Postitused: 37
Teemad: 30
Liitus: Mar 2007
Maine:
0
30-05-2009, 19:15 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-05-2009, 19:22 PM ja muutjaks oli
mees18.)
Tahan hakata ehitama lennukit , olemas joonised ja muud torud ja plekid.
Oleks hea kui saaksin infot palju mootor maksaks , Vb ehk sobib isegi sapika mootor?
Oleks nõu vaja
Postitused: 5,786
Teemad: 735
Liitus: Apr 2002
Maine:
30
30-05-2009, 20:13 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-05-2009, 20:15 PM ja muutjaks oli
Aspelund.)
Kui joonised on olemas, siis vaata, mis mootorit seal soovitatakse. Sellest saad aimu, mida vaja.
Aga mina seaks sammud Lennukolledþisse ja kurdaks seal oma muret.Küllap leiad hea nõu, sest vähimagi vea korral ehituses on suurepärane võimalus isiklikud tiivad saada.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Postitused: 8
Teemad: 0
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Kuskil pealtnägijas või kuskis saates näitas mees enda tehtud lennukit. Ta ütles, et tal oli algselt peal VW mootor, aga see oli lahjaks jäänud ning oli pannud lennukile Subaru boxer mootori.
Postitused: 1,167
Teemad: 87
Liitus: Jun 2008
Maine:
12
Võta näiteks Gaz-AA mootor! Ärge arvake, et nalja teen. Nimelt jänkidemaal ehitati amatööri poolt 30-ndatel just selle mootoriga kaheistmeline biplaan.
Tegelikult sobiks kaasajal kõigepealt ikka mingi õhkjahutusega automootor, näiteks Volkswageni oma. Türil ja ka Viljandis tehti lennukid Irpiti mootoreid kasutades, lendasidki.Türi mees otsustas hiljem volkari kasuks.
Viljandi Lennuklubis pandi Blanik purilennukile peale algselt volkari mootor (püloonile kabiini taha ), hiljem juba Subaru, lendas nii ehk naa, otsingud jätkuvad, nüüdseks jutt Rotaxist...
Lennukiehitamise võlust ja valust võib rääkida hr. U Veeberg Türilt.
Tervitab Veteran.
Postitused: 420
Teemad: 4
Liitus: Jul 2007
Maine:
0
Enne kui lennukit ehitama hakkad, õigemini siis kui see juba lendab, tasub mõelda, et kas tahad ikka koduvalla ja võibolla ka kodumaakonna vihkamise objektiks saada. Pole hullemat mürareostuse allikat kui need madalal lendavad kaadervärgid. Kuna müra tuleb ülalt, ei aita selle vastu ükski rohi. Ma kujutan ette, mis tunne võib olla naabritel, kelledel on näiteks mootorlangevarju või deltaplaaniga naaber. Need riistapuud mürisevad tundide viisi peaaegu ühe kohapeal....
Postitused: 4,162
Teemad: 61
Liitus: Dec 2002
Maine:
56
Ja kes oli/on Uno Veeberg??? Kas ta on olnud Tupovlevi "parem käsi", töötanud Junkersis, Saabis või mõnes muus lennundusettevõttes tippkonstruktorina? On tal ette näidata mingeid arvestatavaid tulemusi lennunduses, on tema nimi maailma suhteliselt väikesele lennundushuviliste seltskonnale tuntud? JNE? On uldse mõni lennukiprojekt, millel on alla tema nimi ja mis oleks mistahes maailmanurgas olnud seeriatootmises???
Ainult selline asi maksab ja Eestist on sellise nime/tuntuse/tulemustega keeruliste sõiduvahendite konstrukroreid lugeda paar meest, kui jätte Estoniad ja Vihuri rallikad (Juhan Sein) ja rinkatsiklid kõrvale. Eric von Holst Haapsalu mehena on MonotüüpXV jääpurjeka konstuktor ja Arved Tetsmanni projektide põhjal on Tallinna VERFis ehitatud puujahte. Kindlasti on mõni mees veel, kohe paugust ei plahvatanud... Lisaks siis Eesti veemootorisportlased ja need Paldiski "kurikuulsad" võidusõiduvindid.
Kui nüüd see Tartu meeste vaidtiib-mootorpurilennuk reaalselt lendab, on ohutu jne, võib see mees järgmine selliste kuulsate tegijate reas olla. Aga... olles siiski optimist ja lootes vaidtiiva elujõulisusele, pean tunnistama fakti, et maailma vägevaimad konstruktorid ja tehased on vaidtiiva kallal üle poole sajandi pusinud ja reaalselt korralikke lennuvõimelisi isendeid ei ole just palju tehtud! Ja maailma alati ja igavesti kõige targem konstruktor Emake Loodus on valmis saanud vaid ühe elujõulise vaidtiiva - raikala. Kuna hüdro- ja aerodünaamika on suhteliselt sarnased, siis Loodus on suutnud lahendada sellise vaid vette. Õhus looduslikke vaidtiibasid ei ole! Kõige lähemal on sinna jalgtiivalised ehk nahkhiired ja ka lendorav aga need pole erilised lendajad ka.
Postitused: 3,551
Teemad: 112
Liitus: Jan 2003
Maine:
34
nagu teema arengust aru saan, siis väide, et rumalaid küsimusi pole, on läbinisti vale?
üldharidust juba rohkem, kui rubla eest - teemaks oli aga ju mootor ning mis neist pealkirja tähtedest ikka närida: saame ju aru, et küsimus on sobiva moto leidmises...
ülal oli viide VW õhkjahutaja pihta ning seda mootorit ei jõua mina ära kiita:
- kaalu ka kõigi agregaatidega 1,3..1,6 motol vähe: vast iga mees jaksab üles tõsta ning nt garaazhi teise nurka tassida
- suuruse poolest väga kompaktne: gabariite suurendavad oluliselt generaator koos jalaga ja jahutuskoda koos õliradikaga:
http://teet.luarvik.org/v/volksutykid/dscf4176.jpg.html
http://teet.luarvik.org/v/volksutykid/DSC00077.JPG.html
- bokser => hästi tasakaalus ega vaja suurt hooratast. Käib madalatel pööretel
- robustne, töö- ja lollikindel
- laialt levinud: moto ise leitav lähedalt ja odavalt (parim hinna-läheduse suhe vast põhjanaabrite juures), juppide saadavus ok (kui mitte nt Forssi JP-tellimusi ootama hakata - aga see rohkem veermiku-teema...)
terv,
Teet
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 4,162
Teemad: 61
Liitus: Dec 2002
Maine:
56
Näed, sain juba vastuseid konkreetse härra tegudest. Siis tean seda meest minagi, lihtsalt ei teadnud ta nime. Aga et ma teda mingikski lennundusspetsiks peaks, no andke andeks! Kolbide valamine, krossikorvide ehitamine ja irbiti paja suhteliselt napaka lennuaparaadi külge pookimine ei anna küll mitte mingit eelist, et teda lennunduses Eestis pädevaks arvata... Tõnis Lepp on kohe kindlasti "kõvem mees" aga tavalenduri arvamus lennuki ehitamisel on ka selline küsitava väärtusega. See on sama, kui küsida Märtinile, kuidas autot ehitada. Seejuures Markko kohe kindlasti oskab üht-teist öelda ja noorespõlves ei kukkunud tal ka mutrivõtmed käest maha aga... siiski on neil konstruktori tiitlini pikk tee käia. Aastaid eriala õppida, siis õpipoisi/selline proffide käe all töötada ja alles siis. Lepp ja Märtin oskavad kohe kindlasti tohutult soovitada juhitavuse kohalt ja ka soovitada, et "pange pajale pauerit juurde, saaks veel kiriemini trikitada" aga kuidas see teostada, selles nad pädevad ei ole.
Eks enamus AMF kasutajatest on omamoodi leidurid, ratsijad, isenokkijad jne, mina k.a., aga on mõned valdkonnad, kus isegi autodidakti ja geeniusena ei suuda never-ever õppinud inimestega samaväärselt asju lahendada. Meil jääb kõigest puudu: oskustest, teadmistest, võimalustest. Kogemata puhta koba peale võib mõni asi õnnestuda aga see ei ole kunagi siis teadlik tegevus ja tulemus ei ole olnud ette projekteeritud. F1 auto konstruktor saab ette teh.tingimused ja teab, et see auto PEAB Monacos sõitma vähemalt 1:16 aja, et olla F1-auto vääriline. Et seda saavutada, PEAB.... absoluutselt IGA detail tegema 100% tööd ja olema ideaalne. See ongi vahe meiesugustel ja proffidel. Õhk ja lennundus aga on koht, kus katse/eksituse meetod ei toimi...