seal peaks olema vee/tosooli ringlus?
Mul endal nii, et ringlust silmaga nagu näha polekski ja kui lõdvikuid katsuda siis täitsa pehmed! (mootor läheb keema ka koguaeg)

Kas seal mingit pumpa ei ole vahel mis tekitab selle ringluse?[/align]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne